1-15-343/27

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2019, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-15-343 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. septembri 2019 määrus Aleksandr Nikolajevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Aleksandr Nikolajev (ik 36509290062), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. septembri 2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Tallinna Linnakohtu 24.10.1994 ja 12.02.1996 otsustega tunnistati A. Nikolajev süüdi KrK § 101 p-de 1, 3 ja 8, § 141 lg 2 p-de 1 ja 2, § 139 lg 2 p-de 2 ja 3, § 185 lg 2 ning § 203 lg 1 järgi. KrK § 40 alusel mõisteti A. Nikolajevile karistuseks 15 aastat vangistust. Tallinna Ringkonnakohtu 31.05.1996 otsusega tühistati A. Nikolajevile KrK § 101 p-de 1, 3 ja 8 järgi mõistetud karistus ja teda karistati nende kuritegude eest erakorralise karistusega, s.o surmanuhtlusega. KrK § 40 lg 3 alusel loeti ülejäänud vabadusekaotuslikud karistused kaetuks KrK § 101 p-de 1, 3 ja 8 järgi mõistetud raskeima karistusega ning lõplikuks karistuseks mõisteti A. Nikolajevile surmanuhtlus. Tallinna Linnakohtu 02.06.1998 määrusega asendati A. Nikolajevile mõistetud erakorraline karistus (surmanuhtlus) eluaegse vangistusega. A. Nikolajev kannab eluaegset vangistust alates 17.07.
6. Viru Vangla esitas 02.07.2019 maakohtule materjalid süüdimõistetu A. Nikolajevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
7. Viru Maakohtu 16.09.2019 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
8. A. Nikolajev omab karistusregistri andmetel ühte kehtivat kriminaalkaristust kahe inimese tahtliku tapmise eest raskendavatel asjaoludel ja röövimise toimepanemise eest. A. Nikolajev kannab eluaegset vangistust, mis algselt mõisteti erakorralise karistusena, s.o surmanuhtlusena, kuid seoses surmanuhtluse kaotamisega asendati see eluaegse vangistusega. A. Nikolajev pani kuriteod toime materiaalse kasu saamise eesmärgil. Pärast eelmise vangistuse ära kandmist sai A. Nikolajev olla vabaduses vaid ühe kuu, mille kestel sooritas käesoleva otsuse aluseks olevad veelgi raskemad kuriteod.
9. Maakohus luges positiivseks, et A. Nikolajev on kinnipidamiskohas hõivatud tööga, ta on omandanud riigikeele B1, B2 ja C1-tasemel, vestelnud nii inspektor-kontaktisikuga kui ka kriminaalhooldusametnikuga erinevatel isikust tulenevatel olulistel teemadel ja tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused.
10. Samas ei ole A. Nikolajevi käitumine kogu vangistuses viibitud aja jooksul olnud õiguspärane. Tulenevalt pikast vangistusest on A. Nikolajevil kujunenud teatud subkultuurilised hoiakud. Nimelt on A. Nikolajev korduvalt osa võtnud massilisest toidust keeldumisest just subkultuurilistel põhjustel.
11. Vabanemise korral on A. Nikolajevil olemas kindel elukoht vennale kuuluvas korteris. Samas oli A. Nikolajevi vend ka tema kuriteokaaslaseks, kuriteod pandi toime grupis, kus A. Nikolajev omas teatud liidripositsiooni. Samuti suhtleb A. Nikolajev jätkuvalt kirja teel kriminaalkorras karistatud isikutega ja tema suhtlusringkond ongi suuremalt jaolt vanglas tekkinud ja seega kriminaalne. Eeltoodu on aga maakohtu hinnangul uue kuriteo toimepanemise riskiks, mida ei saa jätta tähelepanuta, kuivõrd suhtlusringkonnal oli viimaste kuritegude toimepanemisel suur osakaal.
12. A. Nikojalevil on olemas ka garanteeritud töökoht, mis tagab talle hakkama saamiseks kindla igakuise sissetuleku. Lisaks sellele on tema vend valmis pakkuma talle nii moraalset kui ka materiaalset tuge. Kahe vangistuse vahepealsel ajal A. Nikolajev endale töökohta ei leidnud, kuna vabaduses viibitud aeg oli niivõrd lühike. Samas on tal varasemalt olnud erinevaid ametlikke töökohti, mistõttu omab ta mitmeid tööoskusi, ka kutset ja tema suhtumine töösse on olnud positiivne. Tasumata rahalised nõuded A. Nikolajevil puuduvad ja tema vabanemisfondis on 1620 eurot, mis aitaks tal vabanemise korral esialgu majanduslikult toime tulla.
13. A. Nikolajevi enda sõnul tal alkoholiga probleeme ei olnud. A. Nikolajev on öelnud, et kuriteod ei sõltunud alkoholist ning ta oleks need toime pannud ka siis, kui oleks täiesti kaine olnud. Samas tunnistas A. Nikolajev kohtuistungil, et ta oli kuritegusid toime pannes alkoholi tarvitanud, mistõttu on alkoholitarvitamine siiski uue kuriteo toimepanemise riskiks. A. Nikolajevi sõnul alkohol teda praegu üldse ei huvita, kuid samas ei ole tal vangistuses oldud 27 aasta jooksul olnud võimalust seda ka tarvitada.
14. Vangla iseloomustuse kohaselt võib A. Nikolajev negatiivsete emotsioonide korral kaotada enesevalitsuse ja käituda impulsiivselt, mis võib viia vägivaldsete kuritegude toimepanemiseni. Maakohtu hinnangul on suureks riskiks ka see, et A. Nikolajev siiani toimepandud kuritegu täielikult ei tunnista, mis viitab sellele, et A. Nikolajev ei ole põhjalikult analüüsinud kõiki 2 kuriteo toimepanemise põhjuseid ja oma käitumise tagajärgi. Seega ei ole A. Nikolajev oma varasemast käitumisest ja sellega kaasnenud tagajärgedest enda jaoks vajalikke järeldusi teinud.
15. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et A. Nikolajevi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesolevalt põhjendatud. Maakohtul puudub veendumus, et karistuse eesmärgid on täidetud, muuhulgas, et A. Nikolajev ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Maakohtu hinnangul tuleb arvestada ka asjaolu, et isikule mõistetud karistuse puhul on tegemist eluaegse vangistusega, mida mõistetakse vaid väga raskete kuritegude toimepanemise eest. Seda enam, et algselt oli talle mõistetud erakorraline karistus, s.o surmanuhtlus, mida Eesti Vabariigis juba enam täitmisele ei pööratud. Määruskaebus
16. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu A. Nikolajev, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
17. A. Nikolajev on seisukohal, et maakohtu määrus on vastuolus Riigikohtu praktikaga (vt RKKKm nr 1-09-14104) ja selles puuduvad selged, ammendavad ning vastuoludeta põhistused, mille alusel oleks maakohtu siseveendumuse kujunemine jälgitav.
18. Seadusandja on leidnud, et eluaegset vangistust kandva kinnipeetava võib kohus katseajaga tingimisi karistusest vabastada. Seetõttu on toime pandud kuriteo ja selle teo eest mõistetud karistuse raskusel ennetähtaegse vabastamise kontekstis eraldi kaal vaid küsimuses, millal tekib süüdimõistetul subjektiivne õigus nõuda ennetähtaegset vabastamist puudutava taotluse menetlemist. Kuriteo raskusele antakse mõistetava karistusega hinnang süüdimõistva otsuse tegemisel. Järelikult ei ole käesoleva menetluse raames õigustatud veelkord osutada sellele, et A. Nikolajev on toime pannud väga raske kuriteo ja et seda tuleb arvesse võtta ennetähtaegse vabastamise menetluses. Käesolevas menetluses on maakohus aga seda just nimelt teinud.
19. A. Nikolajev on olnud karistuse kandmise ajal seaduskuulekas. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid ja osaleb majandustöödel. A. Nikolajev on karistust kandnud rohkem kui 27 aastat ja on sel ajal toime pandule palju mõelnud. Ta kahetseb siiralt tehtut ja on sellest teinud õiged järeldused. A. Nikojalev on seisukohal, et tema ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud kõik eeldused.
20. Maakohus on välja toonud, et A. Nikolajevi poolt uue kuriteo toimepanemise riski tõstab tema kriminaalne suhtlusringkond. A. Nikolajev katkestaks vabanemise korral nendega kõik suhted päeva pealt. Kuna ta on vanglas viibinud 27 aastat, on mõistetav, miks ta on suhelnud kriminaalkorras karistatud isikutega. Kinnipidamiskohas karistust kandes on tal tekkinud tutvuseid, kuid ühtegi sõbrasuhet tal ei ole. Suhtlus piirdub üksnes markide ja sünnipäevakaartide saatmisega. Vabanemise korral kohaldataks tema suhtes käitumiskontrolli ja keelataks kriminaalkorras karistatud isikutega suhelda. A. Nikolajev kavatseks seda nõuet täita.
21. Vangla iseloomustuses on märgitud, et A. Nikolajev võib negatiivsete emotsioonide korral kaotada enesevalitsuse ja käituda impulsiivselt, mis võib kaasa tuua vägivallaga seotud kuriteo toimepanemise. Vangla on eeltoodud hinnangu teinud 27 aastat vana kuriteo järgi. Vanglas olles ei ole A. Nikolajev enesevalitsust kaotanud ja impulsiivselt käitunud. A. Nikolajev on vanglas maha rahunenud.
22. Samuti ei vasta tõele maakohtu poolt toodu, et A. Nikolajev ei tunnista toime pandud kuritegu. A. Nikolajev tunnistab täielikult toime pandud kuritegu. Samuti on ta väga põhjalikult analüüsinud kuriteo toimepanemise põhjuseid ja oma käitumise tagajärgi. A. Nikolajev kahetseb sügavalt toime pandut. Samuti on kuriteo mitte tunnistamine võetud kohtuotsusest. 3 Aastate jooksul ei ole aga teda toime pandu osas küsitletud. A. Nikolajev esitas selle kohta vanglale ka selgitustaotluse, kus püüdis selgitada, kust eeltoodud teave pärineb.
23. Mis puudutab n-ö subkultuurilisi hoiakuid seoses toidust keeldumisega, siis siinkohal selgitab A. Nikolajev, et toidust keeldumine ei ole rikkumine. Kui tegemist oleks olnud rikkumisega, ei oleks ta toidust keeldunud. Samuti ei olnud tegemist subkultuuriliste hoiakutega, vaid A. Nikolajev väljendas pahameelt pedofiili suhtes. Kui A. Nikolajevil oleksid subkultuurilised hoiakud, siis kas ta töötaks vanglas majandustöödel. A. Nikolajevit ei huvita vanad kirjutamata vanglareeglid, mille järgi tänapäeval kinnipidamiskohas enam keegi ei elagi.
24. Vabanemise korral soovib A. Nikolajev asuda tööle, luua pere ja elada seaduskuulekalt. Tal on elamisluba kuni 12.09.2014 (lisatud). Ringkonnakohtu järeldused
25. Ka ringkonnakohus ei vabasta A. Nikolajevit vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vastusena määruskaebusele märgib kriminaalkolleegium järgmist.
26. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Vastupidiselt määruskaebuses toodule on ringkonnakohtu hinnangul maakohtu lahendi põhjendused veenvad, asjakohased ja ammendavad (vt käesoleva määruse p-d 4-11). Ühtlasi ei ole maakohus eksinud ka KarS § 76 lg-s 4 toodud sisuliste eelduste hindamisel. Maakohus on veenvalt põhjendanud, miks tuleb isik jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata ja seda ka vaatamata A. Nikolajevit positiivselt iseloomustavatele asjaoludele. Seega ei anna määruskaebuses märgitu alust maakohtu määruse tühistamiseks ja A. Nikolajevi ennetähtaegseks vabastamiseks.
27. Samuti on ekslik A. Nikolajevi poolt kaebuses avaldatu nagu ei oleks süüdimõistetu poolt toime pandud kuriteo asjaolusid ühelgi juhul võimalik isiku ennetähtaegse vabastamise menetluses otsustuse tegemisel arvesse võtta. Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 21).
28. A. Nikolajev omab ühte kehtivat kriminaalkaristust, kuid sellest hoolimata on tema poolt toime pandud kuriteo asjaolud rasked. Nimelt on A. Nikolajev süüdi tunnistatud selles, et 13.07.1992 röövimise toimepanemise eesmärgil kägistas kannatanut püksirihmaga seni, kuni viimane teadvuse kaotas, misjärel lõi kannatanule 5-6 kg kaaluva kiviga kolm kuni neli korda vastu pead, mille tagajärjel kannatanu sündmuskohal suri. Juba järgmisel päeval, s.o 14.07.1992, toime pandud uue röövimise varjamise eesmärgil, kägistas A. Nikolajev järjekordset kannatanut seni kuni viimane suri. Samuti mõisteti A. Nikolajev süüdi ka mitmes varavastases kuriteos ja riisumises. Kokkuvõtvalt pani A. Nikolajev 24 h jooksul toime neli esimese astme kuritegu, sealhulgas kaks tapmist eesmärgiga varastada kannatanute vara, mille arvelt alkoholi tarvitada. Märkimisväärne on ka seegi, et A. Nikolajev pani kõnealused kuriteod toime kõigest kuu pärast eelmisest vangistusest vabanemist. 4
29. Nagu eeltoodust nähtub, A. Nikolajevi kuritegude motiiviks oli majanduslik kasu. Kõnealuse eesmärgi saavutamiseks kasutas ta äärmist vägivalda, mis lõppes kahe kannatanu surmaga. Seega, kuna A. Nikolajev on oma elus toime pannud sedavõrd jõhkraid isikuvastaseid kuritegusid, tuleb tema võimalikku ennetähtaegset vabastamist sellevõrra põhjalikumalt kaaluda. Siinkohal kriminaalkolleegium küll hindab A. Nikolajevi pingutusi kinnipidamiskohas, kuid see ei too käesolevalt veel kaasa süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Nimelt ei ole ringkonnakohus veendunud, et A. Nikolajevist lähtuv uute kuritegude toimepanemise oht on sedavõrd maandatud, et teda on võimalik vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. A. Nikolajevi poolt toime pandud kuritegude asjaolud näitavad, et viimane on võimeline äärmiselt kergekäeliselt kasutama ekstreemset vägivalda, mis võib muuhulgas kaasa tuua ka tema teele juhuslikult sattuda võivate isikute surma. Seega ei ole sugugi välistatud, et sattudes vabaduses majanduslikesse raskustesse või konfliktsituatsioonidesse, asub A. Nikolajev taaskord tekkinud olukordi lahendama vägivaldselt.
30. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et kuigi A. Nikolajevi iseloomustamiseks on võimalik välja tuua ka palju positiivset, ei ole viimase puhul uute kuritegude toimepanemise risk tulenevalt varasemalt toime pandud kuritegude asjaoludest veel piisavalt maandatud, mistõttu ei ole A. Nikolajevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine hetkel õigustatud.
31. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 16.09.2019 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas 5