Obsah (5)

§ 457§ 442§ 162§ 174§ 190

2-17-14168 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 25. juuni 2019 Tallx kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-14168 Tsiviilasi K

§ 457

lg 1 näeb ette, et jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti.

1. Hageja esitas kohtule korteriühistu korduva erakorralise 12.06.2013 üldkoosoleku protokolli (koos lisadega toimiku
2. kd, lk 186-192), millel kutsuti tagasi juhatuse liikme ametikohalt E S ja valiti juhatuse liikmeteks X X. Sama otsuse kohaselt jätkas juhatus tegutsemist koosseisus X X, X X, X X-X, X X kuni 09.10.
3. Otsusest nähtub, et alates 12.06.2013 ei kuulunud ükski kostjatest hageja juhatuse liikmete hulka.
4. Korteriühistu 18.06.2014 erakorralisel üldkoosolekul (toimiku
5. kd, lk 193-203,
6. kd, lk 216) kinnitati 24.05.2013 toimunud üldkoosoleku kokkukutsumise ja sellel vastu võetud otsuste tühistust. Kostjad kutsuti juhatusest teistkordselt tagasi. Seega kinnitas hageja üldkoosolek 18.06.2014 uuesti, et kostja ei kuulunud hageja juhatuse liikmete hulka. Hageja ei ole kostjate tegevust juhatuse liikmetena heaks kiitnud.
7. 14.04.2015 tegi Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-13-34077 otsuse (toimiku
8. kd, lk 11-21), milles kohus tunnistas 24.05.2013 üldkoosoleku otsused kehtetuks osas, millega valiti uuteks juhatuse liikme kandidaatideks X K, E S ja V K. Kohus osundas, et otsuse vastuvõtmisel puudus kvoorum, sest paljude korteriomanike nimel hääle andmiseks antud volikirjad olid võltsitud või kehtetud. Seega ei olnud kostjate juhatusse valmimine või nende juhatuse liikme kandidaatideks valimine seaduslik.
9. 09.11.2015 tegi Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-13-x167 määruse (toimiku
10. kd, lk 22), 16 millega jäeti läbi vaatamata kostja E Si hagi korteriühistu Eduard Vilde 87 vastu 12.06.2013 üldkoosoleku otsuste tühistamise nõudes. Kohus viitas asjas 2-13-34077 tehtud lahendile ning sellele, et kuivõrd 24.05.2013 otsus oli kehtetu, langes ära asjaolu, millele E S oma hagis tugines. Seega olid hageja 12.06.2013 üldkoosoleku otsused kehtivad. 25.05.2015 tegi Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-14-54287 ka otsuse (toimiku
11. kd, lk 44-46), milles jättis rahuldamata X X hagi KÜ Vilde 87 vastu 18.06.2014 erakorralise üldkoosoleku tühisuse tuvastamiseks.
12. 22.12.2016 tegi Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-16-10959 otsuse (toimiku
13. kd, lk 47-50), milles rahuldas hageja hagi ja mõistis kostjalt V Kilt kahju hüvitisena välja 1259,11 eurot. Otsuses on märgitud, et alates 12.06.2013 ei olnud kostja V K enam hageja juhatuse liikmeks. Seega on kohus kostja V Ki osas tuvastanud, et ta ei olnud alates 12.06.2013 hageja juhatuse liige.
14. Tallx Ringkonnakohtu otsusest tsiviilasjas nr 2-16-11030 (toimiku
15. kd, lk 17-25) nähtub, et sellega koos jõustus maakohtu lahend E Silt kahju hüvitise väljamõistmise kohta. Tallx Ringkonnakohus nõustus maakohtu järeldusega, et ajavahemikul 12.06.2013 kuni 12.07.2014 tegutses kostja E S käsundita asjaajajana. Kohtud tuvastasid, et kostjal puudus hageja esindusõigus alates 12.06.2013, kuid ta omas perioodil 22.04.2013 kuni 12.07.2014 ligipääsu hageja kontole AS-s Swedbank. Riigikohtu 19.06.2018 määrusega ei võetud menetlusse kassatsioonkaebust tsiviilasjas nr 2-16-
16. Seega on kohtud tuvastanud kostja E Si osas, et ta ei olnud alates 12.06.2013 hageja seaduslik esindaja, kuid tegutses edasi käsundita asjaajajana ja omas ligipääsu hageja kontole. Tsiviilasja nr 2-14-2502 27.03.2014 eelistungi protokollist (toimiku
17. kd, lk 153-154) nähtub, et kõik kolm kostjat osalesid istungil puudutatud isikutena ja kinnitasid kohtule, et nad tegutsevad hageja juhatuse liikmetena.
18. Harju Maakohus tegi 23.11.2018 otsuse tsiviilasjas nr 2-17-18241 (toimiku
19. kd, lk 130134), milles rahuldas hageja hagi kostjate E Si ja V Ki vastu ning mõistis neilt välja solidaarselt kahju hüvitise. Kohus viitas jõustunud lahendile tsiviilasjas nr 2-16-11030 ja sellele, et kostjad ei olnud otsuses tuvastatut tõenditega ümber lükanud. Kohus pidas kostjate asjaajamist õigustamatuks ja pahauskseks. Kostjad ei selgitanud enne asjaajamisele asumist välja hageja tahet. Kostjad ei olnud otsuse kohaselt alates 12.06.2013 hageja juhatuse liikmed. Tsiviilasjas nr 2-17-18241 esitas V K ise kostjana kohtule seisukoha (toimiku
20. kd, lk 26-34), milles ta nõustus, et tegutses alates 12.06.2013 käsundita asjaajajana. 10.05.2017 kinnitas Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-17-2795 kompromissi (toimiku
21. kd, lk 51-53) hageja ja kostja V Ki vahel, mille kohaselt kohustus kostja maksma hagejale kompensatsioonina 1000 eurot.
22. Eeltoodud lahenditest tuleneb, et kohtud on kostjate E Si ja V Ki osas siduvalt tuvastanud, et nad ei olnud alates 12.06.2013 hageja juhatuse liikmed, kuid tegutsesid edasi käsundita asjaajajanena. Seejuures on kohtud mitmel korral nende asjaajamist pidanud õigustamatuks ja pahauskseks.
23. Lisaks eelnevale tegi Harju Maakohus 07.03.2014 tsiviilasjas nr 2-14-10182 hagi tagamise määruse (toimiku
24. kd, lk 147-150), milles muuhulgas keelati kostjal korteriühistul Eduard Vilde tee 87, V Kil, A Xl ja E Sil ühe korteriomaniku korteriomandi valdamist ja kasutamist takistavad toimingud. Samas asjas tegi maakohus 10.11.2015 määruse (toimiku
25. kd, lk 151), milles kohustas hagejat esitama seisukoha kostja omaksvõtu suhtes ning 17.11.2015 õigeksvõtul põhineva otsuse (toimiku
26. kd, lk 152). Eelviidatud määrusest võib järeldada, et ka kostja A L (endise nimega A X) tegutses pärast 12.06.2013 edasi käsundita asjaajanana ehk hageja juhatuse liikmena, kuigi ta on ise nõustunud selleks õigusliku aluse puudumisega.
27. Asjas kogutud tõenditest ühtlasi nähtub, et 11.08.2014 esitasid kostjad V K, E S ja A L kohtu registriosakonnale avalduse (toimiku
28. kd, lk 134) palvega kanda neid registrisse hageja juhatuse liikmetena. Avalduses viidati 17.07.2014 üldkoosolekule. Harju Maakohus tegi 17 11.02.2015 tsiviilasjas nr 2-14-57415 otsuse (toimiku
29. kd, lk 1x-139), millega rahuldas korteriomanike hagi hageja vastu ja tuvastas 17.07.2014 üldkoosoleku otsuse tühisuse. Hageja seaduslikud esindajad koostasid korteriomanikele erakorralise teate (toimiku
30. kd, lk 135-136), milles avaldasid, et kostjad on toime pannud pettuse, sest neid ei olnud juhatuse liikmeteks valitud. Avalduse kohaselt jäi registrikanne tegemata tänu registriosakonnale, kes hageja seaduslikke esindajaid avaldusest teavitas.
31. Eelviidatust tuleneb, et kostjad mõistsid, et neil puuduvad volitused hageja esindamiseks ning soovisid teha kõik nendest oleneva selleks, et saavutada esindusõiguse teostamist võimaldav registrikanne. 11.08.2014 avalduse on alla kirjutanud ka kostja A L, kes enda väidete kohaselt taandus pärast 12.06.2013 hageja juhtimisest ning oli enne seda vaid passiivne liige. Avalduse allkirjastamine tõendab, et kostja A L astus aktiivselt samme selleks, et jätkata hageja asjaajajana tegutsemist ja saavutada sellist tegutsemist võimaldav registrikanne. Kokkuvõttes leiab kohus, et kõigil kolmel kostjal puudusid hageja esindamiseks õigused pärast 12.06.2013, kuid nad jätkasid tegutsemist hageja asjaajajatena ja tegid kõik endast oleneva, et sellist asjaajamist jätkata.
32. VÕS § 1018 lg 1 sätestab, et kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal VÕS §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui soodustatu kiidab asjaajamise heaks (§ 1018 lg 1 p 1), asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele (§ 1018 lg 1 p 2) ning asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline (§ 1018 lg 1 p 3). VÕS § 1018 lg 2 sätestab, et käsundita asjaajamisega ei ole tegemist, kui isikul puudub tahe tegutseda teise isiku kasuks. Ühtlasi sätestab VÕS § 1020 lg 1, et enne asjaajamisele asumist peab käsundita asjaajaja soodustatule asjaajamisele asumise kavatsusest teatama ja ootama ära soodustatu edasise otsuse asjaajamise kohta, välja arvatud juhul, kui eelnev teatamine ei ole võimalik soodustatu või avalikke huve kahjustamata või kui seda ei saa käsundita asjaajajalt mõistlikult oodata.
33. Käesolevas asjas ei ole ükski kostjatest esile toonud ega tõendanud VÕS § 1018 lõike 1 ja § 1020 lg 1 kohaldamist võimaldavad asjaolusid. Riigikohus on osundanud, et käsundita asjaajamise korral tuleb nõuet kõigepealt hxta VÕS § 1018 alusel. Kui VÕS § 1028 lõike 1 punktides 1-3 nimetatud eeldusi ei esine, võib hüvitisnõude aluseks olla VÕS § 1024 (RK TKo 2-14-61664, p 30, RK TKo 2-10-12908, p 15.3). Käsundita asjaajamise sätted ei võimalda isikule peale suruda soovimatuid teenuseid (RK TKo 2-10-12908, p 15.2).
34. VÕS § 1024 lg 1 näeb ette, et kui käsundita asjaajajal puudus VÕS § 1018 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud õigustus asjaajamisele asumiseks ja kui soodustatu ei kiitnud asjaajamist heaks, peab asjaajaja kõrvaldama soodustatule asjaajamisest tulenenud tagajärjed ja hüvitama asjaajamisest tekkinud kahju. VÕS § 1024 lg 2 sätestab, et kui käsundita asjaajaja ei saanud asjaajamisele asumisel aru ega pidanudki aru saama, et tal puudub asjaajamisele asumise õigustus vastavalt VÕS § 1018 lõikele 1, ei pea ta kõrvaldama soodustatule asjaajamisest tulenenud tagajärgi, kuid peab hüvitama kahju, mis on tekkinud asjaajamisel vajaliku hoolsuse puudumisest. Kui asjaajamise eesmärk oli soodustatut vahetult ähvardava olulise ohu tõrjumine, vastutab asjaajaja üksnes kahju eest, mille ta on soodustatule tekitanud tahtluse või raske hooletusega.
35. Eeltoodust tuleneb, et õigustamatut asjaajamist saab jagada hea- ja pahauskseks. Õigustamatult ja pahauskselt teise isiku asja ajanud isik peab hüvitama asjaajamisega tekitatud kahju isegi siis, kui ta oli hoolas. Tegu on kahju hüvitamise erikoosseisuga. Õigustamatult, kuid heauskselt teise isiku asja ajanud isik peab hüvitama asjaajamisega tekitatud kahju, mis on 18 tingitud asjaajamisel vajaliku hoolsuse puudumisest. Kohtu hxngul on kõik kolm kostjat tegutsenud asjaajamisel õigustamatult ja pahauskselt, mistõttu tuli neil hüvitada hagejale asjaajamisega tekitatud kahju. Riigikohus on osundanud, et heauskse asjaajamise korral peaks asjaajaja vähemalt arvama heauskselt, et esineb üks VÕS § 1018 lg 1 punktides 1-3 nimetatud asjaoludest (RK TKo 3-2-1-158-13, p 12). Ükski kostjatest ei ole välja toonud ega tõendanud ühtegi asjaolu, mis annaks aluse arvata, et nad võisid heauskselt arvata või eeldada VÕS § 1018 lg 1 punktides 1-3 esinevate asjaolude olemasolu. Nende asjaolude puudumise tõttu tegutsesid kostjad pahauskselt. Lisaks ei ole ükski kostjatest olnud asjaajamisel hoolas.
36. Riigikohus on leidnud, et kui isik tegutseb faktilise ühingujuhina, olemata selleks lepingu järgi kohustatud, võib tema tegevus olla kvalifitseeritav käsundita asjaajamisena VÕS § 1018 mõistes (RK TKo 3-2-1-181-15, p x). Üheks käsundita asjaajaja kohustuseks on VÕS § 1022 lg 1 järgi kohustus arvestada asjaajamise käigus soodustatu huve ning lähtuda tema tegelikust või eeldatavast tahtest. Kui faktiline ühingujuht seda kohustust rikub ja tekitab äriühingule kahju, peab ta kahju hüvitama. Faktilise ühingujuhi hoolsusstandardi sisutamisel saab lähtuda juhatuse liikme hoolsusstandardist juhul, kui faktiline ühingujuht juhtis ühingut nx juhatuse liige (samas, p x).
37. Kui aga isik tegutseb faktilise ühingujuhina, olemata selleks lepingu järgi kohustatud, kuid ei esine ühtegi VÕS § 1018 lg 1 punktides 1-3 nimetatud eeldust, on tegemist mittenõuetekohase ehk õigustamatu käsundita asjaajamisega VÕS § 1024 mõttes. Sellisel juhul vastutab faktiline ühingujuht käsundita asjaajamise käigus ühingule tekitatud kahju eest sõltuvalt sellest, kas ta oli hea- või pahausksne. Ka VÕS § 1024 lõikes 2 toodud hoolsusstandardi sisutamisel saab lähtuda juhatuse liikme hoolsusstandardist (RK TKo 3-2-1-181-15, p x).
38. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 32 lg 1 sätestab, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Lisaks tuleneb TsÜS §-st 35, et juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Eeltoodust tulenevalt peab juhatuse liige tegutsema heas usus, informeeritult, kooskõlas seadusega ja juriidilise isiku huvides. Korteriühistu juhatuse liige ei tohi võtta ühistule põhjendamatuid riske (RK TKo 3-2-1-169-14, p 13).
39. Kohtu hxngul tuleneb asjas kogutud tõenditest, et kõik kolm kostjat tegutsesid korteriühistu faktiliste juhtidena, olemata selleks õigustatud või kohustatud. Kostjate asjaajamine oli pahauskne, sest nad olid teadlikud VÕS § 1018 lõikes 1 toodud asjaolude puudumisest. Isegi juhul, kui kostjate asjaajamine ei oleks olnud pahauskne, ei ole kostjad asjaajamisel järginud korteriühistu juhatuse liikmetele vajalikku hoolsust, sest nad on võtnud korteriühistule põhjendamatuid riske, mis on kaasa toonud kahju tekkimise. Kostjad ei täitnud hoolsuskohustust isegi siis, kui hageja seaduslikud esindajad juhtisid nende tähelepanu vajadusele kohustusi täita.
40. Asjas kogutud tõendite pxlt ei nõustu kohus kostja A L väidetega, et viimane oli passiivne ega teinud ühtegi tegu, mida saaks käsitleda käsundita asjaajamisena. Kostja A L esitas kohtule hageja registriandmete väljatrüki (toimiku
41. kd, lk 117-118), mille kohaselt ei olnud ta kantud registrisse hageja juhatuse liikmena. Kohtu hxngul ei tõenda ainuüksi väljavõte kostjal vastutuse puudumist olukorras, kus vaatamata registrikande puudumisele tegutses kostja A L faktilise ühingujuhina. Kohus leiab samuti, et asjaajamine ning faktilise ühingujuhina tegutsemine ei pea alati väljenduma ühes teos, vaid võib seisneda mitmete tegude kogumis, millest tulenevalt võib järeldada, et isik asus korteriühistu asju ajama ja tegutses faktilise ühingujuhina. Faktilise ühingujuhina tegutsedes tuli kõigil kostjatel, sealhulgas A Ll, täita juhatuse liikme hoolsuskohustusi ning hoida ära korteriühistule kahju tekkimine. Kui kostjad olid tegevusetud olukorras, kus hoolas juhatuse liige oleks pidanud tegutsema, vastutavad nad tekitatud kahju eest. 19
42. AS-ga Swedbank sõlmitud teleteenuste lepingutest (toimiku
43. kd, lk 23-26) nähtub, et 27.12.2013 sõlmis E S hageja esindajana Internetipanga kasutamise lepingu. 27.05.2013 lepinguga andis E S hageja konto kasutamise õiguse kostjale V Kile ja A Lle (endise nimega A Xle). 03.01.2014 suurendas E S V Kile antud konto kasutamise õiguse limiite. Iseenesest ei ole kostjad vastu vaielnud hageja väitele, et neil kõigil oli ligipääs hageja arveldusarvele ja õigus teha arveldusarve kaudu hageja nimel tehinguid ning seda olukorras, kus hageja seaduslikel esindajatel kontole ligipääs puudus. Eeltoodust lähtudes lasus kostjatel kohustus teostada hageja huvides ja kahju ärahoidmiseks rahalisi ülekandeid olukorras, kus hoolas juhatuse liige oleks pidanud seda tegema. Alusetu on kostja A L väide, et ainuüksi ligipääsust kontole ei tulenenud talle kohustust ülekannet teha.
44. Kõigi kostjate tegutsemine hageja käsundita asjaajatena ning hageja nimel erinevate toimingute tegemine nähtub asjas kogutud tõenditest. Nii nähtub tõenditest, et kõik kolm kostjat esitasid 11.08.2014 registriosakonnale avalduse palvega kanda nad registrisse hageja seaduslike esindajatena (toimiku
45. kd, lk 134). Tõendist nähtuvalt soovisid kõik kolm kostjat olla hageja seaduslikud esindajad ehk asjaajajad, kuid mõistsid asjaajamiseks õigusliku aluse puudumist. Avaldusega soovisid kostjad saavutada kannet registriosakonnas, mis oleks neil võimaldanud senisega võrreldes piiramatu tegutsemisõiguse. Seega oli kostjate tahe suunatud sellele, et nad saaksid faktiliselt korteriühistut juhtida.
46. Kostja V K on hageja juhatuse liikme ja esimehena esitanud korteriomanikele parkimist puudutava teate (toimiku
47. kd, lk 140). Samuti avaldasid kõik kostjad teateid (toimiku
48. kd, lk 140 pöördel-141), milles oli märgitud nende kõigi kui juhatuse liikmete telefonide numbrid. Teadetes oli avaldatud ka kostja A L (endise nimega A X) kontaktandmed.
49. Hageja seaduslike esindajate ja kostja A L e-kirjade vahetusest
50. aasta juulis (toimiku
51. kd, lk 142) nähtub, et hageja seaduslikud esindajad juhtisid kostjate tähelepanu nende ligipääsule pangakontodele. E-kirjale vastates selgitas A L kostjate kui hageja juhatuse tegevust. Seega leidis kostja A L ise, et ta tegutseb kui hageja juhatuse liige.
52. Hageja esitas kohtule kostjate koostatud KÜ Vilde tee 87 juhatuse 29.05.2013 protokolli (toimiku
53. kd, lk 143). Prokoll ei ole kostjate poolt allkirjastatud, kuid kostjad ei ole menetluses eitanud dokumendi koostamist. Kostjad valisid juhatuse esimeheks V Ki. 18.02.2014 koostasid kostjad juhatuse liikmete koosoleku protokolli (koos tõlkega toimiku
54. kd, lk 145), mille nad kõik allkirjastasid. Otsuses otsustati muuhulgas võtta tööle uus koristaja. Seega võtsid kõik kolm kostjat aktiivselt vastu otsuseid seoses korteriühistu asjaajamisega. Tsiviilasja nr 2-14-2502 27.03.2014 eelistungi protokollist (toimiku
55. kd, lk 153-154) nähtub, et kõik kolm kostjat osalesid sellel puudutatud isikutena. Kõik kolm kostjat kinnitasid kohtule, et nad tegutsevad hageja juhatuse liikmetena.
56. 29.07.2014 saatsid kõik kolm kostjat korteriühistu juhatuse liikmetena e-kirja Harku Vallvalitsusele (toimiku
57. kd, lk 158-159), milles tegid etteheiteid korteriomanikule X-Mildred Xile kui vallavalitsuse töötajale. Politsei- ja Piirivalveamet teatas X Xile 20.09.2014 kriminaalmenetluse alustamata jätmisest (toimiku
58. kd, lk 165-166), millest nähtub, et kostja A L pöördus politsei poole seoses X Xi kirjadega ning pidas ennast seejuures hageja juhatuse liikmeks.
59. 16.11.2017 saatis kostja A L e-kirja hagejale (toimiku
60. kd, lk 71) ja avaldas, et on arhiveerinud KÜ Vilde 87 kogu kirjavahetuse. Seega tegeles kostja aktiivselt korteriühistu asjaajamisega, sealhulgas korteriühistu kirjavahetusega. 15.11.2017 saatis ta e-kirja (toimiku
61. kd, lk 71 pöördel), milles leidis, et oli esitanud
62. aasta alguses avalduse sooviga juhatuse liikmete hulgast välja astuda. Samas kirjas avaldas kostja, et ta ei ole teinud tehinguid ega saanud 20 ühistult raha, kuid on ostnud muruniidukile kütust. E-kirjast nähtub järelikult, et kostja pidas ennast hageja juhatuse liikmeks ja asjaajajaks
63. aastal. Hageja esitas kohtule A L allkirjastamata avalduse (toimiku
64. kd, lk 74), milles viimane teatas oma otsusest juhatusest välja astuda ja teatas koostöö lõpetamisest hagejaga. Järelikult leidis A L ise, et oli kuni avalduse esitamiseni olnud juhatuse liige ja tegelenud hageja asjaajamisega.
65. 16.03.2014 saatis kostja A L teistele kostjatele e-kirja (
66. kd, lk 72-73), mille lisaks oli kuvatõmmis tema e-posti aadressile saabunud kirjade loetelust. Ühes e-kirjas, mis oli loetav kõigile kolmele kostjale, oli märgitud, et „nad tegid panga endale lahti“. Samuti oli e-kirjas viide AS Swedbank töötajale Xile. Tõendist võib järeldada, et kostja tegeles aktiivselt hageja asjaajamisega, sest tegeles pangakontole ligipääsu küsimusega. Eelviidatud tõendeid kogumis hxtes nõustub kohus, et kostja A L ei olnud „passiivne“ juhatuse liige, vaid ta oli koos teiste kostjatega korteriühistu faktiliseks juhiks ja käsundita asjaajajaks.
67. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja seaduslik esindaja saatis AS Swedbank töötajatele 27.06.2014 e-kirja (toimiku
68. kd, lk 56-57), milles palus pangal muuhulgas sulgeda E Si juurdepääsu hageja kontole. X X oli ka varasemalt saatnud pangale e-kirju palvega lõpetada kostja juurdepääs kontole (toimiku
69. kd, lk 58-63). 17.07.2014 saatis AS Swebank töötaja X X e-kirja (toimiku
70. kd, lk 27) hageja e-posti aadressile, samuti kostjatele ning teatas, et kuna juhatuse liikmete koosseisu osas on tekkinud vaidlus, ei saa pank langetada otsuseid ühe või teise poole kasuks. Kirjas leiti, et kuni uue kande tegemiseni registrisse või kohtulahendi esitamiseni 18.06.2014 toimunud üldkoosoleku kohta, tuleb edasiste tehingute tegemiseks panka pöörduda kahe vaidluse osapoole esindajal ühiselt. Samuti piiras pank konto kasutamise õigust.
71. Kohus ei nõustu kostja A L väidetega, et ta ei vastuta faktilise ühingujuhina hagejale tekkinud kahju eest, sest hageja ise oleks pidanud ette võtma täiendavaid samme selleks, et pangakontole ligipääsu saada. Hageja võttis ette kohtu hxngul mõistlikke samme ning hageja teavituse tulemusena piirati kostjate ligipääsu kontole. Kostjad omalt poolt ei käitunud faktiliste ühingujuhtidena hoolsalt ega teinud midagi selleks, et tagada hageja lepingutest, sealhulgas töölepingutest tulenevate kohustuste täitmist. Kostjatel oleks olnud võimalik endil anda hageja seaduslikele esindajatele ligipääs kontole või tulla koos seaduslike esindajatega panka, et teostada vajalikud ülekanded. Kostjaid teavitati sellise käitumise vajadusest, kuid kostjad ei tegutsenud juhatuse liikmetele vajaliku hoolsusega. Kostjad ei hoolinud, et nende tegevusetuse tulemusena jäävad hagejal vajalikud ülekanded teostamata.
72. Hageja konto väljavõttest perioodil 13.09.2013 kuni 25.03.2014 nähtub (toimiku
73. kd, lk 36-37), et X Xle maksti detsembri töötasu välja 27.02.2014, jaanuari töötasu 07.03.2014 ja kasutamata puhkuse kompensatsioon 18.03.
74. Seega nähtub tõendist, et korteriühistu jättis töötajale palga õigeaegselt välja maksmata. Ajal, mil korteriühistu palgamaksetega viivitas, tegutsesid kõik kolm kostjad hageja faktiliste ühingujuhtidena ja omasid ligipääsu hageja kontole. Hoolsalt käitudes oleks igaüks neist pidanud tagama palgamaksete õigeaegse teostamise, et vältida töötaja poolt töölepingu võimalikku erakorralist ülesütlemist ja sellest tulenevat hüvitise nõuet. Seega olid kostjad hageja asjaajajad, omamata selleks õigust ning kostjad olid pahausksed, jättes hageja kohustuse täitmata.
75. Kostjad ei ole põhistanud menetluses ega selgitanud, miks nad ei taganud töötajale töötasu õigeaegset väljamaksmist. Hageja seaduslik esindaja X X saatis 07.02.2014 e-kirja kõigile kolmele kostjale (toimiku
76. kd lk 28-29). E-kirjaga koos saatis ta kostjatele ühistu koristaja X X 06.02.2014 avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks koos töötasu ja hüvitiste nõudega. Hageja seaduslik esindaja palus summa koheselt maksta. Samas e-kirjas on märgitud, et X X oli pannud oma avalduse kostjale A Lle postkasti ning kostjatele E Sile ja V Kile saatnud postiga. Ekirjale oli lisatud X X allkirjastatud avaldus. Kostjad on väitnud, et esitatud avaldus on pahauskselt koostatud hoopis hageja seadusliku esindaja ja töötaja lepingulise esindaja poolt, 21 kuid ei ole oma väiteid millegagi põhistanud ega tõendanud. Seisuga 06.02.2014 oli X Xl õigus esitada töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus, sest korteriühistu oli jätnud talle töötasu tähtaegselt tasumata.
77. Kostja V K esitas kohtule kuvatõmmise X X kuupäevata ja tema allkirjaga avaldusest (toimiku
78. kd, lk 81), milles ta avaldas soovi lahkuda töölt omal soovil alates 01.02.
79. Kohus nõustub hageja väidetega, et antud avaldus ei tõenda asjaolu, et töötaja tegelikult ei soovinud esitada erakorralise ülesütlemise avaldust, vaid tahtis lahkuda omal soovil. Avaldus on vastuolus X X hilisema avaldusega 06.02.
80. Avaldus on vastuolus ka kostjate endi käitumisega, kes ei teinud töötajale lõpparve koosseisus vajalikke palgamakseid väidetaval viimasel tööpäeval, vaid asusid palga ja puhkusetasu makseid tegema oluliselt hiljem. Avaldus on vastuolus kostjate 27.03.2014 eelistungil tsiviilasjas nr 2-14-2502 (toimiku
81. kd, lk 153-154) avaldatud väitega, mille kohaselt olevat hoopis korteriühistu öelnud töötajata lepingu üles, sest viimane ei täitnud oma kohustusi.
82. Kohus leiab, et X X 01.02.2014 kuupäeva kandev avaldus ei tõenda kostjate väiteid, et tööleping töötajaga lõpetati viimase omal soovil, mitte erakorraliselt töötasu maksmata jätmise tõttu. Kostjad ei ole esitanud ühtegi täiendavat tõendit selle kohta, millal tööleping töötajaga viimase omal soovil lõpetati. Väidetavaks viimaseks tööloleku päevaks korteriühistu töötajale võlgnetavaid summasid üle ei kandnud. Hageja on juhtinud tähelepanu asjaolule, et töötaja ei vallanud eesti keelt ega pruukinud aru saada, millele ta alla kirjutab. Töötaja X X tegelikku tahet töölepingulise suhte ülesütlemisel tõendab kohtu hxngul see, et töötaja pöördus avaldusega hüvitise saamiseks Töövaidluskomisjoni poole ja osales selle istungil. Seega ei pruukinud töötaja aru saada, millisele avaldusele ta 01.02.2014 alla kirjutas. Lisaks oli töötajal alati õigus senist avaldust muuta ja täiendada kooskõlas oma tegeliku tahtega.
83. 08.04.2014 tegi Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjon otsuse (toimiku
84. kd, lk 30), milles rahuldas X X avalduse ja mõistis hagejalt välja töötasu 56,71 eurot ja hüvitise 783,6 eurot. Töötasu osas kuulus otsus viivitamatult täitmisele. Muude nõuete osas lõpetas komisjon menetluse. Otsuse sisu kohaselt oli X X töölepingu erakorraliselt üles öelnud 06.02.2014, sest tööandja keeldus tasu maksmisest. Hagejat esindas X X, kes tunnistas nõuet. Seega võib otsusest järeldada, et töötaja X X hxngul lõpetas ta töölepingu erakorraliselt palga maksmata jätmise tõttu ja soovis samal põhjusel tööandjalt saada välja maksmata palka ning hüvitist.
85. Kostja V K esitas kohtule ka X X avalduse (toimiku
86. kd, lk 81 pöördel), mis oli suunatud Tööinspektsioonile Gonsiori tänaval. Avalduses teatas töötaja soovist võtta tagasi dokumendid, mis ta on esitanud seoses töölepingu lõpetamisega. Avalduses ta kinnitas, et on saanud töötasu ja puhkusetasu täies mahus ega oma pretensioone. Avalduse kuupäevaks on märgitud 30.03.
87. Kohus nõustub ka antud avalduse puhul hageja viidetega, et eesti keelt mittevaldav X X ei pruunikud juhul, kui ta avaldusele tõesti alla kirjutas, aru saada, mida täpselt ta avaldas. Kohus nõustub hageja väitega, et avaldus ei olnud ilmselt koostatud töötaja enda poolt, sest viimase nimi oli avalduses valesti kirjutatud ning avaldus oli suunatud valele tööinspektsiooni aadressile.
88. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja V K edastas 30.03.2014 Tööinspektsioonile X X 30.03.2014 avalduse, mis registreeriti 31.03.2014 (e-kirjad toimiku
89. kd, lk 52-54). Seega võib e-kirjast järeldada, et X X allkirja kandev avaldus oli koostatud kostja initsiatiivil. Kuivõrd kostja saatis avalduse Tööinspektsioonile, olid kostjad järelikult teadlikud töötaja poolt avalduse esitamisest Töövaidluskomisjonile ning järgmisele päevale planeeritud istungi toimumisest.
90. Töövaidluskomisjoni 01.04.2014 istungi protokollist (toimiku
91. kd, lk 135-136) nähtub, et sellel osales isiklikult X X. Ta soovis saada töötasu
92. aasta veebruari eest ja kolme kuu hüvitist. Töötaja loobus
93. a detsembri ja
94. a jaanuari töötasu nõuetest, sest nende kuude eest oli tasu makstud. Seega oli tema käitumine iseenesest kooskõlas 30.03.2014 avaldusega 22 selles osas, et ta loobus nende tasude nõuetest, mis istungi toimumise ajaks olid talle välja makstud. Saamata jäänud töötasu ja hüvitise nõudest ta ei loobunud.
95. X X avaldas istungil, et tema juurde tuli V K ja ütles, et töötaja peab avalduse alla kirjutama, misjärel talle makstakse rahad ära. Kostja tõlkis talle avalduse sisu, mille kohaselt pidi töötaja saama jaanuari ja detsembri tasu ning lõpparve. Töötaja kinnitas, et ta eesti keelt ei valda ning pani avaldusele allkirja. Töötaja kinnitas, et ta oli saamata hüvitis ja veebruari palk, mille kohta kostja K avaldas, et teab seda, kuid talle on vaja kinnitust välja makstud summade kohta. Töötaja kinnitas, et kuigi Kil ei olnud volitusi, pääses ta pangakontole ligi. Seega tõendavad esitatud tõendid, et kostja V K ise eksitas töötajat temalt 30.03.2014 avaldusele allkirja nõudmisel. Kostja tegevus oli suunatud sellele, et saavutada töötaja nõude menetlemise lõpetamine Töövaidluskomisjonis, kuid menetluse lõpetamine ei olnud kooskõlas töötaja tahtega. Kostja V Ki käitumine on kohtu hxngul pahatahtlik ja eksitav, sealhulgas eksitav kohtu suhtes, sest kostja üritas jätta muljet nx oleks töötaja kõigist oma nõuetest loobunud.
96. Hageja esitas kohtule ka foto (toimiku
97. kd, lk 132) kostjast V Kist, X Xst ja hageja seaduslikust esindajast ning väitis, et kohtumisel keeldus kostja töötajale töötasu maksmast. Kohus leiab, et ainuüksi fotost ei saa järeldada, kas või mida kohtumisel osalejad üksteisele avaldasid. Samas ei saa asjas kogutud tõenditest teha muud järeldust peale selle, et kostjad faktiliste ühingujuhtidena jätsid täitmata juhatuse liikme hoolsuskohustuse ning jätsid töötajale õigeaegselt töötasu välja maksmata. Sellises olukorras tekitasid nad korteriühistule kahju, mis seisnes töötaja kasuks välja mõistetud hüvitises summas 783,60 eurot.
98. Kostjad ei ole põhistanud ega tõendanud, miks oli Töövaidluskomisjoni otsus põhjendamatu ning kuidas tõi otsuse kaasa hageja seadusliku esindaja või töötaja lepingulise esindaja väidetav pahatahtlik käitumine. Kostjad ei ole välja toonud ega põhistanud ühtegi asjaolu, mis oleks välistanud X X õiguse nõuda saamata jäänud töötasu ja hüvitist olukorras, kus kostjad jätsid talle palgamaksed õigeaegselt teostamata. Kostjad ei ole selgitanud, miks nad olukorras, kus nad tegutsesid faktiliste ühingujuhtidena, ei vaidlustanud töötaja avaldust Töövaidluskomisjonis ega Töövaidluskomisjoni otsust, kui pidasid nõudeid alusetuteks. Kostjad ei ole selgitanud, millisel alusel oleks istungil osalenud hageja seaduslik esindaja pidanud töötaja avaldusele vastu vaidlema.
99. 06.08.2014 saatis kohtutäitur Mati Kadak hagejale kui võlgnikule täitmisteate (toimiku
100. kd, lk 32), milles teatas, et täitedokumendiks on Töövaidluskomisjoni 08.04.2014 otsus. Kohtutäitur tegi hagejale ettepaneku otsuse vabatahtlikuks täitmiseks 10 päeva jooksul. Kohtutäitur selgitas, et nõude vabatahtlikul täitmata jätmisel tuleb kohtutäituri tasu maksta täies ulatuses. Kohtutäituri tasu otsuse kohaselt (toimiku lk 33) oli täitemenetluse alustamise tasu 19,16 eurot ja kohtutäituri põhitasu 241,20 eurot.
101. Hageja seadusliku esindaja X X ja kostjate vahelisest e-kirjade vahetusest
102. aastal (koos tõlgetega toimiku
103. kd, lk x-42) nähtub, et hageja teavitas kostjaid korduvalt vajadusest täita töövaidluskomisjoni otsust. Samuti tegi hageja seaduslik esindaja kostjatele korduvalt ettepanekuid tulla koos temaga panka ülekandeid tegema. Kostjatele selgitati, et otsuse vabatahtlikul täitmata jätmisel tuleb tasuda kohtutäituri tasu. Kostja V K kinnitas otsuse saamist ja leidis, et otsus ei saa olla viivitamatult täidetav ning pidas seetõttu otsust ebaseaduslikuks. Samuti teatas ta, et loeb ennast ja teisi kostjaid juhatuse liikmeteks ning nad ei aktsepteeri X X nõudeid.
104. Eelviidatud tõenditest kogumis nähtub, et kostjad jätsid alusetult ja pahatahtlikult täitmata Töövaidluskomisjoni otsuse. Kostjad olid teadlikud otsusest ja vajadusest see täita, kuid nad keeldusid alusetult lahendi täitmisest. Kostjad olid hageja pahatahtlikud käsundita asjaajajad, sest neil ei saanud esineda ühtegi eeldust ega põhjust uskuda VÕS § 1018 lõikes 1 toodud 23 asjaolude esinemist. Isegi juhul, kui kostjad oleksid olnud heausksed, ei saa nende käitumist pidada hoolsaks, sest nad pidid mõistma, mida toob täitemenetluses hagejale kaasa jõustunud lahendi täitmata jätmine. Vajadus lahendit täita pidi olema mõistetav kõigile kostjatele ning igal kostjal iseseisvalt oli võimalus tagada lahendi täitmine.
105. Hageja konto väljavõttest (toimiku
106. kd, lk 34) nähtub, et kohtutäitur debiteeris hageja kontolt 22.09.2014 1102,29 eurot, misjärel täitemenetlus lõpetati (toimiku
107. kd, lk 35). Seega viis kostjate tegevusetus olukorrani, kus hageja kandis lisaks töötaja hüvitise kulule ka kohtutäituri tasu kulu täies ulatuses ehk summas 260,36 eurot.
108. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele. Kostjad tegutsesid pahatahtlike käsundita asjaajajatena ehk faktiliste ühingujuhtidena. Faktiliste ühingujuhtidena tegid nad toiminguid hageja asjaajamises, sealhulgas omasid ainsatena ligipääsu hageja arvelduskontole. Kostjad jätsid ligipääsu omades tasumata töötajale õigeaegselt palgamakseid, mis tõi kaasa töölepingu erakorralise üleütlemise ja hüvitise maksmise kohustuse. Kostjad jätsid täitmata jõustunud Töövaidluskomisjoni otsuse, mis tõi hagejale kaasa kohtutäituri tasu maksmise kohustuse. Kostjatel puudus asjaajamisel juhatuse liikmele vajalik hoolsus. Õigustamatu ja pahauskse asjaajamisega tekitasid kõik kolm kostjat hagejale solidaarselt kahju. Kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista 1043,96 eurot. Kuivõrd kohus rahuldas hageja nõude tema soovitud esimesel alternatiivsel alusel, ei pea kohus

§ 442lg 8 alusel hindama nõude rahuldamise võimaluse teisel alternatiivsel alusel.

133.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus tegi otsuse kostjate kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostjate kanda.

§ 174

lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

1. Menetluskuludena palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista riigilõivu 200 eurot ja õigusabikulud. Hagejale on osutati õigusabi kokku 35 tundi ja 40 minutit. Õigusteenust osutati hxga 100 eurot tunnis, kokku summas 3570 eurot, millele lisandub käibemaks. Koos käibemaksuga oli tasu 4284 eurot. Hageja palus lisaks välja mõista viimasel istungil osalemise tasu summas 100 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Hageja palus välja mõista ka viivise seadusjärgses määras menetluskulude summalt.
2. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tasu on mõistlik ja kooskõlas vaidluse sisu ja keerukusega. Hagiavalduse koostamisele ning sellega seotud toimingutele on esindajal kokku kulunud aega 8 h 35 min. Arvestades vaidluse sisu ja keerukust, peab kohus mõistlikuks ja põhjendatud tasuks 7 h.
3. 03.10.2017 on hageja esindajal kulunud 40 minutit menetluskulude nimekirja ning kompromissettepaneku koostamiseks, kuid antud kulu ei loe kohus mõistlikuks ega põhjendatud kuluks. Menetluskulude nimekirja koostamine ning kompromissettepaneku esitamine ei eelda õigusabi osutamist. Hageja esindaja ajakulu kostja E Si tähtaja korduva pikendamise taotlusele vastamiseks 50 min ulatuses loeb kohus põhjendatuks. Ajakulu, mis oli vajalik kostjate vastustega tutvumiseks ja selles osas kohtule seisukoha esitamiseks 4 h 05 min loeb kohus põhjendatuks ning menetlusdokumendi sisu ja mahuga kooskõlas olevaks. Samuti on põhjendatud ajakulu 3 h 05 min eelistungiks valmistumiseks ja sellel osalemiseks, sest 28.03.2018 eelistung kestis kaks tundi.
4. Hageja esindaja ajakulu 16.04.2018 seisukoha koostamiseks loeb kohus põhjendatuks 24 osaliselt 3 h ulatuses. Samas menetlusdokumendis põhistas hageja ka tunnistaja ülekuulamise taotlust, kuid tunnistaja ülekuulamine asjas vajalik ei olnud. Seega oli tegemist asjakohatu kuluga. Kostjate seisukohtade analüüsiks on esindajal kulunud 3 h 15 min, kuid kohus peab mõistlikuks ajakulu kokku 1 tund. Mõlema kostja seisukohad olid lakoonilised ning selles korrati varasemaid väiteid. Hageja 09.05.2018 seisukoha koostamiseks kulunud aega 3 h 15 min loeb kohus põhjendatuks ja kooskõlas olevaks menetlusdokumendi sisu ning mahuga. Ajakulu taotluse täpsustamiseks 1 h 50 min ei loe kohus põhjendatuks, sest juba eelistungil selgitas kohus vajadust põhistada, milliste asjaolude tõendamiseks tõendeid koguda soovitakse. Esindajal tuli esitada kohtule põhistatud taotlus. 1x. Ajakulu 3 h 15 min kostjale A Lle antud riigi õigusabi põhjendatuse kontrollimiseks kohus põhjendatuks ei loe. Tegemist oli asjakohatu ja alusetu taotlusega, mille kohus jättis rahuldamata. Kohtu 03.04.2019 eelistungiks valmistumisel loeb kohus põhjendatuks ajakulu 1 tund. Istungil osalemise ajakulu 1 h 05 min on kooskõlas eelistungi kestvuse ajaga. Ajakulu 1 h 20 min, mis kulus kohtunõude täitmiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks, loeb kohus vajalikuks ning põhistatuks. Põhjendatuks ja ebavajalikuks loeb kohus ajakulu 50 min toimikuga tutvumiseks, sest kõik toimikus olevad dokumendid olid varasemalt esindajale kättesaadavad. Viimasteks istungiteks valmistumise ajakulu kokku 1 h 05 min loeb kohus põhjendatuks. Lisaks kestis viimane istung 1 h 45 min, milline ajakulu kuulub samuti esindaja põhjendatud ja vajalike kulude hulka.
5. Kogumis loeb kohus hageja esindaja õigusabi osutamiseks kulunud aja põhjendatuks 7 h + 50 min + 4 h 05 min + 3 h 05 min + 3 h + 1 h + 3 h 15 min + 1 h + 1 h 05 min + 1 h 20 min + 1 h 05 min + 1 h 45 min = 28 h 30 min. Arvestades kohtu poolt põhjendatuks peetud tunnitasu suurust 100 eurot, on hageja õigusabikulud põhjendatud summas 2818 eurot ilma käibemaksuta ja 3x1,60 eurot koos käibemaksuga. Koos riigilõivuga oleks hageja põhjendatud menetluskulude summa 3581,60 eurot.
6. Riigikohus on leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda (RK TKm 3-2-1-4-15, p 14). Tsiviilasja hxst suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul (samas, p 14). Käesoleva tsiviilasja hind on 1043,96 eurot ning järelikult ületavad hageja menetluskulud oluliselt tsiviilasja hinda.
7. Kohus leiab, et käesolevas asjas on põhjendatud mõista kostjatelt solidaarselt välja kulud nende tegelikus põhjendatud ulatuses ehk summas 3581,60 eurot. Vaatamata tsiviilasja hxle oli vaidlus tavapärasest keerukam ning mahukam. Kostjad vaidlesid hagile vastu vaatamata asjaolule, et mitmetes varasemates kohtuvaidlustes, milles nad olid osalised, olid tehtud jõustunud kohtulahendid ning tuvastatud, et kostjad on pahausksed käsundita asjaajajad. Kostja E S venitas kohtumenetlust ja esitas korduvalt taotlusi istungite edasilükkamiseks. Muuhulgas tuli hagejal vastata tema korduvale tähtaja pikendamise taotlusele. Ükski kostjatest ei olnud nõus hagejaga kompromissi sõlmima, kuigi kohus selgitas neile 03.04.2019 eelistungil, et nende väited ei võimalda jätta hagi rahuldamata. Kuigi kostja E S eelistungil ei osalenud, toimetati talle kätte eelistungi protokoll. Vaatamata kohtu selgitustele jätkasid kostjad hagile vastu vaidlemist ning suurendasid seeläbi hageja menetluskulusid.
8. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et esinevad erandlikud asjaolud, mis võimaldavad kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja menetluskulud tsiviilasja hinda ületavas osas. Kostjatelt tuleb hageja kasuks menetluskuludena solidaarselt välja mõista 3581,60 eurot, millest 200 eurot on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja 3x1,60 eurot hageja põhjendatud õigusabi kulud. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjatelt välja mõista viivis menetluskulude summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. 25
9. Kostjate endi menetluskulud tuleb jätta kostjate kanda. Kostja A L kanda tuleb jätta riigi õigusabi osutamisest tulenevad kulud.

§ 190

lg 2 sätestab, et menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tuleb, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks.

§ 190

lg 5 sätestab, et kui kostja sai menetlusabi, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Seeega tuleb kostjalt A Llt välja mõista riigi tuludesse riigi õigusabi tasu 648 eurot. Kostjal tuleb hüvitada riigi õigusabi tasu kahe osamaksega, millest esimene osamakse 324 eurot tuleb kostjal tasuda 30 päeva jooksul pärast käesoleva lahendi jõustumist ja teine osamakse 324 eurot 60 päeva jooksul pärast käesoleva lahendi jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik Kohtuotsuse põhjendusi on täiendatud Tallx RK 27.11.2019 lahendiga 26