lg 1 alusel välja mõista Vilmar Valdnalt riigituludesse menetluskuluna kokku 1140 € (üks tuhat ükssada nelikümmend eurot), milline summa koosneb järgmistest kuludest: • 330 € riigi õigusabi osutanud kaitsjale kaitsjatasu kohtueelses menetluses (I, 168186; II, 7-9;
lg 1 p 4), • 810 € sundraha (
lg 1 p 9,
Menetluskulu 1140 € tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile (makse saaja) viitenumbriga 99919700023434 ühele järgmistest kontonumbritest: • • • SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X), SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X), LUMINOR BANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X), selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-19-1797, menetluskulu 09.05.2019.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“. Mitte määrata 1140 € menetluskulu hüvitamist ositi kohtuotsuse jõustumisele järgneva 12 kuu peale, kuna igakuiselt tasumisele kuuluva summa suurusest (95€) tulenevalt ei ole reaalne, et seda oleks vangistuses viibival varatul süüdimõistetul võimalik ära tasuda 1 aasta vältel ositi ning ka sissenõudja, Eesti Vabariigi huvides ei ole põhjendatud menetluskulu sissenõudmise alustamisega viivitada, vaid mõttekas on seda teha koheselt esimesest võimalusest alates, et võlgniku vangistuses tööle asudes oleks võimalus hakata tema sissetulekust tegema võlgnevuste katteks kinnipidamisi. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse
,
lg 2 ja
lg 3 – menetluskulu kohtuotsuse jõustumisest 1 kuu vältel tasumata 2 jätmisel edastatakse kohtuotsus võlgnevuste sissenõudmiseks kohtutäiturile ja võlgnikul tuleb kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud.
lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumise järgselt kriminaalasja juurde toimikusse: - 17.07.2018.a kell 12:02:38 ja kell 22:41:34 numbrilt XXX Häirekeskusesse tehtud väljakutsete salvestised ühel CD-R plaadil (ümbrikus: I, 165; õiend: I, 164), 23.01.2018.a asitõendi vaatlusprotokolli lisaks olev kiri koos ümbrikuga (ümbrikus: I, 137; asitõendi vaatlusprotokoll: I, 134-136), kõneeristused ühel CD-R plaadil (ümbrikus: I, 160; sideettevõtjalt saadud andmete protokoll: I, 157-159). Musta värvi kaitseümbrisega mobiiltelefon Sony Xperia XZ XXX, IMEI koodiga XXX ja SIM-kaart abonentnumbriga XXX (I, 144-146), mis on tagastatud Vilmar Valdnale kinnipidamisasutusse tema isiklike asjade hulka (II, 15), vabastada asitõendi staatusest. Kohtuotsuse jõustumisest tühistuvad ja kaotavad kehtivuse Vilmar Valdnal käesolevas kriminaalasjas lasuvad suhtlemispiirangud. Kuni kohtuotsuse jõustumiseni lasuvad Vilmar Valdnal käesolevas kriminaalasjas prokuratuuri 19.12.2018.a määruse (II, 13-14) ja kohtu 02.05.2019.a määruse (II, 25-27) alusel suhtlemispiirangud käesolevas kriminaalasjas kannatanuteks olevate K. K. ja I. A. suhtes. Kohtuotsuse jõustumisest käesolevas kriminaalasjas suhtlemispiirangute tühistumisega ei muudeta ära Vilmar Valdnale pandud lähenemiskeelde. Vilmar Valdnal lasuvad lähenemiskeelud K. K. (08.01.2019.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja määrus tsiviilasjas nr 2-18-17644: II, 77-81) ja I. A. (06.11.2018.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja määrus tsiviilasjas nr 2-18-12874: I, 139-143; II, 49-69) suhtes kehtivad edasi ka pärast käesolevas kriminaalasjas suhtlemispiirangute tühistumist. Kohtuotsus edastada elektroonselt kannatanutele K. K. (e-post: XXX) ja I. A. (e-post: XXX). Kohtuotsuse koopia või väljatrükk edastada prokurörile, süüdistatavale ja kaitsjale ning kinnipidamisasutusele, millises süüdistatav viibib. Kannatanute K. K. (e-post: XXX) ja I. A. (epost: XXX) soovil (I, 110, 125) teavitada neid elektroonselt süüdistatava Vilmar Valdna suhtes tõkendi vahistamine tühistamisest, Vilmar Valdna ennetähtaegsest vanglast vabanemisest ning vangistusasutusest põgenemisest. Kohtuotsuse jõustumisel edastada süüdimõistetu kohta andmed karistusregistrile. Jõustunud kohtuotsus edastada: - vangistuse täideviimiseks süüdimõistetu asukohajärgsele kinnipidamisasutusele, tsiviilasjades lähenemiskeeldude osas teadmiseks Politsei- ja Piirivalveametile (e-post: ppa@politsei.ee), Riigi Tugiteenuste Keskusele menetluskulu käsitlevas osas. EDASIKAEBAMISE KORD 3 Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal
Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või
15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses (
lg 3).
lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Tervikuna koostatakse kohtuotsus hiljemalt 24. maiks 2019.a kella 15-ks juhul, kui pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest või kui vähemalt üks kohtumenetluse pool esitas apellatsiooniteatise
lg 1 mõttes.
lg 2 alusel esitatakse apellatsioon ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul tervikotsuse teatavakstegemisest arvates. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, siis kohtuotsuse põhiosa
S § 3312 järgi. Kohus menetles kriminaalasja 02.,
lg 3,
¹ lg 2 p 1,2,3 alusel rahuldamata, kuna ekspertiisi tegemiseks põhjendatud alus puudub (II, 117). Vilmar Valdna käitumine on kvalifitseeritav KarS § 331² järgi I. A. suhtes lähenemiskeelu korduva rikkumisena. 7 Lähenemiskeelu korduv rikkumine K. K. suhtes Kriminaalasjas nr 1-15-8446 tehtud Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 08.12.2015.a kohtuotsusega (kohtunik Peet Teidearu) on tõendatud, et Vilmar Valdnale pandi alates kohtuotsuse kuulutamisest kolmeks aastaks lähenemiskeeld tema XXX K. K. suhtes (I, 112, 147-156). Selle kohtuotsusega keelati Vilmar Valdnal läheneda K. K. lähemale kui 50 meetrit, keelati läheneda K. K. elukohtadele ja keelati kontakteeruda K. K. telefonikõnede, SMS-ide, tava- ning elektronposti ja mistahes muude elektrooniliste sidekanalite vahendusel. 08.12.2015.a kohtuotsus jõustus 24.12.2015 (I, 156, 189). Vilmar Valdnale KarS § 331² järgi esitatud süüdistus käsitleb K. K. suhtes lähenemiskeelu rikkumist kolmel kuupäeval - 28.07.2018.a, 29.11.2018.a ja 30.11.2018.a. Kuna kolmeaastane lähenemiskeeld hakkas kehtima kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 08.12.2015.a, siis pole kahtlust selles, et süüdistuses kajastatud lähenemiskeelu rikkumise kuupäevad 28.07.2018.a, 29.11.2018.a ja 30.11.2018.a jäävad lähenemiskeelu kehtivusaja sisse ja Vilmar Valdnal tuli täita tal lasuvat lähenemiskeeldu K. K. suhtes. Kriminaalasjas nr 1-15-8446 tehtud Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 08.12.2015.a kohtuotsusega (I, 112, 147-156) on tõendatud, et Vilmar Valdna viibis kohtuotsuse kuulutamise ajal kohtusaalis ja sai kohtuotsusest koheselt teada, sest Vilmar Valdna vabanes kohtusaalis otsuse kuulutamise ajal vahi alt. Sellega, et Vilmar Valdna viibis 08.12.2015.a kohtuotsuse kuulutamise juures, on kooskõlas ka Kohtute Infosüsteemist kohtuasja nr 1158446 alt nähtuv selle kohta, et Vilmar Valdna kohtuistungile kohtuotsuse kuulutamiseks kohale toimetamiseks koostati 03.12.2015.a Tartu Vanglale ja Tartu Arestimajale adresseeritud etapeerimistaotlus, mille allkirjastas kohtuasja nr 1-15-8446 menetleja kohtunik Peet Teidearu (II, 73). Neil asjaoludel pole kohtul kahtlust selles, et Vilmar Valdna viibis vahistatuna kohtuotsuse kuulutamise juures 08.12.2015.a ja vabanes kohtuotsuse kuulutamise käigus 08.12.2015.a vahi alt, kui tõkend vahistamine tema suhtes tühistati. Selle kohtuotsuse kuulutamise käigus sai Vilmar Valdna teada ka sellest, et kolmeaastane lähenemiskeeld kannatanu K. K. suhtes hakkas kehtima kohtuotsuse kuulutamisest. Kuna 08.12.2015.a kohtuotsus tehti kokkuleppemenetluses, siis pole kohtul kahtlust ka selles, et Vilmar Valdnale kohtuotsusega pandavast kolmeaastasest lähenemiskeelust K. K. suhtes sai Vilmar Valdna teada juba kohtumenetluses kokkuleppe sõlmimise käigus. Tsiviilasjas nr 2-14-53007 tehtud 06.01.2017.a Tartu Maakohtu kohtumäärusega (kohtunik Andrus Miilaste) on tõendatud, et K. K. sellekohase avalduse alusel lõpetati Vilmar Valdna ja K. K. XXX nende lapse D. A. V. suhtes ning XXX anti täielikult üle K. K. (I, 113). Selle määrusega jäeti Vilmar Valdnale alles õigus suhelda D. A. V., milleks tuleb Vilmar Valdnal pöörduda Tartu Linnavalitsuse lastekaitseteenistuse poole. Sama määrusega lõpetati menetlus ilma lahendit tegemata suhtluskorra kindlaksmääramise nõude osas seoses avaldusest loobumisega. Neil asjaoludel pole kohtul kahtlust selles, et juba 2017.a algusest oli Vilmar Valdna teadlik, et enda lapsega D. A. V. suhtlemiseks tuleb tal pöörduda Tartu Linnavalitsuse lastekaitseteenistuse poole. Seega süüdistuses kajastatud kolmel lähenemiskeelu rikkumise kuupäeval - 28.07.2018.a, 29.11.2018.a ja 30.11.2018.a polnud Vilmar Valdnal põhjust kontakteeruda enda XXX K. K., kuna lapsega suhtlemise kord oli juba 2017.a algusest kehtestatud ja enda lapsega suhtlemiseks tuli Vilmar Valdnal pöörduda lastekaitseteenistuse poole. 8 Süüdistuses kajastatud asjaolu, et Vilmar Valdna kasutas telefoni numbriga XXX, on tõendatud kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga (I, 144-146) ja kohtueelse menetleja 07.08.2018.a õiendiga Vilmar Valdna Häirekeskuse lühinumbrile 112 17.07.2018 tehtud kõnedega (I, 164, 165) ning sideettevõtjalt saadud andmete protokollis (I, 157-160) sellekohaselt kajastatuga (I, 158). Kahtlustatavana kinnipidamisel võeti Vilmar Valdnalt ära musta värvi mobiiltelefon Sony, milles oli kõnekaart numbrile XXX (I, 146). 05.12.2018.a Vilmar Valdna kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (I, 144-146) nähtuvalt avaldas Vilmar Valdna enda e-posti aadressiks XXX ja telefoninumbriks XXX (I, 144, 146). Kohtueelse menetleja 07.08.2018.a õiendiga (I, 164, 165) on tõendatud, et numbrilt XXX helistati Häirekeskuse lühinumbrile 112 17.07.2018 kahel korral, s.o kell 12:02:38 ja 22:41:35 ning neist esimeses kõnes avaldas helistaja ennast olevat Vilmar Valdna, sünniajaga 12.08.1978.a. Süüdistuses kajastatud asjaolu, et kannatanu K. K. kasutas telefoni numbriga XXX, on tõendatud K. K. 30.07.2018.a ja 30.11.2018.a kuriteoavaldustega politseile (I, 111, 116) ja sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga (I, 157-160). 30.07.2018.a ja 30.11.2018.a kuriteoavaldustes politseile (I, 111, 116) avaldas K. K. enda kasutuses oleva telefoni numbriks XXX. Sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga (I, 157-160) on tõendatud, et K. K. andis kannatanuna ülekuulamisel oma kontaktnumbriks XXX (I, 158). Kannatanu K. K. sellekohaste ütlustega kohtuistungil 02.05.2019 (II, 86-90; allkirjaleht: I, 110), kannatanu K. K. 30.07.2018.a kuriteoavaldusega politseile (I, 111) ning sellele lisatud fotodega sõnumitest (I, 114-115) ning K. K. 30.11.2018.a kuriteoavaldusega (I, 116) ja sellele lisatud fotodega sõnumitest ja kõnelogist 29.-30.11.2018 (I, 117-124) ja sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga (I, 157-160) on kogumis tõendatud süüdistuses kajastatud korduv lähenemiskeelu rikkumine K. K. suhtes, mis seisnes selles, et Vilmar Valdna korduvalt helistas K. K. ning saatis SMS sõnumeid K. K. järgnevalt: - 28.07.2018 kell 18:12 helistas K. K. telefoninumbrile XXX oma telefoninumbrilt, mille numbrinäit oli salastatud (II, 86-87; I, 111); - 28.07.2018 kella 18:41-18:45 vahel helistas 4-l korral K. K. telefoninumbrile XXX oma telefoninumbrilt XXX (II, 87; I, 111); - 28.07.2018 kella 18:46-18:59 vahel saatis K. K. telefoninumbrile XXX oma telefoninumbrilt XXX kokku 12 SMS-i (II, 87; I, 111, 114); - 29.11.2018. a ajavahemikul kella 18:57–19:01 helistas 5-l korral K. K. telefoninumbrile XXX oma telefoninumbrilt, mille numbrinäit oli salastatud (II, 87,88; I, 116-124, 158); - 29.11.2018. a ajavahemikul kella 21:13–22:06 helistas 10-l korral K. K. telefoninumbrile XXX oma telefoninumbrilt XXX (II, 87; I, 116-124); - 29.11.2018. a ajavahemikul kella 19:13–21:28 saatis K. K. telefoninumbrile XXX oma telefoninumbrilt XXX kokku 20 SMS-i (II, 87,88; I, 116-124, 158); - 30.11.2018. a kell 09:17 saatis K. K. telefoninumbrile XXX oma telefoninumbrilt XXX ühe SMS-i (II, 88; I, 116-124, 158). Kuna K. K. 28.07.2018.a, 29.11.2018.a ja 30.11.2018.a kontakteeruda püüdes oli Vilmar Valdna igakülgselt teadlik tal 08.12.2015.a kohtuotsuse kuulutamisest alates lasuvast 3aastasest lähenemiskeelust K. K. suhtes, siis pani Vilmar Valdna lähenemiskeelu rikkumised toime tahtlikult. Võttes arvesse kannatanuga K. K. kontakti saavutamise intensiivsust ja seda, 9 et kannatanu igati püüdis Vilmar Valdnaga kontakti vältida, siis pole kahtlust selles, et Vilmar Valdna tegutses sihiteadlikult ja eesmärgistatult ning selline käitumine vastab KarS § 16 lõikes 2 sätestatud kavatsetusele. Vilmar Valdna sihiteadlikule käitumisele K. K. suhtes lähenemiskeelu rikkumisel 28.07.2018.a, 29.11.2018.a ja 30.11.2018.a viitab ka asjaolu, et 08.12.2015.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-8446 karistati Vilmar Valdnat muuhulgas KarS § 331² järgi lähenemiskeelu korduva rikkumise eest K. K. suhtes (I, 149 pöördel-150). Neil asjaoludel pole kohtul kahtlust selles, et Vilmar Valdnale olid igakülgselt teada need tagajärjed, mis kaasnevad lähenemiskeelu rikkumisega, kuid see asjaolu ei mõjutanud teda kannatanu K. K. rahu rikkumisest hoiduma ja ei pannud ka täitma talle K. K. suhtes pandud lähenemiskeeldu. Vilmar Valdna käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Ühtegi mõjuvat ja aktsepteeritavat põhjust Vilmar Valdnal süüdistuses kajastatud ajal K. K. kontakteerumiseks ei olnud. Kannatanu K. K. ütlustest nähtuvalt kurtis V.Valdna 2018.a suvel tehtud pöördumistes enda tervise üle, loetles haigusi ja väitis ennast hakkavat kohe surema ning 2018.a novembri pöördumistes soovis jõuluks koju saada. Kannatanu K. K. ütlustega on kooskõlas ka süüdistatava Vilmar Valdna ütlustest nähtuv selle kohta, et tal põhjust suhtlemiseks polnudki, sest enda kaitsjale vastates võttis Vilmar Valdna õigeks asjaolu, et jääb K. K. puhul vastuse võlgu, miks ta tema suhtes lähenemiskeeldu rikkus (II, 103). Samas avaldas V.Valdna, et ehk tegi ta seda XXX tõttu (II, 103). Vilmar Valdna käitumise õigusvastasust ja süüd ei välista ka tema tervislik seisund, XXX (II, 41-48). Nii Vilmar Valdna elektronkirjavahetusest uurijaga kui ka arstiga ning epikriisidest nähtuvalt oli Vilmar Valdna igakülgselt teadlik tal esinevast XXXt ja ta sai ka sellele kohast ravi. Nii uurijaga kui ka arstidega suhtlusest (II, 41-48) ja ka kohtuga suhtlusest eel- ja kohtuistungil (I, 53-54; II, 82-123) ning tema pöördumistest kohtu (I, 70; II, 141,145) ja prokuratuuri (I, 85, 105-106) poole nähtub, et Vilmar Valdna saab enda käitumisest ja tegudest, sealhulgas ka lähenemiskeeldude rikkumise keelatusest aru ja ta suudab enda käitumist suunata ja juhtida. XXX ei ole õigustatav XXX K. K. elu intensiivne häirimine. Süüdistatava kaitsja esitas küll kohtule 07.05.2019.a taotluse süüdistatava suhtes kohtupsühhiaatriaekspertiisi tegemiseks (II, 39-40, 114-117), kuid kohtule ei jäänud kriminaalasja kohtus menetlemise ajal süüdistatavast kordagi sellist muljet, et tema puhul tõusetuks küsimus süüdistatava vaimsest tervislikust seisundist ja tema süüvõimelisusest. Kohus jättis kaitsja taotluse süüdistatava suhtes kohtupsühhiaatriaekspertiisi tegemiseks
lg 3,
¹ lg 2 p 1,2,3 alusel rahuldamata, kuna ekspertiisi tegemiseks põhjendatud alus puudub (II, 117). Vilmar Valdna käitumine on kvalifitseeritav KarS § 331² järgi K. K. suhtes lähenemiskeelu korduva rikkumisena. Karistus KarS § 331² kohaselt karistatakse korduva lähenemiskeelu rikkumise eest rahalise karistusega või kuni 1-aastase vangistusega. KarS § 56 lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lõikes 2 sätestatu kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui karistusseadustiku eriosa paragrahv 10 võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Lähtudes Vilmar Valdna süü suurusest - Vilmar Valdna jätkas ka pärast 08.12.2015.a kohtuotsust sama kannatanu, s.o K. K. suhtes lähenemiskeelu rikkumist ning lisandus veel üks kannatanu, s.o I. A.; enne lähenemiskeeldude Vilmar Valdnale panemist olid mõlemad kannatanud tundnud hirmu ja ärevust Vilmar Valdna nendega kontakteerumise tulemusena; käesolevas kriminaalasjas toimepandud korduvad lähenemiskeeldude rikkumised olid mõlema kannatanu suhtes intensiivsed ja igapäeva eluolu suurel määral häirivad; V.Valdna käitumises puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mistõttu on Vilmar Valdnat põhjendatud õiguskorra kaitsmise huvides ja mõjutamaks Vilmar Valdnat edaspidiselt hoiduma kannatanute tülitamisest, karistada vangistustega sanktsiooni maksimummääras, s.o 1 aasta vangistusega. Kuna Vilmar Valdna pani uued lähenemiskeeldude korduvad rikkumised toime kriminaalasjas nr 1-15-8446 tehtud 08.12.2015.a kohtuotsuse alusel 4-aastasel katseajal olles, siis KarS § 73 lg 4 ja KarS § 65 lg 2 alusel tuleb 1 (üks) aastat vangistust suurendada Vilmar Valdnale kriminaalasjas nr 1-15-8446 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 8.12.2015.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 3 (kolme) aasta 4 (nelja) kuu 20 (kahekümne) päeva vangistuse võrra ja mõista Vilmar Valdnale liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 4 (neli) aastat 4 (neli) kuud 20 (kakskümmend) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata Vilmar Valdna eelvangistuses viibitud aeg alates 05.12.2018.a kuni käesoleva ajani karistusaja hulka ja lugeda 4 aasta 4 kuu 20 päeva vangistuse kandmise alguseks 05.12.2018.a. Vilmar Valdna kui isiku suhtes, keda on varasemalt 08.12.2015.a kohtuotsusega karistatud lähenemiskeelu korduva rikkumise eest ning kes viibis selles kriminaalasjas nr 1-15-8446 ka vahi all ja vabanes vahi alt kohtusaalis kohtuotsuse kuulutamisel, ei ole põhjendatud rahalise karistuse kohaldamine. Vilmar Valdna suhtes rahalise karistuse kohaldamise välistab ka käesolevas kriminaalasjas toimepandu süü suurus – mõlema kannatanu suhtes intensiivne laiaulatuslik lähenemiskeeldude korduv rikkumine. Rahalise karistuse kohaldamise Vilmar Valdna suhtes välistab ka asjaolu, et 08.12.2015.a kohtuotsuse alusel 4-aastasel katseajal olles pani V.Valdna toime uue kuriteo, mille eest teda 20.02.2017.a kohtuotsusega (I, 192-195) juba karistati rahalise karistusega, s.o 1000 euroga riigituludesse. KarS § 68 lg 1 alusel jäi rahalisest karistusest kanda 940 eurot. Kohtunik Heli Sillaots /allkirjastatud digitaalselt/ 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.