Obsah (6)

§ 82§ 116§ 97§ 96§ 100§ 101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikuks teatavaks tegemise aeg ja koht 16.01.2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-132179 Tsiviil

§ 82

kohaselt tulenevad vanemate ja lapse vastastikused õigused ja kohustused laste põlvnemisest.

§ 116

lg 1 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

§ 97

p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist ja tema vanem on

§ 96alusel kohustatud talle ülalpidamist andma.

Perekonnaseaduse (

) § 97 p 1 kohaselt on elatise nõude esitaja laps, kuid teda esindab seaduslik esindaja, s.o lapsevanem, kes peab last oma vahenditest üleval ning leiab, et teine vanem ei täida lapse suhtes seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust. Ülalpidamist antakse

§ 100

lg 1 esimese lause järgi üldjuhul raha perioodilise maksmisega.

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kui lapse 9 vajadused on miinimumist suuremad, aga elatist nõutakse miinimummääras, ei ole lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi vaja kohtumenetluses tõendada. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. 10.Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodiliselt rahalist elatist makstes. Kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb lapse vajaduste ja varalise kindlustatuse üle otsustamisel arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st et arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust ja panust lapse ülalpidamisse. Kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, võib tekkida olukord, kus mõlemad vanemad täidavad vahetult ülalpidamiskohustust piisavalt ning elatist ei tulegi välja mõista. Asjaolu, et lahuselav vanem kannab ajal, mil laps on tema juures, kulud lapsele vahetult, tuleb arvestada aga ka juhul, kui lapsel ei ole vahelduvat elukohta või kui laps ei viibi olulist osa ajast lahuselava vanema juures. Elatise suurust ei saa aga määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanemaga juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse suurusele ka elatist. Vaidlust ei ole, et hageja viibis 2018/2019 õppeaastal (s.o perioodil august 2018 kuni juuni 2019 vahetusõpilasena xxxx) ja saabus tagasi koju 11.06.

1. Hageja sõnul sõitis ta xxxx 27.või 28.augusti
2. Hageja oma seadusliku esindaja K P kaudu pöördus kohtusse elatise saamiseks põhjusel, et K H P, kes elas kostjaga ja oli kostja ülalpidamisel, alates oktoobrist 2018 viibib kaitseväes ja kostja ei kanna tema igapäevaseid püsikulusid. Samas hageja on täielikult ema K P ülalpidamisel ja kostja hageja ülalpidamises nõuetekohasel määral ei osale. Kohtule on esitatud tõendid, et hageja ema on kandnud kõik hageja vahetusaastaga xxxx vanematele kaasnevad kohustuslikud kulud kokku 2065 eurot, ostis hagejale xxxx kasutamiseks uue 900 eurot maksnud telefoni ja 560 eurot maksnud sülearvuti. Hageja ema avas AS-is Xxxx hagejale kasutamiseks arvelduskonto, millele laekub iga kuu xxxx korteri üür summas 350 eurot ja arvelduskontoga seotud pangakaart on hageja ainukasutuses ning arvelduskontole laekuvad rahasummad on mõeldud üksnes ja ainult hagejale kasutamiseks. Ajavahemikul septembrist 2018 kuni 07.04.2019 on kulu kokku 2735,04 eurot. Lisaks on K P kandnud hageja isiklikule arvelduskontole AS-is Xxxx AS perioodil august – märts 2019 igapäevaste kulude katteks täiendavalt 368,50 eurot, s.o ca 50 eurot kuus. Samuti tasus K P Xxxx klubi poolt korraldatud Euroopa bussireisi eest 1230 eurot. Hageja ise seletas kohtuistungil, et xxxx olles kuu alguse poole kasutas raha mis ema andis ja kui see otsa sai, küsis isalt ning tavaliselt sai emalt saadud raha otsa poole kuu pealt. Hageja sõnul tema arust on mõlemad vanemad teda võrdselt toetanud. Ema ostis arvuti ja telefoni. Arvuti oli vajalik, telefon oli ema ja vanaema poolt sünnipäevakingitus. Hageja selgitas, et kui vaja oli küsis isalt raha, kui ema kaardil oli limiit täis, kasutas isa kaarti. Xxxx lennupiletid ostis isa, sest hageja pöördus esmalt isa 10 poole, kohapealsed kulud kandis ema kaardiga. Hageja ei tea kes tasus Euroopa bussireisi eest, aga mõlemad vanemad tahtsid et hageja sinna läheks. Kohus on seisukohal, et mõlemad vanemad on osalenud hageja ülalpidamises võrdselt ajal, mil hageja viibis vahetusõpilasena xxxx. Mis puutub kulude kandmisesse seoses vahetusaastaga, siis hageja viibimine vahetusõpilasena xxxx sai teoks mõlema vanema nõusolekul ja nende kulude lugemine ühe vanema ülalpidamiskohustuse täitmiseks ei ole põhjendatud. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus kostjalt elatise saamiseks on esitatud kohtule 01.12.2018 ja hagi esitati kohtule 16.01.2019, vahetusõpilane elas hageja ema juures ja oli osaliselt tema ülalpidamisel aga ajavahemikul august 2018 kuni jaanuar
3. Hagiavalduses on leitud, et Tallinna Ringkonnakohtu otsusega on tuvastatud hageja püsiv elukoht oktoobrist 2015 ema juures. Pooled ei vaidle, et hageja vanematel on hageja suhtes ühine hooldusõigus. Ühine hooldusõigus hõlmab ka hageja viibimiskohta, sh elukohta. Kuna kohtule on pooled esitanud hageja poolt kirjutatud avaldusi, kuulas kohus hageja kohtuistungil ära ja hageja seletas, et suvel on ta praktiliselt kogu suve isa juures. Kooliajal elab ema juures, käib isa juures nädalas mõnikord ning kooliajal nädalavahetustel on isa juures. Samuti seletas hageja, et tal on kasutada ema kaart ja isa kaart. Ema kaardil on kasutada 350 eurot ja isa kaardil limiiti ei ole ja see on selleks kui on vaja midagi suuremat osta. Kui hagejal on raha vaja siis isa iga kord kannab. Hageja ei loe hotellis tubade koristamist ja linade vahetamist töötamiseks. Hageja on praktiliselt kogu 2019.a suve elanud kostja juures ja olnud kostja ülalpidamisel, viibib kooliajal kostja juures nädalavahetustel, mõnikord ka nädala sees, kostja on kandnud nii hageja saabumispeo kui ka sünnipäevakulud, samuti igapäevaseid kulusid, hagejal on võimalus kulutamiseks kasutada mõlema vanema pangakaarti ja kui ema pangakaardil limiit lõpeb, küsib ta raha juurde isalt. Kuna vanemad ise on oma 30.07.2020 täisealiseks saavale pojale sellise rahakulutamise võimaldanud ja selle heaks kiitnud, ei pea kohus veel täiendavalt kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmist põhjendatuks. Eeltoodut arvestades jätab kohus hagi rahuldamata. M P seisukohad K P eraelu kohta ning K H P kohta esitatud väited ja tõendid ei ole asjassepuutuvad ja kohus jätab need tähelepanuta. Menetluskulude jaotus 11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, jääksid menetluskulud hageja kanda. Kostja on palunud menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 11