Obsah (8)

§ 87§ 100§ 107§ 109§ 79§ 105§ 97§ 31

Tsiviilasi nr 2-19-10466 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht 23. jaanuar 2020. a Tartu Tsiviilasja number

§ 87alusel tööandja poolse erakorralise ülesütlemisega.

3. Mõista S. B. OÜ -lt A. P. e kasuks välja hüvitis

§ 100lg 5 alusel 554,85 eurot (bruto).

1. Jätta hageja ülejäänud nõuded rahuldamata.
2. Jätta rahuldamata hageja nõue seoses töötamise registri kande muutmisega.
3. Jätta rahuldamata hageja nõue otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamiseks. Menetluskulud Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUS TÖÖVAIDLUSKOMISJONIS
4. A. P. esitas töövaidluskomisjonile S. B. OÜ vastu avalduse. Avaldaja lõplikud nõuded olid järgmised: 1) tuvastada töösuhte lõppemine, 2) tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus, 3) lõpetada tööleping

§ 107

lg 2 alusel, 4) muuta töötamise registri kanded, 5) mõista välja hüvitis

§ 109

lg 1 alusel 1524,39 eurot, 6) mõista välja hüvitis

§ 100

lg 5 alusel 4548,48 eurot, 7) mõista välja töötasu 5879,74 eurot, 8) mõista välja puhkusehüvitis 574,85 eurot, 9) tunnistada töötasu väljamõistmise otsuse viivitamata täidetavaks summas 2175 eurot. 2. Töövaidluskomisjon lahendas avalduse järgmiselt: 1. luges tuvastatuks, et tööleping lõppes

§ 79alusel 10.02.2019; 2.

jättis rahuldamata töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõue; 3. jättis rahuldamata taotluse töölepingu lõpetamiseks

§ 107lg 2 alusel; 4.

jättis rahuldamata hüvitise nõude

§ 109

lg 1 alusel, hüvitise nõude

§ 100

lg 5 alusel, töötasu nõude ja taotluse töötasu väljamõistmise otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamiseks;

1. töövaidluskomisjon mõistis avaldaja kasuks välja puhkusehüvitise 5,54 eurot ja jättis ülejäänud osas puhkusehüvitise nõue rahuldamata.
2. A. P. esitas kohtule taotluse vaadata töövaidluskomisjonis esitatud ja rahuldamata jäänud nõuded läbi hagina. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
3. A. P. esitas kohtuistungil maakohtule lõpliku nõude, milles palus: 1) tuvastada, et tööleping ei ole lõppenud ja mõista välja saamata töötasu alates 09.02.2019 kuni otsuse tegemiseni; 2) kustutada töötamisregistrist kanne töölepingu lõppemise kohta, s.t töösuhe kestab; 3) alternatiivselt tuvastada, et erakorraline ülesütlemine on tühine, mõista välja hüvitis 4548,48 eurot (bruto)

§ 109

lg 1 alusel ja lõpetada leping

§ 107

lg 2 alusel; 4) kui ülesütlemine oli kehtiv, tuleb kostjalt välja mõista hüvitis

§ 100lg 5 alusel; 5) kostjalt tuleks välja mõista puhkusehüvitis.

Hageja palus tunnistada kohtuotsus 2 kuu töötasu ulatuses viivitamatult täidetavaks. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse, töövaidluskomisjonile esitatud avalduse ja hageja selgituste kohaselt sõlmisid pooled 24.09.2018 tähtajatu töölepingu katseajaga 4 kuud. Hageja valas tsehhis seina ja põrandat, see töö sai otsa. Kuna tööandja esindaja M. V. jõudis tööle 1,5 h pärast hagejat, saatis hageja järgmise töö kohta juhiste saamiseks tööandjale SMSi. Hageja sai kostjalt 10.02.2019 sõnumi, et tööleping loetakse lõppenuks, mis oli tema jaoks üllatus. Ta sai aru, et hakatakse tegelema tema lepingu lõpetamisega ning esmaspäeva hommikul kohale ei läinud. Hagejale teada olevalt ei pidanud objekt lõppema veebruaris, vaid septembris ning hageja pidi nii kaua ka tööd tegema. Hiljem sai hageja töötamise registrist teada, et töötamine oli lõpetatud 08.02.2019 poolte kokkuleppel. Hageja ei ole nõus, et tööleping lõpetati poolte kokkuleppel, kokkulepet ei ole olnud. Kostja esindaja teavitas hagejat 12.03.2019 e-kirjaga, et lõpparve ja töölepingu lõpetamise käskkiri edastatakse sel nädalal. Töölt vabastamise käskkirja sai hageja 15.03.

1. 2 18.03.2019 maksis kostja hageja arvele 728.77 eurot selgitusega „lõpparve“. Hageja leiab, et lepingu ülesütlemist tööandja poolt ei ole toimunud ning töösuhe kestab. KOSTJA VASTUVÄITED
2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt on valed hageja arvestatud hüvitiste summad. Hageja palk ei olnud 56,12 eurot, vaid 36,99 eurot. Kostja selgitas töölepingu lõpetamise kohta, et tööandja tegi hagejale varasematele kokkulepetele tuginedes sõnumivahetuse teel (SMS-iga) 10.02.2019 ettepaneku töösuhte lõpetamiseks, mille hageja vastas “OK” ning järgnevalt enam tööle ei tulnud. Pooled leppisid töölepingu lõpetamises kokku nädala viimasel tööpäeval, s.o 08.02.
3. Töötaja pole tööle ilmunud, tööd küsinud ega tööd teinud. SMS-i saab käsitleda ettepanekuna töölepingu lõpetamiseks ja töötaja oli sellega nõus. See ei ole kindlasti töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus. Kui sõnumivahetust lugeda ülesütlemisavalduseks, siis pidanuks hageja pöörduma kohtusse 1 kuu jooksul. Kuivõrd seda ei tehtud, siis on ülesütlemine

§ 105kohaselt jõus.

Tegelikult oleks tööleping pidanud olema tähtajaline, hageja on ise saatnud 26.03.2019 kostja raamatupidajale e-kirja, et ta soovis objekti lõppemiseni teha töölepingu. KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED 6. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohus loeb poolte ütluste ja töövaidluskomisjoni toimikus olevate dokumentaalsete tõenditega tõendatuks järgmised asjaolud, mille üle pooltel ei ole vaidlust:  A. P. töötas töölepingu alusel S. B. OÜ -s alates 24.09.2018 üldehitajana. Töölepingu kohaselt oli tööleping sõlmitud tähtajatuna, kestus 40 tundi 7 päevase perioodi jooksul ning brutotöötasu 8,50 eur/h (tööleping esitatud TVK-le koos avaldusega);  kostja saatis hagejale 10.02.2019 SMS-i lepingu lõpetamise kohta (esitatud TVK-le, 27.05.2019 vastuse kaaskiri lk 2);  kostja tegi töötamise registrisse kande, mille kohaselt tööleping lõppes 08.02.2019

§ 79

alusel (esitatud TVK-le koos avaldusega);  12.03.2019 saatis hageja kostjale e-kirja, milles soovis saada lepingu lõpetamise käskkirja ja maksmata summasid (esitatud TVK-le koos avaldusega, tl 19);  15.03.2019 e-kirjaga saatis kostja hagejale teatise töölepingu lõpetamise kohta

§ 79alusel.

18.03.2019 kandis kostja hagejale üle lõpparve (esitatud TVK-le koos avaldusega, tl 20). Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas ja millisel alusel on tööleping lõppenud ning kas hagejal on õigus nõuda sellega seoses saamata töötasu või hüvitisi. 7. Kostja on töölepingu lõpetanud

§ 79alusel.

Nimetatud paragrahv sätestab, et pooled võivad nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada. Kostja on viidanud menetluses, et kokkulepe on sõlmitud 10.02.2019 saadetud sms-idega. Pooled saatsid 10.02.2019 teineteisele järgmised SMS-id (esitatud TVK-le, 27.05.2019 vastuse kaaskiri lk 2):  Hageja: Tere! Mis saab edasi?  Kostja: Loeme praegu lepingu lõppenuks. Annan veebr. tunnid raamatupidajale lõpparve jaoks. Eks siis vaatame kevade poole edasi.  Hageja: Ok 3 Töölepingu saab kokkuleppel lõpetada TsÜS § 68 nimetatud tahteavalduste vahetamisega. Üks pooltest peaks teisele tegema ettepaneku töölepingu lõpetamiseks ning teine pool vastama, et ta on sellega nõus. Kostja esindaja väitis kohtuistungil, et lepingu lõpetamise kokkulepe oli olnud varem, nädala sees ning SMS-i saab käsitleda ettepanekuna töölepingu lõpetamiseks. Hageja selgitas kohtuistungil, et pooltel ei olnud juttu, mis peale selle töö lõppu edasi saab ja kuna objekti juht läks reedel varem ära, tahtis hageja teada, mis tööd ta järgmisel tööpäeval teeb. SMS-i saamine oli hageja jaoks üllatus. Hageja on läbivalt kogu menetluse kestel kinnitanud, et pooled ei sõlminud kokkulepet töölepingu lõpetamiseks. Kostja ei ole millegagi tõendanud, et poolte vahel oleks olnud enne SMS-ide saatmist mingi kokkulepe, mille kinnituseks sõnumid saadeti. Kohus leiab, et kostja saadetud sõnumit „Loeme praegu lepingu lõppenuks“ ei saa pidada tahteavalduseks lõpetada leping kokkuleppega. Sõnumist ei nähtu, et hagejal oleks olnud võimalik valida mingi muu variant kui lepingu lõpetamine või teha ettepanekuid lepingu lõpetamise tähtaja või makstavate hüvitiste kohta. Sõnumist ei nähtu, et kostja oleks üldse hageja arvamust või kinnitust küsinud või sellega arvestanud. Kohus ei loe tõendatuks, et poolte vahel oleks olnud enne SMS-ide saatmist lepingu lõpetamisest juttu, seega ei olnud hagejale ka kostja tahe lepingu lõpetamisel teada. TsÜS § 75 sätestab, et kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kohus leiab, et kostja tahteavaldusest on võimalik aru saada, et kostja soovib töölepingut lõpetada, kuid sellest ei ole võimalik üheselt aru saada, et kostja soovib lepingu lõpetada poolte kokkuleppel. Tööandja tahe peab olema nii selgelt väljendatud, et ühelgi mõistlikul isikul ei tekiks tema tahtes kahtlust. Töötaja on vastanud lepingu lõpetamisele „Ok“, kuid see ei tähenda, et ta on nõus lepingu lõpetamisega poolte kokkuleppel. See võib tähendada ka seda, et hageja on töölepingu lõpetamise teatest arusaamist kinnitanud. Seega leiab kohus, et 10.02.2019 saadetud SMS-e ei saa tõlgendada poolte kokkuleppena, vaid tööandja tahtena leping lõpetada. 8. Tööandja saab tähtajatu töölepingu ühepoolselt lõpetada ainult erakorralise ülesütlemisavaldusega (

§ 87

). Kostja esindaja on kohtuistungil kinnitanud, et kostja tahe ei olnud lepingu lõpetamine sel viisil, samas on kostja tahe olnud lepingut lõpetada ning muud viisi seadus selleks ette ei näe. 9.

§ 105

lg 1 sätestab, et kohtule peab hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Hageja sai kostjalt töölepingu ülesütlemise avalduse (lepingu lõpetamise soovi) 10.02.2019 ning kinnitas selle kättesaamist sõnumiga. Hageja ei läinud alates sellest päevast ka tööle ja tema hilisematest e-kirjadest kostjale nähtub, et tema teada on leping lõppenud. Näiteks soovis hageja 12.03.2019 e-kirjaga kostjalt saamata summasid ja lepingu lõpetamise käskkirja. Töövaidluskomisjonile esitas hageja digitoimiku kohaselt avalduse alles 25.04.2019, s.t pärast seaduses ette nähtud 30-päevase tähtaja lõppu. 4

§ 105

lg 2 kohaselt kui hagi või avaldust ei esitata tähtaja jooksul on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval. Kuna ülesütlemisavalduses ei ole märgitud teist kuupäeva, tuleb lugeda lepingu lõppemise päevaks ülesütlemisavalduse saatmise kuupäev 10.02.

2. Seega tuleb jätta rahuldamata hageja nõue tuvastada, et tööleping ei ole lõppenud ning samuti alternatiivne nõue tuvastada, et erakorraline ülesütlemine on tühine. Leping on juba lõppenud ning rahuldamata tuleb jätta hageja nõue lõpetada leping

§ 107

lg 2 alusel ja mõista välja hüvitis

§ 109lg 1 alusel.

11. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hüvitise

§ 100

lg 5 alusel.

§ 100

lg 5 sätestab, et kui tööandja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud, on töötajal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Hageja töötas kostja juures 24.09.2018 kuni 10.02.2019, s.t alla ühe aasta.

§ 97

lg 2 p 1 kohaselt peab tööandja sel juhul töötajale erakorralisest ülesütlemisest ette teatama vähemalt 15 kalendripäeva. Kostja ütles lepingu üles teate esitamise päeval, seega on hagejal õigus saada hüvitist 15 kalendripäeva ulatuses. Kostja ei ole viidanud sellele, et praegu oleks esinenud asjaolud, mille puhul tööandja võib töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata (

§ 97lg 3).

Tööandja poolt töövaidluskomisjonile esitatud arvestusest nähtub, et töötaja keskmine päevatasu oli 36,99 eurot (bruto). Kohus lähtub tööandja esitatud keskmise päevatasu arvestusest, kuna hageja ei ole tõendanud, et tema keskmine töötasu oleks olnud suurem. Etteteatamise tähtaeg oli 15 kalendripäeva ja seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitisena 15 päeva keskmine töötasu 554,85 eurot (bruto). Lõpparvest ei nähtu, et kostja oleks hagejale vastavat hüvitist maksnud.

§ 31

sätestab, et töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud arvates ajast, kui isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. Hageja esitas oma nõude 2,5 kuu möödumisel, järelikult on hüvitise nõue esitatud tähtaegselt.

1. Hageja esitas töövaidluskomisjonile puhkusehüvitise nõude summas 574,85 eurot (bruto). Kostja esitatud puhkusetasu arvestusest nähtub, et kostja on hüvitanud hagejale 10,6 puhkusepäeva summas 392,09 eurot. Kohtu arvutuste kohaselt on kostja hagejale hüvitanud kõik saadaolevad puhkusepäevad kuni 10.02.
2. Hageja teenis töötatud ajavahemikul 24.09.2018 kuni 10.02.2019 kostja juures töötades välja puhkuse 10,6 (139/365x28) kalendripäeva ulatuses. Seega teenis hageja kostja juures töötades välja puhkuse väärtuses 392,09 eurot (bruto, 10,6x36,99= 392,09 eurot). Palgateatisest nähtuvalt on nimetatud summa hagejale lõpparve koosseisus välja makstud. Hageja nõue suuremas ulatuses puhkuse hüvitamiseks ei ole põhjendatud. Kuna kostja ei ole töövaidluskomisjoni otsust vaidlustanud, jõustus töövaidluskomisjoni otsus puhkusetasu välja mõistmise rahuldamise osas.
3. Kohus jätab rahuldamata töötamise registris kannete tegemise taotluse, kuna maksukorralduse seadusest ei tulene kohtule kannete tegemise õigust. Selline õigus on töövaidluskomisjonil (MKS § 251 lg 2). 5
4. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamiseks. Hageja on soovinud tunnistada otsus 2 kuu töötasu ulatuses viivitamatult täidetavaks. TsMS § 469 lg 1 kohaselt saaks kohus tunnistada otsuse viivitamata täidetavaks, kui hageja annaks tagatise. Kohus ei mõista hageja kasuks välja töötasu, vaid poole kuu töötasu ulatuses hüvitise ning hüvitise puhul ei ole põhjendatud tagatise maksmisest vabastamine. Kui hageja sooviks oli saada menetluse ajaks mingi sissetulek, siis hüvitise väljamaksmine sama suure tagatise vastu ei täida seda eesmärki, eriti arvestades hüvitise summat.
5. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kohus jätab hageja nõuded suuremas osas rahuldamata, kuid mõistab hageja kasuks välja hüvitise. Kuna kohus ei loe lepingut lõppenuks kostja näidatud alusel on õiglane, et kumbki pooltest tasub enda menetluskulud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 6