lg 1 p 2 alusel vabastada Sergejs Šukstals temale Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 29.oktoobri 2019 otsusega kriminaalasjas 1-19-8477 mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega.
Sergejs Šukstalsi katseaega hakata arvestama alates kohtumääruse jõustumisest. KrMS § 426 lg 3 lähtudes mitte kohaldada Sergejs Šukstalsi suhtes käitumiskontrolli seoses tema Eesti Vabariigist väljasaatmisega. Jätta riigi õigusabi korras määratud kaitsja Deniss Matvejevi tasu summas 232 (kakssada kolmkümmend kaks) eurot 80 senti riigi kanda. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Sergejs Šukstalsile, tema kaitsjale ning prokurörile. 1 Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 29.10.2019 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-8477 tunnistati Sergejs Šukstals süüdi
lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistati vangistusega 10 (kümme) kuud alates 25.08.2019. Sama otsusega
lg 1 ja 3 alusel otsustati saata Sergejs Šukstals Eesti Vabariigist välja Läti Vabariiki ja kohaldada tema suhtes sissesõidukeeldu Eesti Vabariiki kestusega 5 (viis) aastat. Otsus jõustus 14.11.2019. Viru Vangla esitas 21.01.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergejs Šukstalsi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Vangla, arvestades asjaolu, et Sergejs Šukstalsi suhtes on kohaldatud
lg 1 ja 3 alusel väljasaatmist koos sissesõidukeeluga Eesti Vabariiki kestusega 5 (viis) aastat, toetas tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist tingimusel, kui kohaldatakse KrMS § 426 lg 3 sätestatut. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta Sergejs Šukstalsi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab Sergejs Šukstalsi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung 12.02.2020 kohtuistungil palub Sergejs Šukstals vabastada ta karistuse kandmisest enne tähtaega. XXX. Peab materiaalselt toetama oma peret. Ta tahab tööle asuda S. Ta on väljasaatmisega nõus. Kaitsja D. Matvejev palub vabastada S. Šukstalsi ennetähtajaliselt karistuse kandmisest ilma käitumiskontrolli kohaldamiseta, kuna tal puudub kindel elukoht Eestis ning ta saadetakse Eesti Vabariigist välja. Tal on perekond. Osales vangistuse ajal sotsiaalvestlustes. Käitumine vanglas oli õiguskuulekas, kinnipeetaval ei ole distsiplinaarkaristusi. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja tema kaitsja arvamused, leiab, et Sergejs Šukstals võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks
lg-te 1 ja 2 järgi on tingimisi enne tähtaega vangistuse vabastamise formaalseks eelduseks karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, ei saanud kohus karistuse kandmise täpset kuupäeva otsuse resolutsioonis kajastada ja selle arvutamisel võetakse KrMS § 414 lg 2 järgi aluseks süüdimõistetu vanglasse jõudmise aeg (vt Riigikohtu 18. aprilli 2011 otsus asjas nr 3-1-1-18-11, p 9.2). Sellest algusajast lähtub vangla vangistusseaduse (VangS) 2 § 76 lg 1 järgi kohtule tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalide saatmisel ning ka VangS § 73 kohaselt kinnipeetava vangistusest vabastamisel seoses karistuse ärakandmisega. Käesoleval juhul Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 29.10.2019 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-8477 tunnistati Sergejs Šukstals süüdi
lg 2 p 1 järgi ja karistati vangistusega 10 (kümme) kuud alates 25.08.2019.
lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Sergejs Šukstals pani teise astme kuriteo toime. 17.02.2020 seisuga on Sergejs Šukstals temale mõistetud karistusajast, 10 kuud vangistust, ära kandnud 5 kuud ja 23 päeva, mis on vähemalt pool mõistetud karistusajast ning mis on ka rohkem, kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks
lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt
lg-le 5 kohaselt katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Riigikohus on kuni 01.07.2019 kehtinud
lg 4 sisustamisel leidnud, et see õigusnorm annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea Riigikohtu 28.04.2017 otsusest nr 3-1-1-12-17 nähtuvalt tuvastama mingeid erandlikke asjaolusid. Kohus peab hindama eri- ja üldpreventiivseid tegureid, pidades silmas ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi saavutamise võimalikkust üksikjuhul.
lg 5 näeb tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ette süüdimõistetu allutamise kriminaalhooldusosakonna järelevalvele, et aidata toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Kohus leiab, et eeltoodud kõrgema astme kohtu seisukohad on aktuaalsed ka alates 01.07.2019 kehtiva
Riigikohus on ka seoses ennetähtaegse vangistusest vabastamisega välja toonud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKo nr 3-1-1-12-17). Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna
lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma 3 selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega ning tuleb arvestada, et asjaolude tähtsus võib aja jooksul väheneda. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Sergejs Šukstalsi käitumine vanglas oli seaduskuulekas, kuna tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Tulenevalt kinnipeetava karistusajast, ei ole Sergejs Šukstalsile käesoleva vangistuse jooksul individuaalset täitmiskava koostatud. TEV menetluse raames on kinnipeetavaga vesteldud kuriteoni viinud asjaoludest, alkoholi tarvitamise mõjust käitumisele ja tulevikueesmärkidest. Sergejs Šukstalsi soovib vabaneda XXX. Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 29.10.2019 kohtuotsuse nr 1-19-8191 andmetel on Läti Vabariigi kodaniku Sergejs Šukstalsi suhtes kohaldatud
lg 1 ja 3 alusel väljasaatmist koos sissesõidukeeluga Eesti Vabariiki kestusega 5 (viis) aastat.
lg 2 järgi hakkab sissesõidukeelu tähtaeg kulgema Sergejs Šukstalsi välja saatmisest. Kohus on seisukohal, et kuna isikule kohaldatakse Eesti Vabariigist väljasaamist Läti Vabariiki, siis kindla vabanemisjärgse elukoha puudumine Eestis ei takista tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Positiivseks loeb kohus seda, et Sergejs Šukstalsil on põhiharidus, õppis XXX. Tal on majanduslik toimetulekuoskus. Enne vangistust töötas ametlikult S L. Rahaliselt ta tuleb iseseisvalt toime. Enne vangistust majanduslikke probleeme ei olnud, vangistuse ajal rahaliselt keegi ei toeta, samuti ei ole täitmata rahalisi nõudeid. Vabaduses on Sergejs Šukstalsil toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik. Lähedaste hulka kuuluvad abikaasa K ning nende ühised 4 alaealist last. Perega suhted on head ja toetavad. Väljaspool vanglat kriminaalse mõtteviisiga isikutega suhteid ei oma. Risk narkootikumide tarvitamisest puudub. Karistusregistri andmetel on Sergejs Šukstalsil üks kehtiv kriminaalkaristus. Kannab karistust kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest, mille pani ta toime alkoholijoobes, emotsioonide ajel. Kohus on seisukohal, et uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks Sergejs Šukstalsi suhtes on alkoholi tarvitamine, kuna pani ta kuriteo toime alkoholijoobes. Arvestades aga seda, et alkoholisõltuvust diagnoositud ei ole, ta saab alkoholi tarvitamisest kahju, analüüsib oma käitumist ja oskab teha järeldusi, omab pere toetust, võib S. Šukstals alkoholi tarvitamise riskiga hakkama saada iseseisvalt. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt ta on impulsiivne ning selline iseloomustuse joon, kohtu seisukohal, võib soodustada uue kuriteo toimepanemist. Võttes aga arvesse seda, et S. Šukstals tunnistab impulsiivsust ja sellest tulenevaid ülejäänud probleeme, kahetseb tehtut, soovib edaspidi elada õiguskuulekalt, siis uute kuritegude toimepanemise risk on maandunud. 4 Kokkuvõtvalt seega kohtu hinnangul võiks Sergejs Šukstalsi tingimisi enne tähtaega vabastamise korral olla tõenäosus, et ta tulevikus enam kuritegusid toime ei pane suurem kui tema vabanemisel pärast kogu karistuse ärakandmist, kuna kinnipeetu on reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid saavutanud enne selle lõpptähtaja saabumist. Sergejs Šukstalsi ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks olla kohtu hinnangul tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Kohus usub, et S. Šukstals on nüüdseks teinud talle mõistetud karistusest vajalikud järeldused ning käitub edaspidiselt õiguskuulekalt. Kohtule annab aluse selliseks positiivseks tulevikuprognoosiks ka see, et S. Šukstalsi puhul on vabanemisel olemas kõik asjaolud, mis peaks tagama seda, et ta jätkab enda elu seaduskuulekalt. Sergejs Šukstals on Läti Vabariigi kodanik, kelle püsiv elukoht on L. Harju Maakohtu 29.10.2019 otsuse alusel saadetakse ta Eesti Vabariigist välja Läti Vabariiki sissesõidukeeluga viieks aastaks. Kuigi
MS § 426 lg 3 kohaselt võib kohus loobuda
alusel vabastatud süüdimõistetu suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest, kui süüdimõistetu saadetakse riigist välja. Seetõttu jätab kohus otstarbekuse kaalutlustel S. Šukstalsile kohaldamata tingimisi enne tähtaega vabastatava süüdimõistetu suhtes ennetähtaegse vabastamisega seotud lisapiirangud. Seisukoht menetluskulude hüvitamise osas Kohtuistungil osales süüdimõistetu S. Šukstalsi kaitsja D. Matvejev riigi õigusabi korras. Kohus rahuldas kaitsja tasutaotluse täies ulatuses, s.o summas 232,80 eurot, kuna pidas kaitsja poolt osutatud õigusabi, s.o istungil osalemist, asja materjalidega tutvumist ning kohtuistungiks ettevalmistamist põhjendatud kaitsetoiminguteks ning ka nendeks toiminguteks kulutatud aeg on kohtu hinnangul usutav ja põhjendatud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 tuleb kõnealune menetluskulu Sergejs Šukstalsilt välja mõista. Arvestades S. Šukstalsi varalist seisundit jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsja Deniss Matvejevi tasu summas 232,80 eurot riigi kanda. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
MS § 426 lg 1 ja 3, § 432, vabastab kohus süüdimõistetu Sergejs Šukstalsi karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuus kuud ning loobub käitumiskontrolli kohaldamisest seoses riigist väljasaatmisega. /digitaalselt allkirjastatud/ Galina Jasnjuk Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.