alusel edaspidine viivis põhinõudelt (54,15 eurolt) alates 30.10.2019 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla 54,15 euro tasumiseni.
Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest
Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (
ja
). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt
lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded 01.11.2018 esitas hageja Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses menetluse jätkumisega hagimenetluses 02.04.2019 Viru Maakohtule hagi A T vastu võlgnevuse nõudes ja 16.05.2019 hagiavalduse täienduse. Esitatud hagiavalduse kohaselt oli Eesti Energia AS ning A T vahel sõlmitud elektrileping nr xxxx /18.11.2015 ning tarbimiskohaks määrati xxxx. Antud elektrileping hakkas kehtima 19.11.2015 ning kestis tähtajatult. Elektrileping sõlmiti poolte vahel kirjalikult. Leping lõpetati 25.04.
Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus toimetas kostjale kätte kohtumääruse hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale kättetoimetatud 01.10.2019, seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 15.10.2019. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole.
lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse
Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Eesti Energia AS on elektrilepingust nr. xxxx tuleneva võlanõude loovutanud Creditreform Eesti OÜ-le. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad kostja ja eesti Energia AS vahel sõlmitud lepingust, põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hageja nõude põhivõlgnevuse 54,15 euro väljamõistmiseks kostjalt. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt seadusjärgses määras 16.05.2019 seisuga kokku summas 13,15 eurot (e-toimiku lk 71). Kohus on kontrollinud ja nõustub esitatud arvestusega. Tulenevalt
Seadusjärgne viivis põhinõudelt (54,15 eurolt) perioodil 17.05.2019 kuni 29.10.2019 (k.a) 166 päeva eest on 1,97 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 29.10.2019 seisuga kokku 15,12 eurot (13,15 eurot + 1,97 eurot). Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
§-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 30.10.2019 edasiulatuv viivis põhivõlalt 54,15 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla 54,15 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja VÕS § 113² lg 2 p 1 alusel sissenõudmiskulude hüvitamist summas 30 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. Kohus leiab, et sissenõudmiskulude nõue tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole hagiavalduses märkinud, millal täpselt (kuupäevaliselt) on kostjale peale lepingu lõpetamist meeldetuletuskirjasid saadetud ja kuidas on nõudesumma kujunenud. Meeldetuletuskirjade saatmine on VÕS § 113² lg 2 alusel nõude esitamisel eelduseks. Hagiavaldusest ei nähtu, et hageja oleks kostjale pakkunud kohtuvälist lahendust või sõlminud maksekokkuleppeid.
lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 97,30 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõude summas 30 eurot ehk ligikaudu 31% ulatuses. Eeltoodut arvestades peab kohus
lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 69% ulatuses kostja ja 31% ulatuses hageja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 75 eurot. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada (vastavalt menetluskulude jaotusele). Hageja palub kostjalt välja mõista ka õigusabikulud kokku summas 132,50 eurot (käibemaksuta), s.h
² alusel maksekäsu kiirmenetluse õigusabikulud 20 eurot ja õigusabikulud kohtumenetluses summas 112,50 eurot. Samuti viivise menetluskuludelt. Hagejale on osutatud õigusabi 1 tunni ja 30 minuti ulatuses tunnihinnaga 75 eurot (käibemaksuta), mis sisaldab tõendite kogumist, korrastamist, hagiavalduse ja täienduse koostamist ja kohtule edastamist. Väljakujunenud kohtupraktika alusel saab hageja õigusabikulu arvetel teenuse tunnihinnaks märgitud 75 eurot/tund (käibemaksuta) pidada mõistlikus suuruses olevaks. Kohus leiab, et õigusabikulude nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele vastavalt menetluskulude jaotusele. Seega on hageja taotletud menetluskulud põhjendatud ja kuuluvad kostja poolt hüvitamisele proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga s.o summas 143,18 eurot (207,50 eurost 69 %). Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad.
lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.