lg.5 määrata Sulev PUGOVKINILE katseaeg kuni 27.05.2021.
p.2 alusel hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.
-1 lg.3 p.1 alusel määrata Sulev PUGOVKINI elektroonilise valve tähtajaks 5 (viis) kuud.
-1 lg.4 alusel hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdlase keha külge.
lg.1 p.1 – 6 alusel on Sulev PUGOVKIN katseajal kohustatud järgima 1 järgmiseid kontrollnõudeid: - elama alalisel elukohas xxx xx-xx xxx küla xxx vald Lääne-Virumaa - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - sama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg.2 p.2, 4 alusel on Sulev PUGOVKIN katseajal kohustatud täitma järgmiseid lisakohustusi: - mitte tarvitama alkoholi - asuma tööle või võtma end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vangistusest vabanemist. Määrata Sulev PUGOVKIN Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada Sulev PUGOVKIN vangistusest peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Rahuldada vandeadvokaat Kaido KOOGA taotlus, määrata tema poolt Sulev PUGOVKINILE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 64 (kuuskümmend neli) eurot 80 senti (s.h. materjalidega tutvumine 27 €, osalemine kohtuistungil 27 €, käibemaks 10,80 €). Jätta kaitsjale (vandeadvokaat Kaido KOOGA) kohtulikus menetluses makstud tasu 64 (kuuskümmend neli) eurot 80 senti Eesti Vabariigi kanda. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 2 Viru Vangla esitas 21.01.2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Sulev Pugovkini elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Sulev Pugovkin on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 30.05.2019 otsusega
(KarS) §424 lg.2 järgi ning karistatud KarS §65 lg.2 ja §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 11 kuud 28 päeva alates 29.05.2019. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav kannab reaalset vangistust kuuendat korda, soodusteguriks on alkoholi tarvitamine, puudulik probleemide lahendamise oskus ja mõtlematu käitumine. Väärteokorras on kinnipeetavat karistatud 27 korda. Vangistuses on kinnipeetav töötanud köögitöölise ja koristajana, läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Kinnipeetav soovib vabanemise korral asuda elama elukaaslase juurde, kus elavad ka viimase 7 last. Elukaaslane ja 2 täiskasvanud last on andnud nõusoleku, et kinnipeetav asub sinna elama, samuti on nad andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kuna kinnipeetav on pannud toime kehalise väärkohtlemise kodus oma pereliikmete vastu, säilib risk ja ohtlikkus. Kinnipeetaval on haridust 8 klassi, haridust ta ei väärtusta. Vabaduses on kinnipeetav töötanud nii ametlikult kui mitteametlikult, töötamisse suhtub positiivselt, vabanemise korral garanteeritud töökoht puudub. Vangistuses on kinnipeetavat rahaliselt toetanud elukaaslane. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi summas 1464,70 €, vabanemisfondis on 664,48 €. Kui kinnipeetav jätkab alkoholi kuritarvitamist, võib tal tekkida raskusi kulude ja tulude tasakaalus hoidmisega. Kuna kinnipeetavat on varasemalt karistatud varavastaste kuritegude eest, säilib ka siinkohal risk. Kinnipeetav elab üle 20 aasta koos elukaaslasega, neil on 4 ühist last, kinnipeetava sõnul on suhted perekonnaga head. Elukaaslane on nõus kinnipeetavat vabanemise korral toetama. Kinnipeetav on kaaslaste poolt väga mõjutatav, alkoholijoobes ei mõtle oma tegutsemist läbi, tagajärgi ei analüüsi. Vangla meditsiiniosakonna andmetel esineb kinnipeetaval enesesüüdistamine, stress, kõrge ärevuse tase, uneprobleemid ja meeleolu alanemine, samuti on ta emotsionaalselt ebastabiilne. Kinnipeetava suhtlemisoskused vastavad eale, tema käitumist mõjutab alkoholi tarvitamine. Kriminaalhooldusametnik ei ole täheldanud kuritegelikke hoiakuid, suhtumine ametiisikutesse on viisakas, väljendab koostöövalmidust. Kinnipeetav on varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, ta ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid norme ja reegleid. Kinnipeetav tunnistab oma süüd, kuid pisendab seda. Kinnipeetav on ühiskonnale ohtlik. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 31%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 36%. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja leidis, et juhul, kui kohus vabastab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega, tuleb talle määrata katseaeg ja käitumiskontroll kuni 27.05.2021, panna KarS §75 lg.2 p.2, 4 sätestatud lisakohustused ning määrata elektroonilise valve tähtajaks 2 kuud. Abiprokurör Margit Luga ei soovinud maakohtu istungist osa võtta, oma kirjalikus seisukohas toetas ta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohtu istung 3 Kinnipeetav Sulev Pugovkin seletas maakohtu istungil, et ta tunnistab oma vigu ja rohkem vanglasse ei taha sattuda, tahab koju lähedaste juurde. Varasemalt rikkus ta kriminaalhoolduse ajal alkoholi tarvitamise keeldu, kuid enam ta alkoholi tarvitama ei hakka. Kinnipeetav seletas ka, et saaks vabanemise korral tööle tagasi OÜ-sse xxx. Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga leidis maakohtu istungil, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega on põhjendatud. Kinnipeetav on vanglas ennast üleval pidanud eeskujulikult, seal töötanud, tal ei ole kuritegelikke hoiakuid, vabaduses on olemas elukoht ja põhimõtteliselt ka töökoht, perekond toetab, alkoholi enam tarvitama ei hakka. Seega on uute kuritegude toimepanemise risk väike. Elektrooniline valve kindlustab seda täiendavalt. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Esmalt märgib maakohus, et abiprokurör on käesolevas asjas oma seisukohta esitades piirdunud vaid kahe lausega, milles teatab, et ei soovi arutamisest osa võtta ja toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Sellist abiprokuröri seisukohta on maakohtul raske arvestada ja hinnata, kuivõrd see seisukoht on täiesti põhistamata. Ilma põhistuseta väiteid maakohus aga ei arvesta. Vastavalt
lg.1 p.1 võib kohus süüdlase teise astme kuriteos katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud sama seadustiku §75 lg.2 p.9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Lisaks sellele peavad olema täidetud justiitsministri 22.02.2007 määruses nr.15 Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord sätestatud elektroonilise valve seadmise tingimused. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetavale mõisteti karistuseks 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust alates 29.05.2019. Käesolevaks ajaks on ta sellest ära kandnud 8 kuud 19 päeva. Asja materjalides on olemas kinnipeetava kirjalik nõusolek elektroonilise valve kohaldamiseks. Samuti on asja materjalides olemas kriminaalhooldusametniku arvamus selle kohta, et elamispind vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ja selleks valveks vajalikku on kinnipeetava elukohta võimalik paigaldada. Elektroonilise valve nõusolek täiskasvanud isikutelt, kellega koos hakkab kinnipeetav elektroonilise valve määramise korral elama, on Viru Vangla iseloomustuse kohaselt olemas. Seega on käesolevas asjas formaalsed alused kinnipeetava vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega täidetud. Samas ei tähenda vaid formaalsete aluste täitmine kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, sest ainuüksi seaduses nimetatud tähtaja saabumine ei anna kinnipeetavale subjektiivset õigust vabaneda enne tähtaega. Vabanemine vangistusest eeldab ka materiaalsete aluste täidetust. 4 Vastavalt
lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangistusseaduse § 6 lg.1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistuse eesmärk saavutatud siis, kui kinnipeetavast tulenev retsidiivsusrisk on väike. See tähendab, et antud menetluses tuleb eelkõige hinnata ja prognoosida uute kuritegude toimepanemise tõenäosust antud kinnipeetava puhul. Vangistus on oma eesmärgi saavutanud juhul, kui kinnipeetavast lähtuv retsidiivsusrisk on väike. Seega on oluline kõiki asjaolusid hinnates just see, kui suur on tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabanedes toime uue kuriteo. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Maakohus möönab, et korduvkaristatus võib olla selline asjaolu, mis välistab kinnipeetava vabastamise vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuid leiab, et arvestada tuleb ka alljärgnevat. Riigikohus on oma 07.03.2019 lahendis kohtuasjas nr.1-09-14104 leidnud, et retsidiivsusriski tuleb prognoosida esmajoones selle kaudu, kuidas on kinnipeetav ennast karistuse kandmise ajal üleval pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid. Käesolevas asjas nähtub, et kinnipeetav on ennast vanglas üleval pidanud hästi, distsiplinaarkaristused tal puuduvad, seega ei ole alust arvata, et tegemist on loomult täiesti allumatu inimesega. Kinnipeetav on vangistuse ajal olnud hõivatud tööga, seega võib arvata, et tegemist on inimesega, kes suudab taluda rutiini. Positiivne on ka asjaolu, et kinnipeetav on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, mis on suunatud tegelemisele sõltuvusega seotud probleemidega. Samas aga ei tähenda kinnipeetava õiguskuulekas käitumine vangistuses ja individuaalses täitmiskavas seatud eesmärkide täitmine koheselt seda, et ta tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Maakohus peab arvestama ka teisi KarS §76 lg.4 sätestatud asjaolusid. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama endisesse elukohta elukaaslase juurde. Viru Vangla nähtub, et tegemist on elukohaga, kus kinnipeetav elas ka enne vangistust. Elukoht võimaldab elektroonilise valve paigaldamist. Samast iseloomustusest nähtub samas, et kinnipeetav on varasemalt toime pannud väärkohtlemise oma kodus pereliikmete vastu, seega säilib antud juhul teatud risk. Vabanemise korral ei ole kinnipeetavale garanteerinud töökohta, kuid kinnipeetava sõnul on tal eesmärk koheselt tööle asuda ja selleks on tal võimalus OÜ-s xxx, kuigi garantiikirja tal selleks esitada ei ole. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt ei diagnoositud ning narkootikume ta ei tarvita. ole kinnipeetaval alkoholisõltuvust 5 KarS §76 lg.4 kohustab kohut arvestama ka kuriteo toimepanemise asjaolusid. Vastavalt Riigikohtu 28.04.2017 lahendile kohtuasjas nr.3-1-1-12-17 võib kuriteo toimepanemise asjaoludest lähtuv ohuprognoos anda küllaldase põhjuse arvata, et isik jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Kuigi kinnipeetav on kahel korral karistatud samaliigilise kuriteo toimepanemise eest, ei leia maakohus, et tegemist on üleliia kõrge retsidiivsusriskiga edaspidi. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava poolt toimepandud kuriteod on valdavalt varavastased. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav avalikkusele ohtlik ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosus antud kinnipeetava poolt 2 aasta jooksul on 31% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 36%. Maakohus antud riskihinnangut kinnipeetava vabastamise küsimuse otsustamisel ei arvesta, kuna vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhjendamata ega ole kontrollitav. Käesolevas asjas on maakohtul alust arvata, et antud kinnipeetava puhul on Vangistusseaduse §6 lg.1 sätestatud eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale teele täidetud. Seda arvamust kinnitab muuhulgas kinnipeetava käitumine vanglas. Samuti on kinnipeetav läbinud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused ja saavutanud püstitatud eesmärgid. Kinnipeetava positiivne käitumine vanglas annab alust loota, et ta suudab rikkumisi toimepanemata elada ka vabaduses. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt tunnistab kinnipeetav oma alkoholiprobleemi olemasolu, saab aru vajadusest muuta oma tarbimisharjumusi ning on seadnud eesmärgiks vähendada tarbimist. Maakohus leiab, et jätkutegevuseks planeeritud motivatsiooni säilitamist on võimalik läbi viia ka kriminaalhoolduse raames. Kokkuvõtvalt leiab maakohus, et antud kinnipeetava puhul on olemas alused tema vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Maakohus leiab, et ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine koos esialgu elektroonilise valvega on antud kinnipeetava puhul tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Käitumiskontrollile allutamine on vabaduses oluliseks toeks ning tagab kontrolli kinnipeetava edasise elu ja tegevuse üle. Ühtlasi annab see ka võimaluse kinnipeetavale näidata, et oma edaspidise elu suudab ta elada seaduskuulekalt.
lg.5 alusel määrab maakohus kinnipeetavale katseaja kuni tema tegeliku karistusaja lõpuni, s.o. kuni 27.05.2021.
alusel hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva Oma arvamuses on kriminaalhooldusametnik teinud ettepaneku määrata kinnipeetava elektroonilise valve tähtajaks 2 kuud. Maakohus selle tähtajaga ei nõustu. Arvestades kinnipeetava korduvkaristatust ja samaliigiliste kuritegude toimepanemist, leiab maakohus, et põhjendatud on pikem elektroonilise valve tähtaeg. Kuna siinkohal tuleb silmas pidada ka üldpreventiivseid eesmärke, peab elektroonilisel valvel olema ka karistuslik eesmärk ja see valve peab kinnipeetavat ebameeldival moel koormama. Vaid sellisel juhul on elektroonilise valve kohaldamine põhjendatud ja selle eesmärk täidetud. 6
-1 lg.3 p.1 alusel määrab maakohus kinnipeetava elektroonilise valve tähtajaks 5 (viis) kuud.
-1 lg.4 alusel hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdlase keha külge.
lg.1 p.1 – 6 alusel on kinnipeetav katseajal kohustatud järgima järgmiseid kontrollnõudeid: - elama alalisel elukohas xxx xx-xx xxx küla xxx vald Lääne-Virumaa - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - sama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Oma arvamuses on kriminaalhooldusametnik teinud ettepaneku panna kinnipeetavale vabanemise korral lisakohustuseks keelu tarvitada alkoholi ja otsima endale töökoha kohtu määratud tähtajaks. Maakohus nõustub selle seisukohaga.
lg.2 p.2, 4 alusel kohustab maakohus kinnipeetavat katseajal täitma järgmiseid lisakohustusi: - mitte tarvitama alkoholi - asuma tööle või võtma end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vangistusest vabanemist. Maakohtu istungil osales kinnipeetava kaitsjana vandeadvokaat Kaido Kooga, kes palus kaitsekuludena välja mõista 64,80 €. Maakohus peab seda taotlust põhjendatuks ja rahuldab selle täielikult. Seoses kinnipeetava vabastamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega jätab maakohus kaitsekulud Eesti Vabariigi kanda. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus
(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.