) § 550 lg 1 p 2 alusel on hagita perekonnasjaks vanema õiguste määramine lapse suhtes, muu hulgas vanemalt vanema õiguste äravõtmine, ja lapsega suhtlemise korraldamine (hooldusõiguse asjad).
lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus leiab, et avaldus on esitatud puudustega, mille tõttu ei ole võimalik avaldus menetleda. Vastavalt
lg 1 p 8 peab avalduses olema menetlusosalise või tema esindaja allkiri, elektroonilise dokumendi puhul digitaalallkiri või muu isikusamasuse tuvastamist võimaldav tunnus vastavalt käesoleva seadustiku §-s 336 sätestatule.
lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt tuleb avalduses märkida menetlusosaliste (hagita menetluses on avaldaja ja asjast puudutatud isikud) ning nende võimalike esindajate nimed ja aadressid ning sidevahendite andmed ning füüsiliste isikute kohta nende isikukoodid või sünniajad. Kohus selgitab avaldajale, et
Kohus tuvastas, et avaldus on allkirjastamata, esitatud vene keeles ning avalduses puuduvad menetlusosaliste andmed. Perekonnaseaduse § 143 lg 21 alusel, vanemate lahuselu korral lepivad vanemad kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus.
lg 1 p 9 järgi ei võta kohus hagi menetlusse kui on rikutud hagiavalduse vorminõudeid. Hagiavalduse vorminõuded on sätestatud
§-s 363, mille lõike 1 punkti 1 kohaselt märgitakse hagiavalduses hageja selgelt väljendatud nõue. Vastavalt
lg 2 p 2, kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Avalduse kohaselt ei saa avaldaja oma lapsega suhelda, sest ema teeb takistusi. Avaldaja on palunud määrata kindlaks lapsega suhtlemiskord. Kohtu arvates ei saa võtta esitatud nõudega avaldust menetlusse, kuna esitatud nõue on ebamäärane ning seda ei ole võimalik täita. Avaldaja nõue peab olema esitatud konkreetselt ja viisil, mida on võimalik täita.
lg 1 p 10 alusel ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Kohus tuvastas, et avalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu või avaldusele ei ole lisatud riigilõivu tasumist tõendavat maksekorraldust. Kohus kontrollis riigilõivu laekumist ka Kohtuinfosüsteemist (NAPi kaudu), kuid ei ole tasumist tuvastanud, sest avalduses puudusid riigilõivu tasumise kontrollimist võimaldavad andmed. Kohus leiab, et kuna avaldaja nõue on ebaselge, avaldus on allkirjastamata, esitatud vene keeles ning avaldaja ei ole avalduse esitamiselt tasunud riigilõivu, takistab see avalduse menetlemist. 2
lg 1 alusel algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. Kohus selgitab, et lapsega suhtlemise korraldamise menetluse algatab kohus ainult huvitatud isiku avalduse alusel. Seega on avaldajal õigus pöörduda uuesti kohtusse nõuetekohase avaldusega oma õiguse kaitseks. Vastavalt
lg 4 ja lg 6, tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus tagastab avalduse koos lisadega avaldajale. Menetluskulud Vastavalt
lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel määruses, millega hagita menetluse avaldus jäetakse menetlusse võtmata.
lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus leidis, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning seetõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses avaldaja kanda. Kooskõlas
Arvestades, et kohus keeldus avalduse menetlusse võtmast, jättis menetluskulud avaldaja kanda ning puudutatud isikud ei osalenud kohtumenetluses, menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.