1-19-8776 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. jaanuar 2020.a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-19-8776 Kohtukoosseis Urmas Reinola, Julia Katško

§ 187lg 2 kohaselt jäävad määruskaebemenetluses tekkinud kulud Sven Küttimi kanda.

Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu saab esitada määruskaebuse advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 05.11.2019.a saabus Harju Maakohtule Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi poolt Soome Vabariigi Vantaa esimese astme kohtu 30.08.2016.a otsus R 16/672 (viitenumber 2016/134317) tunnustamiseks ja täitmiseks Sven Küttimi suhtes, kellelt mõisteti välja 204,22 eurot süüdimõistva otsuse vastuvõtmiseks toimunud kohtu- või haldusmenetlusega seotud kulude hüvitamiseks. Otsus jõustus 30.09.2016.a. Maakohtu määrus
2. Harju Maakohtu 27.11.2019.a määrusega tunnistas maakohus lubatavaks S. Küttimi suhtes tehtud Soome Vabariigi Vantaa esimese astme kohtu 30.08.2016.a otsuse täitmise Eesti Vabariigis ning pööras S. Küttimilt välja mõistetud ja tasumata menetluskulud summas 204,22 eurot Eesti riigi tuludesse, mis S. Küttim kohustub tasuma 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest. Esmalt märkis kohus, et kuivõrd kohtule esitatud taotluse ja rahvastikuregistri kohaselt on S. Küttimi elukohaks XXX, Tallinn, Eesti, siis on Harju Maakohtul käesoleval juhul

§ 50872

lg 1 p-st 1 tulenevalt pädevus otsustada isiku suhtes tehtud otsuse tunnustamise ja täitmise üle.

§ 50869

lg 11 p 1 - 4 kohaselt kuuluvad rahaliste kohustuste hulka ka süüteo eest süüdimõistva otsusega määratud rahasumma; süüteo eest süüdimõistva otsusega kannatanu kasuks väljamõistetud hüvitis, juhul kui kannatanu pole esitanud tsiviilhagi; rahasumma süüdimõistva otsuse vastuvõtmiseks toimunud kohtu- või haldusmenetlusega seotud kulude hüvitamiseks; süüteo eest süüdimõistva otsusega määratud rahasumma, mis tuleb tasuda avalikesse vahenditesse või ohvrite tugiorganisatsioonile. Eesti Vabariigile Soome Vabariigi asutuse poolt esitatud tunnistusest nähtub, et S. Küttim pani toime liiklussüüteo, mis seisnes selles, et tema 05.12.2015.a Vantaa, Soome Vabariigis, juhtis sõidukit, olles tarvitanud narkootikume. Pärast sõitu oli tema veres klonasepaami, seega juhtis mootorsõidukit joobeseisundis. Tema poolt toimepandud rikkumine kvalifitseeriti Soome Vabariigi karistusseadustiku ptk 23 § 3 järgi.

§-s 50870 on nimetatud otsuse teinud riigis ette nähtud süüteod, mille puhul on rahalise karistuse või rahatrahvi tunnustamine ja täitmine lubatud, sõltumata teo karistatavusest Eesti seaduse järgi. Käesoleval juhul on kohtule esitatud tunnistuses Soome Vabariigi poolt märgitud, et S. Küttimi poolt toime pandud süüteo puhul on tegemist liiklussüüteoga.

§ 50870

p 2 kohaselt on rahalise karistuse või rahatrahvi tunnustamine ja täitmine lubatud, sõltumata teo karistatavusest Eesti seaduse järgi, kui otsuse teinud riigis on ette nähtud karistus liiklussüüteo, sealhulgas süütegude eest, mis seonduvad töö- ja puhkeaja ning autoveo ohutus- ja sõiduaja nõuetega. Seega ei pea kohus käesoleval juhul tulenevalt

§ 50870p-st 2 kontrollima, kas S.

Küttimi poolt toimepandud süütegu on karistatav ka Eesti Vabariigis.

§ 4896

lg 3 kohaselt on Euroopa Liidu kriminaalmenetlusalase koostöö sätete alusel kohtuotsuse või muu asutuse otsuse tunnustamine ja täitmine lubatud, kui puuduvad

§-s 436 sätestatud keeldumise alused ning on täidetud §-s 477 sätestatud tingimused. Kohtule esitatud materjalidele tuginedes ei esine kohtu hinnangul

§-s 436 sätestatud rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö lubamatuse aluseid. Ühtlasi nähtub kohtule esitatud tunnistusest, et S. Küttimi suhtes tehtud otsus on jõustunud 30.09.

1. a. Samuti ei ole kohtul käesoleval juhul alust arvata, et Soome Vabariigi otsust ei ole teinud sõltumatu ja erapooletu kohus või sellelaadse muu organ/ametiasutus. Tunnistuse kohaselt esitati S. Küttimile 14.07.
2. a kohtukutse isiklikult ning seega teavitati teda sellest, millal ja kus toimub kava kohaselt kohtulik arutelu, mille tulemusel asjaomane otsus tehti ja teda teavitati sellest, et otsuse võib teha ka siis, kui isik ei ilmu kohtulikule arutelule. Ka muid

§-s 477 nimetatud otsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumise aluseid käesoleval juhul ei esine. Kohtu hinnangul ei esine antud asjas ka lahendi tunnustamist ja täitmist piiravaid asjaolusid

§ 50871mõttes.

Sealjuures on kohtule esitatud tunnistuses märgitud, et tunnistuse väljastavale asutusele teadaolevalt ei ole täidesaatvas riigis sama isiku suhtes samade tegude eest otsust väljastatud ja sellist otsust, mis on väljastatud, ei ole täidetud. Samuti on käesoleval juhul tunnustatava ja täidetava rahalise karistuse summa suurem kui 70 €. Kokkuvõtlikult asus kohus seisukohale, et kuivõrd käesoleval juhul ei esine

§ 4896

lg 3 kohaselt rahatrahvi tunnustamist ja täitmist välistavaid asjaolusid ega

§ 50871

mõttes tunnustamist ja täitmist piiravaid asjaolusid, siis lähtuvalt

§ 48911

lg 1 p-st 1, § 50870 p-st 2 ning §-st 50872 tuleb Soome Vabariigi Vantaa esimese astme kohtu 30.08.2016.a otsuse täitmine S. Küttimi suhtes tunnistada lubatavaks.

§ 50874

kohaselt pööratakse antud juhul menetluskuluna välja mõistetud summa Eesti riigi tuludesse, sest käesoleval juhul ei ole Eesti Vabariik ja Soome Vabariik leppinud kokku teisiti. Seega tuleb S. Küttimilt Soome Vabariigi Vantaa esimese astme kohtu 30.08.2016. a otsusega R 16/672 (viitenumber 2016/134317) väljamõistetud ja tasumata menetluskulud summas 204,22 eurot kanda Eesti riigi tuludesse. 2

§ 50872lg 1 märgiti kaebuses, et S.

Küttim sai Justiitsministeeriumi poolt 05.11.2019.a maakohtule saadetud taotlusest teada alles vaidlustatava maakohtu määruse kättesaamisel. Maakohus ei teavitanud S. Küttimit nimetatud taotluse laekumisest ega taotluse läbivaatamise toimumise ajast. S. Küttimil ei olnud võimalik enne kohtulahendi tegemist esitada taotluse osas omapoolseid seisukohti. Muuhulgas ei ole maakohus käsitlenud asjaolu, et Harju Maakohtu 22.06.2017.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr X-XX-XXXX kuulutati välja S. Küttimi pankrot. Sellega rikkus maakohus S. Küttimi õigust viibida oma kohtuasja arutamise juures, milline on käsitletav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena

§ 339lg 1 p 2 mõttes.

Riigikohus on lahendites korduvalt märkinud, et õigus olla oma asja arutamise juures ei tähenda kitsalt vaid õigust osaleda asja kohtulikul arutamisel, s.t viibida istungisaalis ja teada istungi toimumisest, vaid laiemalt õigust olla teadlik menetlusest ja selle läbiviimise viisist. Erandiks ei ole ka menetlus, milles on arutluse all menetluskulude hüvitamine. Seoses menetluslike küsimusega märkis kaebuse esitaja, et

§ 187

lg 1 kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses kohtumääruse tühistamise korral kannab menetluskulud riik. Antud asjas on menetluskuluks õigusabi osutamise eest valitud kaitsjale makstud tasu summas 240 eurot. Repnau Õigusbüroo OÜ osutas S. Küttimile teenust 1 tunni hinnaga 120 eurot, millele ei lisandu käibemaksu. Konsultatsioonile, materjalidega tutvumisele, määruskaebuse koostamisele ja esitamisele on kulunud kokku 2 tundi maksumusega 240 eurot.

§ 187lg 1 kohaselt kuulub nimetatud summa hüvitamisele riigieelarve vahenditest.

Kohtumenetluse poolte seisukohad

1. Tallinna Ringkonnakohus andis
2. detsembril 2019.a tähtaja kuni
3. detsembrini 2019.a seisukohtade ja taotluste esitamiseks. 3

§ 50872

sätestab välisriigis mõistetud rahalise karistuse ning rahatrahvi tunnustamise ja täitmise menetluse korra. Nimetatud sätte kohaselt toimub rahatrahvi või rahalise karistuse tunnustamine ja täitmine käesoleva seadustiku §-des 4896 - 48911 sätestatud korras seaduses välja toodud erisustega.

1. Kohtukolleegium märgib esmalt, et maakohus määrusest nähtuvalt rahalise karistuse (antud juhul menetluskulude) tunnustamist ja täitmist välistavaid ning piiravaid asjaolusid ei tuvastanud. Maakohus on igakülgselt põhjendanud oma seisukohta selle kohta, miks tuleb välisriigi kohtuotsust S. Küttimilt välja mõistetud, kuid tasumata menetluskuludega seonduvalt tunnustada ja täita. Taotlusele on lisatud taotleva riigi kohtuotsus, millest mh nähtub, et S. Küttimilt mõisteti välja menetluskuluna 204,22 eurot. Määruskaebuses ei ole esitatud ühtegi muud argumenti selle kohta, et maakohtul ei oleks antud juhul esinenud aluseid välisriigi kohtuotsuse tunnustamiseks ja täitmiseks Eestis seoses S. Küttimilt välja mõistetud menetluskuludega, vaid on ainult leitud, et välisriigi kohtuotsuse tunnustamine ja täitmine on keelatud, kuivõrd karistuse täitmisele pööramine on Eesti karistusseadustiku järgi aegunud KarS § 82 lg 1 p 2 mõttes ning samuti on rikutud oluliselt kriminaalmenetlusõigust sellega, et rikuti S. Küttimi õigust viibida oma kohtuasja arutamise juures, sest ta sai taotlusest teada alles määruse kättesaamisel ja ei saanud seetõttu seisukohti esitada. Kuivõrd muid asjaolusid kaebuses ei vaidlustata, esitab ringkonnakohus seisukoha vaid viidatud kahe asjaoluga seoses. Ringkonnakohus märgib välisriigi kohtuotsuse tunnustamist piirava ja välistava asjaoluga seoses tulenevalt väidetavast karistuse täitmisele pööramise aegumisest, et kuigi Soome poolt edastatud tunnistuse kohaselt on aegumistähtajaks märgitud 29.08.2021.a, ei nähtu sellest, kas tegemist on sellise viite puhul süüteo aegumistähtaja või otsuse täitumise aegumise tähtajaga. Nõustuda tuleb kaebuse esitajaga selles, et antud süüteo puhul on otsuse täitmise aegumise tähtajaks 3 aastat kohtuotsuse jõustumisest. Tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtuotsus jõustus 30.09.
2. a. Samas, kuigi Harju Maakohus sai Justiitsministeeriumi taotluse Soome kohtuotsuse tunnustamiseks kätte alles 05.11.
3. a, on vastav tunnistus koos lisamaterjalidega koostatud ja edastatud Soome pädeva ametiasutuse poolt Eesti pädevale ametiasutusele juba 27.09.
4. a, seega enne otsuse täitmise aegumist KarS § 82 lg 1 p 2 mõttes. Lisaks sätestab KarS § 82 lg 2 p 1, et otsuse täitmise aegumine peatub ajaks, mil isik hoidub kõrvale talle kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest. Asja materjalidest (tunnistusest) nähtuvalt on S. Küttimi teavitatud kohtulikust arutelust 14.07.
5. a, mil talle kohtukutse isiklikult kätte toimetati ning seega teavitati teda sellest, millal ja kus toimub kohtulik arutelu, mille tulemusel asjaomane otsus tehti, ja teda teavitati ka sellest, et otsuse võib teha ka siis, kui isik ei ilmu kohtulikule arutelule. Seega oli S. Küttim

§ 50871

p 7 ja 4897 lg 1 p-st 1 tulenevalt teadlik tema suhtes toimunud kohtumenetlusest ja selle käigus võimalikult tehtavast otsusest ning sellega ka kaasneda võivatest kohustustest, s.h menetluskuludest, mis kanda tuleb, kuid need on tema poolt tasumata ehk S. Küttim hoidus seega järelikult kõrvale menetluskulude tasumisest. Eeltoodud asjaolude pinnalt ei saa nõustuda kaebajaga selles, et maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust ning välisriigi otsuse tunnustamine ja täitmine on väidetavalt antud juhul keelatud tulenevalt otsuse täitmise aegumisest tingitult. 8. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga samuti selles, et maakohus on väidetavalt rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust sellega, et S. Küttim ei olnud teadlik Justiitsministeeriumi poolt taotluse 4

§ 4896- 48911 märgituga.

Nimelt otsustab välisriigi kohtuotsuse tunnustamise maakohus kirjalikus menetluses. Kusjuures seadus ei sätesta, et kohus kohustuks eelnevalt teavitama isikut vastava taotluse saabumisest kohtusse ja andma isikule võimaluse seisukoha esitamiseks seoses antud taotlusega. Seega puudub alus väita, et maakohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Määrus on ringkonnakohtu hinnangul kooskõlas seadusega, kuivõrd seaduses on välja toodud olukorrad, millal on isiku osavõtt menetlusest kohustuslik ja millisel juhul isiku kaasamata jätmine menetlusest on sellest tulenevalt käsitletav menetlusnormi olulise rikkumisena. Antud juhul sellise olukorraga aga tegemist ei ole. Kui seadus isiku osavõttu menetlusest kohustuslikuks ei pea ja võimaldab asja läbi vaadata kirjalikus menetluses poolte osavõtuta, siis ei ole alust väita, et poolte menetlusse kaasamata jätmisega oleks maakohus rikkunud isiku õigust viibida oma kohtuasja arutamise juures. Seda enam, et nt

§ 4899

lg 1 kohustab korraldama kohtuistungi välisriigi kohtuotsuse tunnustamiseks ja sellest istungist on prokuröri osavõtt kohustuslik. Kuid isegi sellisel juhul kohustab seadus kaitsjat kohustuslikus korras kaasama ainult teatud juhtudel. Isiku osavõttu istungist seadus isegi sellisel juhul ette ei näe, kuigi vangistuse puhul peab olema materjalidele lisatud ka isiku seisukoht (nõusolek) enda üleandmise kohta karistuse kandmise jätkamiseks Eestis. Samas antud juhul on tegemist

§ 50872

lg 1 p 2 erandiga, kus ühegi menetlusosalise seisukoha välja selgitamist seadus ette ei näe. Seega ei ole antud juhul tegemist menetlusnormi olulise rikkumisega, mis tooks kaasa maakohtu määruse tühistamise või selle saatmise alternatiivselt uueks arutamiseks maakohtule. Oma seisukoha sai isik samuti esitada määruskaebemenetluse raames, mistõttu ei jää menetluse vältel tema väited tähelepanuta, sest tal oli võimalik seisukohti ja vastuväiteid viidatud küsimuses esitada määruskaebuses, mida ringkonnakohus lahendi tegemisel ka arvesse võtab.

1. Ringkonnakohus leiab kokkuvõtvalt, et maakohus on välisriigi kohtuotsust põhjendatult tunnustanud ja täitmise otsustanud seoses S. Küttimilt välisriigis väljamõistetud menetluskuludega. Märkimist vajab seegi, et käesoleval juhul on ainuüksi määruskaebemenetlusega tekkinud suurem menetluskulu, kui välisriigi kohtuotsuse alusel kandmisele kuuluv summa.
2. Eelnevast tulenevalt ja juhindudes

§ 337

lg 1 p-st 1 ja §-st 390, jätab ringkonnakohus vaidlustatava maakohtu määruse muutmata ning esitatud määruskaebuse rahuldamata. 11. Tulenevalt S. Küttimi kaitsja I. Repnau taotlusest hüvitada valitud kaitsjale makstud tasu õigusabi osutamise eest summas 240 eurot (2 tundi) riigieelarve vahenditest, tuleb märkida, et kuigi kaitsja taotleb kaitsjatasu hüvitamist põhjendatud ulatuses ja suuruses, siis tulenevalt asjaolust, et ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad

§ 187lg-st 2 tulenevalt menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides määruskaebus on esitatud, s.o S. Küttimi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 5