← Eesti

2-17-12857/119

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-17-12857 Määruse kuupäev Tartu, 4. märts 2020. a Kohtukoosseis Eesistuja Kai Kullerkupp, liikmed Kaupo Paal ja Tambet Tampuu Kohtuasi Karl Ž

) § 156 kohaldub ka siis, kui avaldajale ei tehta takistusi avalikult kasutatavale teele pääsemiseks, kuid keeldutakse senist tavaõiguse alusel kehtivat juurdepääsukorda vormistamast. Kuna menetlusosalised ei jõudnud praegu läbirääkimistel kokkuleppeni ega vormistanud juurdepääsukorda, oli avaldajatel õigus pöörduda juurdepääsu määramiseks kohtusse. Põhjendatud ei olnud juurdepääsu määramine üle Narva mnt 4, Narva mnt 4a ja Narva mnt 4b kinnisasjade. Avaldajad ei kasutanud seda teed oma kinnisasjale pääsemiseks ning lisaks ei olnud see praegu võimalik, kuna kinnisasjad on aedadega eraldatud. Nimetatud kinnisasjad on asfalteeritud ning neil pargivad autod. Kuna Narva mnt poolt puudub autoga liiklemiseks sobilik juurdepääsutee, oleks viidatud kohas aedade eemaldamine ja tee rajamine eelduslikult kõige kulukam. Puudutatud isikute II–V, VIII–XII, XVI, XX, XXII–XXIII huvid ei kaalunud üles avaldajate huve ja puudutatud isikute XXIX–XXXI õigustatud ootust, et juurdepääsuteed ei rajata kohta, kus see praegu ei kulge, kui teises kohas on tee, mida avaldajad saavad juurdepääsuteena kasutada. Puudutatud isikud XXIX-XXXI kaotaksid olulisel määral võimaluse kasutada oma kinnisasju enda äranägemise järgi. Selline juurdepääsutee oleks oluliselt pikem, mahukam ja koormaks kolme kinnisasja. Juurdepääs üle Narva mnt 4 ja 4b kinnisasjade oleks veel pikem. 6

(14)2-17-12857 Juurdepääs tuleb määrata üle Maneeži 6 kinnisasja, kust pääseb avaldajate kinnisasjale praegu ja on pääsenud ka ajalooliselt. Selle juurdepääsu nägi
  1. augusti
  2. a korraldusega nr 3018-k ette ka Tallinna Linnavalitsus ning Maneeži 6 korterite omanikud pidid sellega arvestama. Maakohus arvestas, et juurdepääs kulgeb läbi Maneeži 6 kinnisasjal asuva kortermaja kangialuse, mis on asfalteeritud ja autoga liiklemiseks sobiv tee. Pärast kangialuse lõppemist ületab tee avaldajate kinnisasjani Maneeži 6 kinnisasja veel ca 8 meetrit. Seega ei riiva auto möödumine ebaproportsionaalselt kortermajas ja hoovis olevate inimeste privaatsust ega sea ebamõistlikult ohtu hoovis liikuvaid inimesi. Seda teed kasutavad autodega juurdepääsuks ka Maneeži 6 korterite omanikud. Teel ei ole muud kasutusviisi, rajatiste ja haljastuse eemaldamine ning märkimisväärsed lisakulutused ei ole vajalikud. Nimetatud juurdepääsutee on läbitav nii jalgsi kui ka sõidukitega. Maakohus ei pidanud põhjendatuks värava lahti hoidmist või värava asukoha muutmist, kuna Maneeži 6 korterite omanike õigus kaitsta oma vara ja territooriumi suletud väravaga kaalus üles ebamugavuse, mis kaasneb avaldajatele värava kasutamisega. Maneeži 6 kinnisasja turvalisus on piisavalt ja mõistlikus ulatuses tagatud sellega, et avaldajatel ja nendelt kinnisasja külastamiseks nõusoleku saanud isikutel on kohustus värav iga kord sulgeda. Põhjendatud on värava avamine sidevahendi ja Interneti kaudu juhitava avamisseadmega. Maneeži 6 korterite omanikud ei esitanud asjaolusid ega tõendanud, et väravat peab saama avada üksnes puldi või koodiga ja et modemi paigaldamine häirib värava tööd. Ei tõendatud, et probleeme värava töös tekitas modem. Kui väravale paigaldatav seade kulub või sellega esineb tõrkeid, on võimalik seade välja vahetada. Avaldajatel tuleb modem paigaldada ja seda hooldada. Maakohus märkis, et avaldajad on sellega nõustunud. Avaldajatel on õigus kasutada oma kinnisasja enda soovi kohaselt, sh pidada seal parklat. Barking OÜ kinnituse kohaselt pargib avaldajate kinnisasjal ööpäevas keskmiselt 20 autot. Kuna avaldajate parkla on piiratud aiaga, ei anna juurdepääsu määramata jätmiseks alust väide, et avaldajate kinnisasjale parkida soovijad võivad parkida Maneeži 6 kinnisasjale. Parkimist on võimalik korraldada selgitavate viitade ja siltidega. Avaldajate juurdepääsu piiramine selliselt, et lubatud on juurdepääs ühe sõiduautoga ja prügiautoga kaks korda nädalas, ei olnud põhjendatud. Kuna avaldajad kavatsevad Maneeži 6a kinnisasjale ehitada hoone, millest võib saada elamu, tuleb juurdepääs määrata sõidukite arvu ja juurdepääsu tihedust piiramata. Juurdepääs tuleb määrata nii jalgsi kui ka sõidukitega (sh kinnisasja teenindavate raskeveokitega). Juurdepääsu kasutamise lisatingimuste, st kui paljude ja milliste sõidukitega avaldajad juurdepääsuteed kasutada tohivad, reguleerimine ei ole põhjendatud, kuna juurdepääs on tarvilik avaldajate kinnisasja sihtotstarbeliseks kasutamiseks. Puuduvad mõjuvad põhjused juurdepääsu ajaliseks piiramiseks. Juurdepääsuõigus hõlmab eelduslikult nii kinnisasja omanikku kui ka teisi kinnisasjal elavaid või seda omaniku nõusolekul muul viisil kasutavaid isikuid. Ligipääs peab olema ka isikutel, kellele avaldajad on andnud selleks volituse. Sellega ei lange märgatavalt turvalisus sisehoovis. Juurdepääs on tähtajatu. Juurdepääsuõigus tuleb kanda kinnistusraamatusse märkusena. Maakohus määras juurdepääsutee selliselt, et 3,5 meetri laiune tee ületab ca 22 meetri ulatuses Maneeži 6 kinnisasja. Vaatamata maakohtu selgitustele, ei esitanud menetlusosalised arvamust ega tõendeid juurdepääsutasu suuruse kohta. Puudutatud isikud I–XXVIII ei esitanud maamaksu ning värava ja tee hoolduskulude suuruse kohta tõendeid. Kuna eelduslikult sellised kulud esinevad, määras maakohus tasu, lähtudes analoogsete asjade kohtupraktikast. Avaldajad peavad tasuma juurdepääsutee hoolduskulude eest tee kasutuse tiheduse proportsiooni kohaselt. Tõendamata oli juurdepääsutee kasutamine ebamõistliku intensiivsusega. Juurdepääsutee on 77 m2, seda kasutavad ka Maneeži 6 ja 4 kinnisasjade omanikud ning nende loal teised isikud. Seetõttu tuleb avaldajate kanda jätta 1/3 tasudest. Avaldajatele langev mõistliku tasu osa, arvestades maamaksu, värava ja tee hoolduskulusid, oli 20 eurot aastas. Suurem tasu ei olnud põhjendatud, kuna Maneeži 6 korterite omanikud ei tõendanud, et nad kannavad juurdepääsutee alla jääva ala hooldamise tõttu suuremaid 7
(14)2-17-12857 kulusid. Kohtupraktika ja praeguse asja asjaolude kohaselt oli kasutuseelise ja omandiõiguse riive tõttu põhjendatud tasu 100 eurot aastas. Omandiõiguse riive tasu ei saa seostada tuluga, mida avaldajad oma kinnisasjal teenivad. Kokku tuleb avaldajatel tasuda Maneeži 6 korterite igakordsetele omanikele 120 eurot aastas. Kui juurdepääsutee ja selle eest makstava tasu asjaolud märkimisväärselt muutuvad, on menetlusosalistel õigus taotleda juurdepääsu tingimuste ja/või tasu muutmist või juurdepääsuõiguse lõpetamist. Juurdepääsutee koormab iga korteriomandiga ühendatud kaasomandi osa ja seeläbi iga korteriomandit. Igal korteriomanikul on õigus saada juurdepääsutee talumise eest tasu, mis vastab tema kaasomandi osale. Korteriomanike tasu saamise õigust on võimalik tagada kahel viisil. Esiteks võib tasu määrata iga korteri kohta eraldi ning sellisel juhul peab juurdepääsutee taotleja maksma tasu otse korteriomanikele. Teiseks võib tasu määrata korteriühistule või korteriomandite valitsejale, kes on kohustatud tasu korteriomanikele nende kaasomandiosa suuruse kohaselt välja maksma. Maakohus määras, et avaldajatel tuleb tasu maksta korteriühistule Maneeži 6, kes on kohustatud tasu korteriomanikele nende kaasomandiosa suuruse kohaselt välja maksma.
  1. Puudutatud isikud II–V, VIII, IX–XII, XVI, XX, XXII ja XXIII palusid maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta avaldus rahuldamata ning menetluskulud avaldajate kanda. Mh märkisid määruskaebuse esitajad, et avaldajatele on tagatud vajalik juurdepääs oma kinnisasjale puldi ja koodi abil. Maakohus ei arvestanud määruskaebuse esitajate väiteid Maneeži 6 kinnisasja läbiva liikluskoormuse ja värava töö juhtimise probleemide kohta ega võimaldanud määruskaebuse esitajatel oma nimetatud väiteid tõendada. Maakohus jättis menetlusosalise (puudutatud isik XVI) vande all ärakuulamise ja tunnistaja (Vaino Mäemurru) ülekuulamise taotlused rahuldamata (mh soovisid määruskaebuse esitajad nende ütlustega tõendada, et ajal, mil värava juhtimiseks oli paigaldatud modem, läbis Maneeži 6 kinnisasja kangialust ca 100 võõrast autot päevas). Maakohus märkis, et asjaolud, mida viidatud isikud saaksid tõendada, ei ole asja lahendamisel tähtsad. Samas käsitles maakohus otsuses asjaolusid, mida määruskaebuse esitajad soovisid tunnistaja ja menetlusosalise ütlustega tõendada, ning leidis, et need on tõendamata. Parkimisteenuse osutamine avaldajate kinnisasjal on vastuolus määruskaebuse esitajate huvidega, kuna tõstab oluliselt liikluskoormust ja ohtlikkust. Kuna Maneeži 6a kinnisasja sihtotstarve on elamumaa, ei pea määruskaebuse esitajad taluma kortermajade hoovis ärilistel eesmärkidel parkla pidamist. Maakohus ei arvestanud Maneeži 6 korterite omanike huvidega ja võimaldas avaldajatele ilma tingimusteta absoluutse ligipääsu. Isegi kui juurdepääsu määramine modemi paigaldamise kaudu oli mõistlik, oleks maakohus pidanud kindlaks määrama ka juurdepääsu tingimused ja avaldajate kohustused. Maakohus jättis tasu määramisel arvestamata kulud ja tasud, mis liikluskoormuse kasvu tõttu oluliselt suurenevad, ning taristu kulumise, maamaksu jms asjaolud.
  2. Avaldajad vaidlesid määruskaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja menetluskulud määruskaebuse esitajate kanda. Teised menetlusosalised seisukohta ei esitanud. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  3. Ringkonnakohus jättis
  4. augusti
  5. a määrusega maakohtu määruse muutmata, määruskaebuse rahuldamata, määruskaebemenetluse kulud solidaarselt puudutatud isikute II–V, VIII, IX–XII, XVI, XX, XXII ja XXIII kanda ning mõistis neilt solidaarselt avaldajate kasuks menetluskuludena välja 930 eurot. Ringkonnakohus määras, et väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda seadusjärgset viivist alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. 8
(14)2-17-12857 Ringkonnakohus märkis, et

§ 156

lg 1 alusel avalikult teelt juurdepääsu määramisel tehtav otsustus on diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohtu hinnangul ei ületanud maakohus diskretsioonipiire ja määruskaebuse väited ei andnud alust muuta maakohtu kaalutlusotsust. Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega ega korranud neid. Maakohus tuvastas õigesti, et avaldajate kinnisasjale ei ole juurdepääsu üheltki avalikult kasutatavalt teelt. Asjaolu, et avaldajatele on olnud tagatud läbipääs üle Maneeži 6 kinnisasja, ei välista

§ 156lg 1 kohaldamist.

Kuna menetlusosalised ei jõudnud juurdepääsutee kasutamise tingimustes kokkuleppele, oli avaldajatel alus pöörduda juurdepääsutee määramiseks kohtusse. Pooled ei vaielnud, et ligipääs avaldajate kinnisasjale võib põhimõtteliselt toimuda üle Maneeži 6 kinnisasja. Pooled vaidlesid peamiselt selle üle, kas Maneeži 6 korterite omanikud peavad taluma, et nende kinnisasja kasutatakse juurdepääsuteena avaldajate kinnisasjal asuva parkla teenindamiseks. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et puudus alus seada avaldajatele piiranguid nende kinnisasja kasutamisel. Selleks ei andnud alust asjaolu, et Maneeži 6a kinnisasja sihtotstarve on elamumaa. Maakohus võttis asja lahendamisel arvesse kõiki asjas tähtsaid asjaolusid, hindas tõendeid ja esitatud seisukohti. Määruskaebuse vastupidised väited olid eksitavad. Maakohus hindas väiteid privaatsuse tagamise, parklas liikuvate inimeste turvalisuse ja värava olemasolu kohta ning parkla pidamise mõju Maneeži 6 korterite omanikele ja sisehoovi turvalisusele. Maakohus kaalus põhjalikult puudutatud isikute huve. Asjaolu, et määruskaebuse esitajad maakohtu hinnanguga ei nõustunud, ei olnud alus muuta maakohtu kaalutlusotsust. See, kui avaldajatelt või nende kinnisasja kasutavatelt muudelt isikutelt lähtub Maneeži 6 kinnisasjale kahjulikke mõjusid (prügikastide kasutamine, prügi maha loopimine), ei ole juurdepääsutee määramist välistav asjaolu. Maneeži 6 korterite omanikel on vajaduse korral võimalik kasutada rikkumiste lõpetamiseks asjakohaseid õiguskaitsevahendeid. Maakohus vastas väitele, mille kohaselt pargivad avaldajate kliendid Maneeži 6 kinnisasjal, ja selgitas, et praeguseks oli avaldajate kinnisasi aiaga piiratud. Maneeži 6 korterite omanike väidete tõendamiseks esitatud pildid tehti enne aia paigaldamist. Lisaks jätsid Maneeži 6 korterite omanikud tähelepanuta maakohtu selgituse, et kui avaldajad soovivad paigaldada väravale modemi, tuleb neil kanda selle paigaldus- ja hoolduskulud. Seega selgitas maakohus avaldajatele kohustust tagada modemi tõrgeteta töö. Ringkonnakohus ei nõustunud etteheidetega, mille kohaselt ei andnud maakohus määruskaebuse esitajatele võimalust tõendada oma väiteid. Juurdepääsutee määramisel ei olnud iseenesest tähtsad asjaolud, mida määruskaebuse esitajad soovisid V. Mäemurru ütlustega tõendada. Juurdepääs avalikult kasutatavale teele tuleb määrata sõltumata sellest, kas väravale paigaldatud modem töötas korralikult, kes selle eemaldas ja kui palju autosid tegelikult juurdepääsuteed kasutab. Ebaselge oli määruskaebuse esitajate soov tõendada tunnistaja ütlustega seda, mitu võõrast autot Maneeži 6 juurdepääsuteel asuvat väravat läbis. Maneeži 6 korterite omanikud ei selgitanud, milliste meetoditega tunnistaja väidetav statistika koguti ja miks ei saa selle kohta esitada objektiivseid tõendeid, arvestades, et väravat juhitakse puldi, koodi ja modemi abil. Lisaks viitas maakohus avaldajate parklat opereeriva Barking OÜ kinnitusele, mille kohaselt kasutab parklat kuni 20 autot ööpäevas. Samuti ei vaieldud asjas selle üle, et Maneeži 6 juurdepääsuteed kasutavad ka selle kinnisasja omanikud, nende loal teised isikud ja Maneeži 4 kinnisasjal töötavad isikud. Seega ei saaks tunnistajate ütlused anda väravat kasutavate võõraste autode puhul objektiivseid andmeid selle kohta, kui palju sõidukeid pargib avaldajate kinnisasjal. Hagita menetluse põhimõtetest ei tulenenud maakohtule kohustust kuulata puudutatud isik XVI vande all üle omal algatusel. Väär on määruskaebuse väide, nagu oleks maakohus tuginenud avalduse osalisel rahuldamisel asjaoludele, mida Maneeži 6 korterite omanikud ei saanud tõendada, ning pärast tunnistaja ja menetlusosalise ülekuulamist oleks maakohus pidanud tegema teistsuguse lahendi. 9

(14)2-17-12857 Maakohus jättis määruse resolutsiooni õigesti märkimata, et avaldajatel on kohustus tagada Maneeži 6 kinnisasjal kord ja heaperemehelik käitumine, paigaldada parkimiskorralduslikud viidad, keelumärgid ja prügikastid, panustada juurdepääsutee remonti ning osaleda tee ja värava hoolduskulude kandmisel. Maneeži 6 korterite omanikud ei taotlenud maakohtult nende tingimuste seadmist. Maakohus määras juurdepääsutasu, mis sisaldab mh tee ja värava hoolduskulusid. Etteheited maakohtu määratud juurdepääsutasu suurusele olid üldsõnalised ja sisult väärad. Maakohus määras juurdepääsutasu, mis koosneb maamaksust, värava ja tee hoolduskuludest, kasutuseelise ja omandiõiguse riive hüvitisest. Määruskaebuse esitajad ei märkinud maakohtu menetluses (vaatamata kohtu ettepanekule) soovitud tasu suurust ja seda, millest tasu koosneb. Ka määruskaebuses ei selgitatud, kui suured kulud on ja miks maakohtu määratud tasu ei vasta tegelikele kuludele. Juurdepääsu eest makstava tasu suuruse määramine on maakohtu diskretsiooniotsus, mille muutmiseks ei anna alust määruskaebuse üldsõnalised väited. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 11. Puudutatud isikud II–V, VIII, IX–XII, XVI, XX, XXII ja XXIII esitasid määruskaebuse (ja kokkuvõtliku seisukoha), milles paluvad ringkonnakohtu määruse tühistada, saata asja uueks otsustamiseks ringkonnakohtule ning jätta menetluskulud avaldajate kanda. Määruskaebuse kohaselt kohaldasid kohtud vääralt

§ 156

.

§ 156

lg 1 eesmärk on võimaldada kinnisasja omanikule vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt tema kinnisasjale üle teise kinnisasja nii, et koormatakse võimalikult vähe koormatava kinnisasja omaniku huve. Juurdepääsu nõude lahendamisel tuleb arvestada nii juurdepääsu nõudva kui ka koormatava kinnisasja omanike huve ja asjaolusid kinnisasja kasutamisel. Juurdepääs ei puudu olukorras, kus see on võimaldatud suletava värava kaudu koodi ja puldi abil. Avaldajatel ei ole õigust absoluutsele juurdepääsule neile sobivatel tingimustel ning juurdepääs ei tohi olla määruskaebuse esitajate jaoks põhjendamatult koormav. Kohtud lähtusid avaldajate huvidest ning jätsid määruskaebuse esitajate huvidega arvestamata. Määruskaebuse esitajad ei soovi, et elamumaal ja kortermajade hoovis peetaks ärilistel eesmärkidel parklat, ning neil ei ole kohustust taluda üle nende kinnisasja naaberkinnisasjale juurdepääsu kinnisasja ebaseadusliku kasutamise eesmärgil (üle Maneeži 6 kinnisasja liigub päevas piiramatu arv liiklusvahendeid). Avaldajad soovivad pakkuda parkimisteenust vähemalt 25 autole ning võib eeldada, et ühte parkimiskohta kasutab päeva jooksul minimaalselt 4–5 autot. Seega avavad avaldajad ja nende lubatud isikud iga päev Maneeži 6 kinnisasjal asuvat väravat territooriumile sisse- ja väljasõiduks 100–125 korda, st kokku 200–250 korda päevas. Värava kasutamise tihedus on enam kui 10 korda suurem, võrreldes olukorraga, kus väravat kasutaksid ainult Maneeži 6 kinnisasja elanikud. Maneeži 6 korterite omanikud ei soovi oma hoovi parklat, kuna liiklustihedus nende kinnisasja kaudu oleks äärmiselt suur (ca 100 autot päevas); avaldajad ei suuda tagada Maneeži 6 kinnisasjal korda ja heaperemehelikku käitumist; avaldajate kliendid on pidevalt parkinud Maneeži 6 kinnisasjal; avaldajate kliendid reostavad ümbrust (viskavad prügi maha) ja kasutavad Maneeži 6 kinnisasja prügikaste; avaldajad ei soovi panustada tee remonti; suure liikluskoormuse tõttu ei ole Maneeži 6 kinnisasjal elavatel lastel võimalik turvaliselt hoovis mängida. Kohtud ei arvestanud viidatud seisukohti ja võimaldasid avaldajatele absoluutse ja tingimusteta juurdepääsu. Isegi kui pidada juurdepääsu määramist modemi paigaldamise teel mõistlikuks, oleksid kohtud pidanud kindlaks määrama juurdepääsu tingimused ja avaldajate kohustused tagada Maneeži 6 kinnisasjal kord ja heaperemehelik käitumine, paigaldada parkimiskorralduslikud viidad ja 10

(14)2-17-12857 keelumärgid ning prügikastid, panustada juurdepääsutee remonti, osaleda juurdepääsutee hoolduskulude (koristus, lumetõrje jms) kandmisel ning värava hoolduskulude kandmisel. Kohtud tekitasid olukorra, kus Maneeži 6 korterite omanike õigusi piirati ilma nende huve arvestamata ning juurdepääsu mõjude leevendamiseks peavad nad pöörduma kohtusse. See ei ole kooskõlas juurdepääsu määramise olemuse ja mõttega. Hagita menetluses on kohtul suurem asjaolude selgitamise ja vajalike tõendite kogumise kohustus. Kohtud rikkusid uurimispõhimõtet. Kohtud oleks pidanud asja lahendamisel arvestama Maneeži 6 kinnisasja liikluskoormust ja värava töö juhtimise probleeme. Määruskaebuse esitajad esitasid taotluse menetlusosalise vande all ärakuulamiseks ja tunnistaja ülekuulamiseks. Nad oleksid tõendanud, et väraval esinesid pidevalt tõrked, kui seda juhiti modemiga, ning pärast modemi eemaldamist taastus värava normaalne töö. Maakohus jättis taotlused rahuldamata ning leidis, et tegemist ei ole tõendamist vajavate asjaoludega. Maakohus rahuldas avaldajate avalduse ning märkis, et avaldajatel peab olema võimalik avada väravat sidevahendi ja Interneti kaudu juhitava avamisseadmega, kuna Maneeži 6 korterite omanikud ei tõendanud, et modem segab värava avamist puldi või koodiga. Lisaks märkis maakohus, et Maneeži 6 korterite omanikud ei tõendanud, et väravat hakkavad läbima päevas sajad autod. Maakohtu hinnangul vajasid need asjaolud tõendamist ja olid asja lahendamisel tähtsad. Maakohus rikkus menetlusõiguse norme, kui jättis tunnistaja ülekuulamise ja menetlusosalise vande all ärakuulamise taotlused rahuldamata ning leidis, et tõendamata on asjaolud, mida nendega sooviti tõendada. Kuna viidatud väidete kohta ei olnud kirjalikke tõendeid, oleks kohus pidanud kuulama üle tunnistaja ja menetlusosalise. Maakohus keeldus sisuliselt tõendi vastuvõtmisest. Isiku kinnisomandile juurdepääsuõiguse seadmine tema tahte vastaselt on inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli art 1 kaitsealas. Riik ületas viidatud sätte rakendamisel diskretsioonipiire ja rikkus nimetatud artiklit. Rikkumine on heastatav määruskaebuse lahendamisega Riigikohtus. 12. Avaldajad vaidlevad määruskaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata. 13. Puudutatud isik XXXI palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 14. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 695 ja § 691 p 1 alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Kolleegium järgib TsMS § 695 ja § 689 lg 5 alusel ringkonnakohtu määruse põhjendusi ega korda neid täies mahus. 15.

§ 156

lg 1 esimese lause järgi on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Ringkonnakohus viitas asjakohaselt, et avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks on juurdepääsu taotleja kinnisasjalt avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (vt nt Riigikohtu 13. veebruari 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-23161/207, p 17.1). 16.

§ 156

alusel kohtusse pöördumine ja selle normi kohaldamine on võimalik ka olukordades, kus avaldajat pole takistatud avalikult kasutatavale teele pääsemisel, kuid keeldutud on tavaõiguse 11

(14)2-17-12857 alusel kehtivat juurdepääsukorda õiguslikult korrektselt ja kokkuleppel või kohtu määratava asjakohase tasu eest vormistamast (Riigikohtu
  1. mai
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-14, p 14), või kus muutunud asjaolude tõttu on huvitatud isikul õigus nõuda juurdepääsu, selle tingimuste või tasu muutmist, samuti juurdepääsuõiguse lõpetamist (Riigikohtu
  3. märtsi
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-04, p 23). Pooled ei vaidle, et praegu ei ole avaldajate kasuks

§ 156alusel määratud juurdepääsuteed ja seda kinnistusraamatusse kantud.

Samuti nähtub asja materjalidest, et menetlusosalised ei jõudnud kokkuleppele juurdepääsutee kasutamise tingimustes. Seega esitasid avaldajad põhjendatult kohtule avalduse määrata kindlaks juurdepääs ja selle tingimused, kuigi määruskaebuse esitajad olid nõus võimaldama avaldajatele Maneeži 6a kinnisasjale üle Maneeži 6 kinnisasja juurdepääsu suletava värava kaudu koodi ja puldi abil.

  1. Määruskaebuse esitajate hinnangul ei arvestanud kohtud juurdepääsu määramisel nende huvidega, tagades avaldajatele tasulise parkla pidamiseks juurdepääsu üle Maneeži 6 kinnisasja. 17.
  2. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et maakohus kaalus juurdepääsutee määramisel nii avaldajate, Maneeži 6 korterite omanike kui ka puudutatud isikute XXIX–XXXI huve ega ületanud diskretsioonipiire. Maakohus võrdles erinevaid juurdepääsutee alternatiive ja arvestas üle Maneeži 6 kinnisasja juurdepääsutee ja selle tingimuste määramisel mh seda, et juurdepääs on ajalooliselt toimunud üle Maneeži 6 kinnisasja; määratava juurdepääsutee mõõtmeid; juurdepääsutee sõidukitega kasutamise mõju hoovis liikuvate inimeste privaatsusele ja turvalisusele; juurdepääsutee kasutamist (mh sõidukitega) mitme kinnisasja omanike, külaliste või töötajate poolt; avaldajate parkla kasutamise intensiivsust; Maneeži 6 korterite omanike õigust kaitsta oma vara ja territooriumi; avaldajate parkla aiaga piiratust; juurdepääsutee kasutusviisi; juurdepääsutee rajamise kulukust. Maakohus ei ületanud diskretsioonipiire ning kaalus menetlusosaliste huve ka juurdepääsutasu määramisel ning värava sidevahendi ja Interneti kaudu juhitava avamisseadme kulude Maneeži 6a kinnisasja igakordse omaniku kanda jätmisel. 17.
  3. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et elamumaa sihtotstarbega kinnisasjal ei ole välistatud tasulise parkla pidamine. Juurdepääsu tingimuste määramisel tuleb puudutatud isikute huve kaaludes mh arvestada juurdepääsutee kasutamise intensiivsust. Maakohus arvestas juurdepääsu tingimuste määramisel nii avaldajate parkla kasutamise intensiivsust kui ka seda, et Maneeži 6 kinnisasja kasutavad juurdepääsuks mitme kinnisasja elanikud, külalised ja töötajad. Maakohus tuvastas Barking OÜ kinnituse (II kd, tl 29) alusel, et avaldajate parklat kasutab ööpäevas keskmiselt 20 sõidukit. Avaldajad selgitasid
  4. juuni
  5. a menetlusdokumendis, et Barking OÜ kinnituses märgitu käis perioodi
  6. jaanuar 2016 kuni
  7. juuni 2017 kohta. Määruskaebuse esitajad ei ole seda asjaolu vaidlustanud. Lisaks ei vaidle pooled, et Maneeži 6 kinnisasja väravalt eemaldati modem
  8. a augustis. Eelnevast tulenevalt tuvastas maakohus parkla kasutamise intensiivsuse olukorras, kus Maneeži 6 kinnisasja väravale oli paigaldatud modem (st mitte olukorras, kus juurdepääs oli tagatud suletava värava kaudu koodi ja puldi abil). Seega ei järeldu asjaolust, et maakohus määras, et juurdepääsu saamiseks on Maneeži 6a kinnisasja igakordsel omanikul õigus paigaldada juurdepääsuks kasutatava tee väravale sidevahendi ja Interneti kaudu juhitav avamisseade, automaatselt, et juurdepääsutee kasutamise intensiivsus avaldajate parkla kasutamise tõttu suureneks. Kolleegium ei nõustu määruskaebuse etteheitega, mille kohaselt ei andnud maakohus määruskaebuse esitajatele võimalust tõendada oma väiteid. Nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus oli vaidluse all 12

(14)2-17-12857 juurdepääsutee avaldajate poolt kasutamise intensiivsus ning avaldajad esitasid Barking OÜ kinnituse avaldajate parkla kasutamise intensiivsuse kohta. Asjaolu, et maakohus jättis määruskaebuse esitajate tunnistaja ülekuulamise ja menetlusosalise vande all ärakuulamise taotlused rahuldamata, ei anna alust ringkonnakohtu määrust tühistada. Määruskaebuse esitajate nimetatud taotlused olid üldsõnalised ning määruskaebuse esitajad ei tuginenud sellele, et viidatud ütlustega soovitakse tõendada keskmist parkla kasutamise intensiivsust. Isegi kui ühel päeval läbis Maneeži 6 kinnisasja kangialust ca 100 võõrast autot, ei saa kolleegiumi arvates selle alusel tuvastada Maneeži 6 kinnisasja kangialust keskmiselt päevas läbinud sõidukite arvu. Kolleegium nõustub maakohtuga, et tuvastatud asjaoludel ei kasutanud avaldajad (ja nende parkla külastajad) juurdepääsuteed ebamõistliku intensiivsusega ning ei olnud põhjendatud määrata neile juurdepääsu kasutamisel lisatingimusi. 17.
  1. Kolleegium märgib, et väidetav modemi kasutamise negatiivne mõju värava töökindlusele, mida määruskaebuse esitajad tunnistaja ja menetlusosalise ütlustega tõenda soovisid, ei mõjutanud asja lahendamist. Seega ei rikkunud maakohus menetlusõiguse norme, kui jättis tunnistaja ülekuulamise ja menetlusosalise vande all ärakuulamise taotlused rahuldamata (TsMS § 238 lg 1). Väidetavalt varem värava töös modemi tõttu esinenud tõrked ei anna alust teha teistsugust lahendit. Ringkonnakohus viitas asjakohaselt, et avaldajatel on kohustus tagada modemi paigaldamisel värava tõrgeteta töö. Avaldajatel on kohustus paigaldada kohane lahendus, mis võimaldab väravat avada ilma tõrgeteta nii koodi, puldi kui ka modemi abil. 17.
  2. Kolleegium rõhutab, et praeguses asjas tuvastatud asjaolude alusel kindlaksmääratud juurdepääsuõigus ei välista huvitatud isikul tulevikus juurdepääsutee kasutamise intensiivsuse või muude asjaolude muutumise tõttu

§ 156

alusel kohtusse pöördumist, et muuta juurdepääsu, selle tingimusi või tasu või lõpetada juurdepääsuõigus (Riigikohtu

  1. märtsi
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-04, p 23).
  3. Juurdepääsu määramine

§ 156

järgi tähendab eelkõige juurdepääsutee asukoha, juurdepääsu tasu ja tingimuste otsustamist. Viidatud sätte alusel ei saa panna avaldajatele kohustusi, mis ei ole seotud juurdepääsuga (nt kohustus paigaldada avaldajate kinnisasjale prügikastid või liikluskorraldusmärgid). Kui avaldajate kinnisasjalt lähtuvad mõjutused kahjustavad oluliselt Maneeži 6 kinnisasja kasutamist, on selle omanikel võimalik rikkumise lõpetamiseks esitada

§ 89või § 143 lg 1 alusel negatoorhagi. 19. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud Riigikohtus Ts

MS § 171 lg 1 alusel solidaarselt puudutatud isikute II–V, VIII, IX–XII, XVI, XX, XXII ja XXIII kanda. 20. Kooskõlas TsMS § 174 lg-s 3 sätestatuga määrab kassatsiooniastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse. kolleegium kindlaks avaldajate Avaldajad paluvad Riigikohtu menetlusega seotud menetluskuludena (lepingulise esindaja kulu) mõista määruskaebuse esitajatelt enda kasuks välja 840 eurot (km-ga). Riigikohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt oli avaldajate lepingulise esindaja tunnihind 100 eurot (km-ta). Ajakulu 7 tundi (700 eurot) oli seotud järgmiste toimingutega: määruskaebusega esmatutvumine 0,5 tundi (50 eurot), ringkonnakohtu määruse ja määruskaebuse õiguslik analüüs 4,5 tundi (450 eurot), puudutatud isiku XXXI seisukohaga tutvumine 0,25 tundi (25 eurot), määruskaebuse kohta seisukoha koostamine, kliendiga nõupidamine ja määruskaebuse Riigikohtule edastamine 1,75 tundi (175 eurot). 13

(14)2-17-12857 Avaldajate lepingulise esindaja tunnihind 100 eurot (ilma km-
  1. ta)on mõistlik. Kolleegium ei pea põhjendatuks nõuda määruskaebuse esitajatelt avaldajate ja nende lepingulise esindaja vahelise suhtluse kulude hüvitamist (vt ka Riigikohtu 27. novembri 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-10073/22, p 22). Arvestades seda ning lisaks asja keerukust ja mahtu, on TsMS § 175 lg 1 järgi avaldajate põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks (km-ta), mille määruskaebuse esitajad on kohustatud avaldajatele hüvitama määruskaebuse vastuse koostamisega seotud toimingute eest, 600 eurot (6 tundi × 100 eurot). Põhjendatud ja vajalik oli ka puudutatud isiku XXXI seisukohaga tutvumise menetluskulu (km-
  2. ta)25 eurot (0,25 tundi × 100 eurot). Kokku oli avaldajate põhjendatud ja vajalik menetluskulu 625 eurot. Kuna avaldajad ei ole käibemaksukohustuslased, kes saaksid käibemaksu tagasi arvestada, tuleb määruskaebuse esitajatelt mõista välja menetluskulu koos käibemaksuga (TsMS § 173 lg 10) ehk 750 eurot (625 eurot × 1,2). Avaldajad paluvad kohustada määruskaebuse esitajaid maksma menetluskulude maksmisega viivitamise korral viivist (TsMS § 177 lg 4). Puudutatud isik XXXI menetluskulude hüvitamise taotlust ei esitanud ja kulusid ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest. 21. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu arvatakse kaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel riigituludesse. (allkirjastatud digitaalselt) Kai Kullerkupp, Kaupo Paal, Tambet Tampuu 14
(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.