← Eesti

3-19-807/10

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Otsuse tegemise aeg ja koht 4. november 2019, Tallinn Haldusasja number 3-19-807 Haldusasi Corporate Legal Advisors OÜ ka

) alusel on maksustatavast käibest sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused järgmised: Eestis registreeritud käibemaksukohustuslane peab olema soetanud kauba või teenuse eesmärgiga seda kasutada enda ettevõtluse tulemusel pakutava kauba võõrandamiseks või teenuse osutamiseks (

§ 29

lg 1); maksustatava käibe jaoks soetatud kaup või teenus peab olema soetatud teiselt käibemaksukohustuslaselt (

§ 29

lg 1, lg 3 p 1); esitatud arved peavad vastama

§ 37

lg-s 7 sätestatud nõuetele (

§ 31lg 1).

Arve on oluline, kuna selle järgi peab olema tuvastatav identifitseeritava kauba võõrandamine või teenuse osutamine (Riigikohtu 09.05.2013 otsus nr 3-3-1-81-12, p 11). Maksuhaldur on käesolevas asjas jõudnud järeldusele, et sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused ei olnud Free Soul Media OÜ puhul täidetud. Sisendkäibemaks arvatakse maha

§-s 37 sätestatud nõuetele vastava arve alusel. Kui arvel märgitud tehingut ei ole toimunud, siis ei ole tegemist nõuetekohase arvega

§ 37lg 7 järgi.

Kui arvel märgitud teenust ei ole toimunud, on tegemist näiliku tehinguga, mida ei võeta MKS § 83 lg 4 esimese lause kohaselt maksustamisel arvesse. Kui teenust pole üldse saadud, siis tuleneb juba rikkumise iseloomust, et ostja pidi teadlikult maksupettust läbi viima.

  1. Esmalt selgitab kohus tõenditega seonduvat üldiselt. Riigikohus on oma praktikas rõhutanud, et maksupettuse konspiratiivse iseloomu tõttu on maksuhalduril raske või võimatu esitada maksuotsuses ja ka kohtule otseseid tõendeid sellise rikkumise kohta. Maksupettuses osalemise põhjendatud kahtlust kinnitavad seepärast enamasti asjaolud ja kaudsed tõendid kogumis. Põhjendatud kahtluse tõendamise standard on oluliselt madalam kui teo tõendamisel süüteomenetluses. Maksumenetluses piisab mõistlikust kahtlusest, mida põhjendatakse ja mis on eluliselt usutav (Riigikohtu 04.06.2013 nr 3-3-1-15-13, p 13). Seega peab MTA olema piisavalt põhjendanud oma mõistikku kahtlust, et Free Soul Media OÜ puhul ei olnud sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused täidetud ja see peab olema tõendite põhjal eluliselt usutav.
  2. Lisaks märgib kohus ka seda, et kuna dokumente on võimalik vormistada ka tegelikkuses mittetoimunud tehingute kohta, siis ei kinnita iseseisvalt tehingute toimumist tehingute kohta vormistatud dokumendid, arvete tasumised ning tehingu poolte kinnitused (Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 3-12-2540, p 11).
  3. Seoses K. Ebraselt saadud seletustega on kaebaja heitnud MTA-le ette, et osad seletused on loetud usaldusväärseks tõendiks, samas kui osad on loetud ebausaldusväärseks ja jäetud kõrvale. Kohus märgib, et sama isiku seletuste lugemine osaliselt usaldusväärseks ja osaliselt ebausaldusväärseks ei ole välistatud, kuna isik võib osaliselt rääkida tõtt ja osaliselt valetada. 11

(15)Maksuhaldur otsustab seletuste usaldusväärsuse üle sõltuvalt muudest kogutud tõenditest, mis kas toetavad või lükkavad ümber isiku selgitusi. Kui MTA on K. Ebrase seletusi usaldusväärseks pidanud, on seda ka põhjendatud (nt maksuotsuse lk 12-13). Kui ei esinenud asjaolusid, mis K. Ebrase seletust kas toetaks või ümber lükkaks, võttis MTA kriteeriumiks selle, kas K. Ebrasel oleks põhjust valetada. Kui ei ole mõeldavat põhjust, miks isik peaks andma mingi asjaolu kohta valesid selgitusi, on kohtu hinnangul põhjendatud lugeda isiku seletus usaldusväärseks.
  1. I. Tolmatsi ja K. Ebrase seletustes ilmnes vastuolu küsimuses, kas isikud tundsid teineteist juba varasemalt või mitte. K. Ebras väitis, et ta tundis I. Tolmatsit juba varasemalt seoses ühiselt aetud kütuseäriga (kontrollakti lisa 4, küsimus 2), samas kui I. Tolmatsi väitel ta K. Ebrast varasemalt ei tundnud ja kontrollis seetõttu tema tausta (kontrollakti lisa 2). Isikute varasema tutvuse küsimus on oluline, sest maksuhaldur on leidnud, et isikute vaheline varasem isiklik tutvus lõi neile soodsa võimaluse omavahel kokku leppida fiktiivsete tehingute väidetavas majanduslikus sisus. MTA leidis, et K. Ebrase väide on usutav, kuna tal puudus põhjus seda fakti MTA eest varjata või selle kohta valetada. Kohus leiab samuti, et kui isikud on esitanud mingi asjaolu kohta vasturääkivad väiteid, tuleks usaldusväärseks pidada selle isiku väidet, kellel ei ole asjaolu kohta valetamisest võimalik mingil viisil kasu saada. Käesoleval juhul on selleks isikuks K. Ebras. Nagu MTA on maksuotsuse punktis 3 märkinud, on K. Ebrase väide varasema tutvuse kohta loogilises seoses asjaoluga, et pooled kinnitavad tehingus osalemist, kuid tehingu üksikasjade osas nende versioonid erinevad (kes kellele pakkumise tegi, kas müüja saatis ostjale näidised või mitte). Kohus nõustub maksuotsuse punktis 3 väljendatud seisukohaga, et selline olukord on võimalik siis, kui pooled on kokku leppinud, et kinnitavad tehingu tegemist, kuid tegelikku tehingut nende vahel siiski ei toimu, sest sellisel juhul ühtiksid I. Tolmatsi ja K. Ebrase seletused ka tehingu üksikasjade osas (lk 12). Lisaks, nagu maksuotsuses on ka välja toodud, ei ole eluliselt usutav, et teineteist mittetundvad isikud jätaksid tehingu kirjaliku lepinguga vormistamata, sest tavapäraselt eelistavad isikud oma õiguste kaitsmiseks kirjalikku lepingut. Kaebaja lisas kontrollakti peale esitatud eriarvamusele infoportaali Teatmik (www.teatmik.ee) väljavõtte, millest nähtub, et K. Ebras on alates
  2. aastast olnud lisaks GTG OÜ-le veel kolme äriühingu juhatuse liikmeks, millest kaebaja väitel ükski ei tegelenud avalikult kättesaadavate andmete kohaselt vedelkütuse käitlemisega ega vastanud vedelkütuse seadusega selle tarvis kehtestatud nõuetele (eriarvamus kontrollaktile, lisa 1). Samas nähtub äriregistrist, et üks äriühingutest, EPSA Investeeringud OÜ (kustutatud) tegeles perioodil 01.01.2011-31.12.2011 mootorikütuse hulgimüügiga. Nimetatud ajavahemiku sees oli K. Ebras EPSA Investeeringud OÜ juhatuse liige. See asjaolu koos K. Ebrase enda seletusega kinnitab, et K. Ebras ja I. Tolmats võisid juba
  3. aastal kütuseäriga tegeleda. I. Tolmatsi ja K. Ebrase varasemat tutvust ei saa välistada ka asjaolu, et Free Soul Media OÜ juhatuse liige Karin Luhaäär K. Ebrast ei tunne (eriarvamus kontrollaktile, lisa 2), kuivõrd vaidlusaluse tehingu tegemisel esindas Free Soul Media OÜ-d volituse alusel I. Tolmats, kes võib tunda isikuid, keda juhatuse liige ei tunne.
  4. Kohus leiab, et maksuhaldur ei lugenud põhjendamatult ebausaldusväärseks I. Tolmatsi selgitusi kauba näidise saamise kohta. K. Ebras andis kirjaliku seletuse, mille kohaselt tal ei olnud kaupa näinud ja tal polnud kauba näidist, mida ostjale edastada (kontrollakti lisa 4, küsimus 8). Kuna kirjaliku vastamise puhul on isikul piisavalt aega, et asjaolusid meenutada, puudub alus arvata, et K. Ebras esitaks tegeliku tehingu toimumise olukorras tahtlikult valeväite. Kohus nõustub maksuhalduri järeldusega, et taolised erinevused kahe isiku seletuste vahel viitavad, et tehingut pole nende vahel toimunud.
  5. I. Tolmats on maksumenetluses küsimustele valikuliselt vastanud, mistõttu oli maksuhalduril alus nende usaldusväärsuses kahelda. Maksumenetluses on tuvastatud, et Free Soul Media OÜ saatis kauba Reideni Plaat AS-i poole teele saatelehtedega 13.02.2018 (kontrollakti lisad 11 ja 12). Nendel saatelehtedel olid kuupäevad ja vastuvõtja allkirjad. Samas puuduvad dokumendid, mis tõendaksid, millal Free Soul Media OÜ ise kauba vastu võttis ja kellelt. I. Tolmatsilt ei ole saadud infot selle kohta, missugused dokumendid olid autoga kaasas, kui kaup 12
(15)temale toodi ja kas ta andis kauba vastuvõtmise kohta mingile dokumendile allkirja. I. Tolmatsi väitel võttis ta kauba vastu Pärnus Paide mnt 7 ja Kadrinas ehk ajal ja kohas, kui Free Soul Media OÜ andis kauba üle Reideni Plaat AS-le. Nimetatud aadressidel I. Tolmats ise ei viibinud, mistõttu ei saanud ta seal kaupa vastu võtta. Seega on maksuotsuse punktis 3 õigesti märgitud, et I. Tolmats jättis esitatud küsimusele vastamata (lk 12). Samuti jäi ebaselgeks, millega I. Tolmats tõendas GTG OÜ esindajale või autojuhile, et tal on õigus kauba kohta saatelehte esitada. Maksuhaldur on maksuotsuses leidnud, et I. Tolmats ei vastanud nendele küsimustele ilmselt seetõttu, et vastused oleksid viidanud Free Soul Media OÜ seotusele kauba tegeliku müüjaga ja oleks selgunud, mis ajast Free Soul Media OÜ juba kauba omanik oli. Kohus leiab, et kaebaja pole tõendanud, millal Free Soul Media OÜ kauba vastu võttis ja missugused allkirjad ta selle kohta andis. Kuna I. Tolmats vastas küsimustele valikuliselt, oli maksuhalduril alus järeldada, et ta on takistanud menetluses oluliste asjaolude väljaselgitamist.
  1. Kaebaja on maksuhaldurile ette heitnud, et tõendina ei ole arvestatud I. Tolmatsi ja K. Ebrase e-kirjavahetust, mis toimus perioodil 12.02.2018-13.02.2018 (kontrollakti lisa 20). Väidetavalt suhtlesid isikud pidevalt seoses graanulite müügitehinguga, kirjutades nii kauba kogusest, arve ja saatelehtede koostamisest, kaubatarne sihtpunktist kui ka omavahelisest kokkusaamisest 13.12.2018 kell 10.
  2. Kaebaja hinnangul on arusaamatu, miks pidid pooled e-kirja teel nimetatud asjaolusid arutama, kui GTG OÜ ei olnud kauba tegelik müüja. Maksuhaldur on maksuotsuses eriarvamusele vastates nimetatud vastuväite ümber lükanud. Maksuotsuses on välja toodud, et tegelikult oli kaup 08.02.2018 vedamiseks valmis ja seda oleks võidud kohe vedama hakata, nagu kirjutas I. Tolmats e-kirjas Reideni Plaat AS-le (kontrollakti lisa 15). Samal päeval saatis I. Tolmats ka pildid kaubast. Maksuhaldur on maksuotsuse punktis 3 õigesti märkinud, et kui tehing reaalselt toimus, oleks I. Tolmats ja K. Ebras pidanud juba varem kui 12.02.2018 hakkama kauba ja selle transpordi teemal kirjutama (lk 12). 12.02.2018 e-kirjadest nähtub, et I. Tolmats ootab kauba saatedokumente ja küsib neid korduvalt K. Ebrase käest (kell 17.22 ja 20.21). 13.02.2018 e-kirja kohaselt oli I. Tolmats valmis ise saatelehed tegema. Maksuhalduri jaoks jäi arusaamatuks, miks ei saanud I. Tolmats kaubaga kaasa kõiki dokumente, mida ta e-kirja teel küsis, vaid pidi need ise koostama. Selgusetuks jäi ka see, miks üks tehingu pool peaks üldse teisele ütlema, millised dokumendid vormistada. Maksuotsuses on õigesti märgitud, et üldjuhul oleks kauba saatelehed kaubaga kaasas selle algselt müüjalt ja seda ilma küsimata. Maksuotsuses on viidatud ka asjaolule, et vormistatud olid saatelehed Free Soul Media OÜ ja Reideni Plaat AS-i vahel, mitte aga GTG OÜ ja Free Soul Media OÜ vahel toimunud tehingu kohta (lk 13). Seega ei ole maksuhaldur 12.02.201813.02.2018 e-kirjavahetust põhjendamatult arvestamata jätnud, vaid asunud seda tõendina hinnates seisukohale, et see ei kajasta I. Tolmatsi ja K. Ebrase vahelist tegeliku tehinguga seotud suhtlust.
  3. I. Tolmats on maksumenetluses väitnud, et ta andis saatelehed edasi andmiseks GTG OÜ juhile ja väidetavalt oli GTG OÜ isik kaubaga kaasa sõitnud. Lisaks on I. Tolmats väitnud, et GTG OÜ isik käis kaasas ja tõi saatelehed tagasi. Hiljem oli I. Tolmats lisanud, et vahetult enne autode väljasõitu andis ta K. Ebrasele saatelehed (kontrollakti lisa 2, p 10). Kuna maksumenetluses selgus, et I. Tolmats teadis GTG OÜ-st ainult K. Ebrast, kuivõrd ta ei nimetanud ühtegi teist GTG OÜ isikut nimepidi, on maksuhaldur teinud kohtu hinnangul I. Tolmatsi väidetest õige järelduse, et tema teada sõitis autoga kaasa K. Ebras (maksuotsuse lk 12). Seega puudub alus arvata, et MTA oleks I. Tolmatsi väiteid moonutanud.
  4. Kaebaja on märkinud, et Rakkman Team OÜ ja GTG OÜ vahel vormistatud tehing ei ole otsene tõend selle kohta, et Free Soul Media OÜ ja GTG OÜ vahel tehingut on toimunud. Nagu kohus eelnevalt mainis, ei ole otsesed tõendid maksupettuse tõendamiseks tingimata vajalikud, kuivõrd üldjuhul on maksuhalduril raske esitada otseseid tõendeid maksupettuse toimepanemise kohta ja maksupettuses osalemise põhjendatud kahtlust kinnitavad seepärast enamasti asjaolud ja kaudsed tõendid kogumis. Kohtule ei nähtu, et maksuhaldur oleks oma otsuse kujundanud üksnes Rakkman Team OÜ ja GTG OÜ vahelise tehingu põhjal. Tegemist on ainult ühe tõendiga, mis 13
(15)kinnitab, et kui Rakkman Team OÜ ja GTG OÜ vahel tehingut ei toimunud, siis ei saanud GTG OÜ seda kaupa ka Free Soul Media OÜ-le müüa.
  1. Maksumenetluses on tuvastatud, et I. Tolmats käitus dokumentide koostamisel erinevalt kauba ostmisel ja müümisel. Maksuotsuses on märgitud, et kui kauba müügil oli tema jaoks oluline, et saatelehed oleksid allkirjastatud, et ta saaks arve väljastada, siis kauba ostul GTG OÜ-lt see oluline ei olnud, kuna I. Tolmats ei ole allkirja kauba vastuvõtmise kohta andnud (lk 12). Maksuhaldur on sellest kohtu hinnangul õigesti järeldanud, et ilmselt ei olnud GTG OÜ kauba tegelik müüja, vaid keegi teine ja I. Tolmats oli sellest teadlik.
  2. Kaebaja väidab, et arvetega nr 2018023 ja 2018024 märgitud teenused on seotud graanulite ostmisega GTG OÜ-lt. Kaebaja leiab, et arvetel toodud teenuste nimetused on piisavad, et saada tehingutest ülevaade. Arvele nr 2018023 on märgitud kaubaks/teenuseks „Riigisisene transport ja logistika teenus 01.02-28.02“ ning arvele nr 2018024 on kaubaks/teenuseks märgitud „Laoteenused veebruar 2018“. Sisendkäibemaks arvatakse maha

§-s 37 sätestatud nõuetele vastava arve alusel.

§ 37lg 7 p 2 kohaselt tuleb arvele märkida maksukohustuslase andmed.

Kui kaup ei ole soetatud arvel näidatud müüjalt, siis ei ole tegemist nõuetekohase arvega.

§ 37lg 7 p 5 kohaselt tuleb arvele märkida kauba või teenuse nimetus või kirjeldus.

Arvetel nr 2018023 ja 2018024 märgitud teenuste nimetused ei ole kohtu hinnangul piisavalt konkreetsed tehingutest ülevaate saamiseks, mistõttu ei kinnita arved GTG OÜ poolt teenuse osutamist Free Soul Media OÜ-le. Arvel nr 2018023 puuduvad andmed veose lähte- ja sihtkoha ning veose toimumise konkreetse kuupäeva kohta, mis võimaldaks teenust identifitseerida. Arvel nr 2018024 puudub laoteenuse loetelu, teenuse maht ja ühik. Täiendavaid dokumente asja materjalide hulgas ei ole, mis kinnitaksid kokkulepet kauba ladustamise kohta. Samuti puudub info selle kohta, millises konkreetses laos kaupa väidetavalt ladustati. Kuna arvete nr 2018023 ja 2018024 alusel ei ole võimalik kindlaks teha, mille eest need arved on esitatud, nõustub kohus maksuhalduri seisukohaga, et arvetel kajastatud teenuste müüjaks ei olnud GTG OÜ ega ka keegi teine. Kui arvel märgitud tehingut ei ole toimunud, ei siis ei ole tegemist nõuetekohase arvega (

§ 37lg 7).

  1. Ka Euroopa Liidu Kohtu praktikast ei tulene Free Soul Media OÜ-le alust arvestada sisendkäibemaksuna GTG OÜ esitatud arvetel näidatud käibemaksu.
  2. Tegelikkuses toimumata tehingute kajastamine käibedeklaratsioonides saab olla vaid tahtlik tegu. Seega on MTA Free Soul Media OÜ heausksuse põhjendatult välistanud.
  3. Kokkuvõttes leiab kohus, et Free Soul Media OÜ on perioodi veebruar 2018 sisendkäibemaksu hulgas alusetult kajastanud GTG OÜ poolt väljastatud arvetel märgitud käibemaksu, kuna sisendkäibemaksu mahaarvamise eeldused on täitmata. Sellest tulenevalt on maksuotsus ka määratud tulumaksu osas õiguspärane (maksuotsuse p 2.2). Kuna Free Soul Media OÜ oli teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid, mille kohta puudusid raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastavad algdokumendid, oli Free Soul Media OÜl kohustus oma raamatupidamises kajastada, deklareerida ja tasuda tulumaksu.
  4. Eeltoodust tulenevalt on MTA 25.02.2019 maksuotsus nr 12.2-3/045545-6 õiguspärane ega kuulu tühistamisele. Alternatiivne nõue
  5. Riigikohtu Üldkogu leidis oma 12.05.2015.a lahendis nr 3-2-1-82-14 (p 28), et maksuotsuse (või maksuvõla tasumise korralduse) peale pankrotimenetluse ajal esitatud kaebuse lahendamisel peab halduskohus juhul, kui ta otsustab jätta kaebuse rahuldamata ja maksuotsuse muutmata, määrama vastava taotluse esitamisel ka maksunõude rahuldamisjärgu.
  6. Kohus ei nõustu kaebajaga, et MTA poolt esitatud nõude puhul on tegemist hilinenult esitatud nõudega. 14

(15)
  1. PankrS § 93 lg-st 1 tulenevalt on maksuhalduril kohustus hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatada haldurile enne pankroti väljakuulutamist tekkinud maksunõuetest võlgniku vastu. PankrS § 190 lg 6 sätestab, et võlausaldaja, kelle nõue tekkis kompromissi ajal, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud teate avaldamisest arvates vastavalt käesoleva seaduse §des 93 ja 94 sätestatule oma nõudest teatama. Kohus tühistas Free Soul Media OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses 14.08.2017 määrusega kinnitatud kompromissi 21.11.2019 määrusega ning taastas pankrotimenetluse. Puudub vaidlus selles, et maksuotsuses kajastatud tehingud on tehtud ajal, mil kehtis kompromiss. Seega pidi maksuhaldur teatama kompromissi ajal tekkinud nõuetest pankrotihaldurile kahe kuu jooksul arvates kompromissi tühistamise määruse avaldamisest. Eelpool viidatud Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-82-14 punktist 28 tulenevalt selleks, et võlgnikule, pankrotihaldurile ja teistele võlausaldajatele oleks tagatud reaalne võimalus vaidlustada maksunõue halduskohtus, peab maksuotsus (või maksuvõla tasumise korraldus) olema tehtud ja esitatud pankrotihaldurile hiljemalt nõuete kaitsmise koosoleku toimumise ajaks. Vastustaja esitas 21.01.2019 Free Soul Media OÜ pankrotimenetluses nõudeavalduse. Nimetatud nõudeavalduse õigsust on vastustaja kinnitanud 25.02.2019 pankrotihaldurile esitatud nõudeavalduse täpsustuses, mis esitati koos 25.02.2019 kuupäeva kandva maksuotsusega. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 28.03.
  2. Seega on maksuhaldur teatanud pankrotihaldurile kompromissi tekkimise ajal tekkinud maksunõudest PankrS § 190 lg-s 1 sätestatud ajal ning nõuet kinnitav maksuotsus on tehtud ja esitatud pankrotihaldurile hiljemalt nõuete kaitsmise koosoleku toimumise ajaks. Seega on nõue tähtaegne.
  3. Pankrotihaldurile esitatud nõudeavalduses ja nõudeavalduse täpsustuses (kaebuse lisad 3 ja 5) taotles MTA maksuvõla 16 711,08 eurot tunnustamist II rahuldamisjärgu nõudena. Kohtumenetluses leiab vastustaja, et nõuet tuleks kohtumenetluses käsitleda massikohustusena. Kohus leiab, et kohus ei saa kohtumenetluses käsitleda nõuete teisiti, kui seda on käsitletud pankrotimenetluses, sh pankrotihaldurile esitatud nõudeavalduses. Olukorras, kus kohus selliselt toimiks, ei oleks tagatud teiste võlausaldajate võimalus nõudele vastuväidete esitamiseks nõuete kaitsmise koosolekul ning see oleks ühtlasi olulises vastuolus Riigikohtu eelpool viidatud lahendis toodud printsiipidega ja PankrS § 190 lg-ga
  4. Kohtumenetluses ei saa käsitleda maksuotsusest tulenevat nõuet massikohustusena, kui maksuhaldur ise ei ole seda võlgniku maksumenetluses selliselt käsitlenud.
  5. Eeltoodust tulenevalt kuulub MTA maksunõue summas 16 711,08 eurot tunnustamisele Free Soul Media OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses II järgu nõudena. Menetluskulud
  6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on tehtud kaebaja kahjuks. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude hüvitamist taotlenud ei ole. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm 15
(15)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.