lg 1, 2, § 432 lg 1, maakohus täitmisest MÄÄRAS: Jätta rahuldamata Alvar Valdre taotlus temalt Viru Maakohtu 11.06.2009 otsusega välja mõistetud menetluskulude täitmisest loobumiseks täiteasjas nr 095/2010/800 Kohtumääruse ärakiri edastada Alvar Valdrele, kohtutäitur Kristel Maalmanile ja EMTA-le. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus kohtumenetluse poolel Viru Maakohtule 15 päeva jooksul. Asjaolud Alvar Valdre tunnistati süüdi Viru Maakohtu 11.06.2009 otsusega nr 1-09-5757 KarS § 121, § 200 lg 2 p 7, 9 järgi ja karistati KarS § 65 lg 2 kohaldamisega vangistusega 3 aastat 7 kuud. Karistuse kandmise algust arvestati alates 12.01.
, mille kohaselt järgitakse kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel
i sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta.
lg 1 p 1 näeb ette, et täitmiskohtunik võib oma määrusega loobuda rahalise karistuse täitmisele pööramisest, kui isikut karistati vangistusega teises kriminaalasjas ning vangistus pöörati täitmisele. Samuti vastavalt
lg 2 pidi kohtutäitur ammu maakohut teavitama, et menetluskulude sissenõudmine on võimatu. Seda põhjusel, et taotlejal puudub vara mida konfiskeerida ning tal puudub sissetulek. Maakohtu määrus põhjendused Maakohus, tutvunud Alvar Valdre taotluse ja käesoleva asja materjalidega, leiab, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Kriminaalmenetluse seadustiku (
) § 423 alusel järgitakse kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel
sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta.
lg 2 võrdsustab loobumisregulatsiooni mõttes rahalise karistusega ka süüdlaselt väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud.
kommenteeritud väljaande kohaselt (2012, lk 956 p 3.) on § 418 alusel rahalise karistuse täitmisele pööramisest loobumine võimalik igas menetlusetapis alates süüdimõistva otsuse formaalsest jõustumisest kuni selle täieliku tasumiseni või asendamiseni § 417 lg 3 alusel Karistusseadustiku (KarS) § 70 sätestatud korras. Seda põhjusel, et erinevalt vangistusest ammendubki rahalise karistuse täitmine selle rahalise karistuse täitmine selle täitmisele pööramises.
lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused, mis ei käsitle vabaduse võtmist, lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Alvar Valdrelt mõisteti Viru Maakohtu 11.06.2009 otsusega nr 1-09-5757 välja sundraha ja menetluskulud kogusummas 18173,40 krooni (s.o 1161,49 eurot), mis tuli tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus jõustus 10.02.2010. Täitemenetluse registrist nähtub, et lahendi 1-09-5757 alusel on 15.04.2010 avatud täitetoimik nr 095/2010/800, mis on kohtutäitur Kristel Maalmani menetluses. Käesoleval hetkel on täitmata menetluskulude nõue summas 994,82 eurot ja kohtutäituri tasu summas 266,19 eurot. Esmalt kontrollib maakohus nõude täitmise aegumist KarS § 82 lg 5 mõistes (täitmine aegub 7 aasta jooksul, kuid täitmine peatub võlgniku vangistuses viibimise ajaks). Maakohus tuvastas kinnipeetavate elektroonilise registri abil, et Alvar Valdre viibis kinnipidamisasutuses: 12.01.2009 – 12.10.2012 ja alates 29.03.2016 kuni käesoleva ajani (karistuse kandmise kõige hilisem tähtaeg 29.03.2021). 2 Seega aegus vahepeal täiteasja täitmine perioodil: 13.10.2012 – 28.03.2016, s.o 3 aastat 5 kuud 16 päeva. Nii on täitmiseks aega veel 3 aastat 6 kuud 14 päeva, mis hakkab kulgema alates süüdimõistetu karistuse kandmiselt vabanemiselt. Järgnevalt analüüsib maakohus, kas nõude summa ületab määra, mis võiks ohustada süüdimõistetu resotsialiseerumise ohtu vabaduses.
lg 2 resotsialiseerumise ohustamise all tuleb mõelda asjaolusid, mis on saanud kohtumenetluse pooltele ja kohtule teatavaks kohtuotsuse jõustumise järgselt või mis on uute asjaoludena ilmnenud alles pärast kohtuotsuse jõustumist. Rahalise karistuse täitmisele pööramisest loobumine on käesoleva punkti alusel välistatud, kui oht süüdlase resotsialiseerumisele tuleneb menetlusosalistele või menetlejale juba kriminaalmenetluse vältel teadaolevatest teguritest, sest nende kohtule avaldamise võimalus on kohtumenetluse pooltel olnud juba kohtuliku arutamise või kohtukaebemenetluse vältel. Neil põhjustel tulevad resotsialiseerumist ohustavate asjaoludena kõne alla üksnes asjaolud, millega kohtul ei olnud süüdlasele karistust mõistes võimalik arvestada. Rahalise karistuse täitmisele pööramisest loobumine tuleb kõne § 418 lg 1 p 2 alusel eeskätt juhtudel, kui kohus on veendunud, et rahalise karistuse täitmisest loobumine toob endaga kaasa positiivseid muudatusi isiku elus ja motiveerib teda edaspidi õiguskuulekalt käituma. Resotsialiseerumist ohustavate asjaolude tõendamiskoormus lasub süüdlasel. (
kommenteeritud väljaanne 2012, lk 957 p 5.3.) Kokkuvõttes ei esine maakohtu hinnangul selliseid asjaolusid, mis tingiksid menetluskulude täitmisest loobumise. Menetluskulude tasumise täitmiseks on veel piisavalt aega ja ei saa väita, et nende tasumine oleks perspektiivitu. Asjaolu, et isik kannab vanglakaristust ning tal puudub sissetulek, ei tähenda, et täitemenetluse läbiviimine oleks sisuliselt ikkagi perspektiivitu ja takistaks tema resotsialiseerumist. Tähtis on ka rõhutada, et maakohtule ei nähtu asjaolusid, et Alvar Valdre oleks täie tõsidusega üritanud täita temale kohtuotsusega määratud rahalisi kohustusi, mistõttu ei ole menetluskulude täitmisest loobumine tema puhul õigustatud (välja mõistetud 1161,49 eurot vs nõude jääk 994,82 eurot). Isik, kes paneb toime süüteo, peab arvestama olukorraga, et määratud karistus ja sellega kaasnevad menetluskulud kuuluvad kandmisele. Tulenevalt eelpooltoodust määrab kohus, et Alvar Valdre taotlus temalt Viru Maakohtu 11.06.2009 otsusega välja mõistetud menetluskulude täitmisest loobumiseks täiteasjas nr 095/2010/800 tuleb jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.