Obsah (10)

§ 33§ 150§ 14§ 1§ 31§ 29§ 171§ 15§ 34§ 35

Tsiviilasi nr 2-19-18700 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Võru kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 10. jaanuar 2020. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-187

§ 33lg 1, lg 2, lg 3).

Teate avaldamise tähtaeg- kolm kuud. pankrotiteade

1. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alustest ja nõude täitmise tähtpäevast. 1
2. Pankrotihalduril teavitada teadaolevaid võlausaldajaid pankrotimäärusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Teates märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kui haldurile on teada isikud, kellel on kohustusi võlgniku suhtes, saata teate võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta ka neile.
3. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
4. Toimetada määrus kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile. Menetluskulud Pankrotimenetluse kulud kantakse

§ 150lg 2 alusel pankrotivarast.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pxxxxx Pxxxxxxxx esitas 28.11.2019 Tartu Maakohtule avalduse tema enda pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt leiab võlgnik, et ta on maksejõuetu ja taotleb pankroti väljakuulutamist. Ta on olnud pikemat aega töötu tervislikel põhjustel. Ta oli tööl ja elas Norras, tervise tõttu enam Norras tööd leida ei õnnestunud. Eestisse tulnud, määrati tema töövõimekaotuse protsent 80%. Tal puudub igasugune vara ja Eestis ei ole kindlat elukohta. Elab ajutiselt tuttava juures xxxxxxxx. Võlgniku sissetulekuks on vanaduspension 352,02 eurot kuus, pärast kohtutäiturite mahaarvamisi jääb kätte 172 eurot. Võlgnik on teinud kokkuvõtte Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmetest, mille järgi on tema summaarne võlgnevus 11 634,44 eurot, sellest 10 978,61 eurot solidaarselt Pxxxxx Pxxxxxxxxxxx ja BxxxxxxxxOÜ-lt. Võlgnik leiab, et ta on püsivalt maksejõuetu ja palub kuulutada välja tema pankroti. Võlgnik taotleb tema kohustustest vabastamise menetluse algatamist. On lisatud seletus maksejõuetuse põhjuste kohta: ta käendas Bxxxxxxx OÜ rendilepingut Axxxxxxx Tellingud OÜ ees. Koheselt tekkisid probleemid rendilepingu maksegraafikust kinnipidamisega. Selgus, et Bxxxxxxx OÜ esindaja FxxxxJxxxx Axxxxxxxxx onn probleemid kohustuste täitmisega ka muudes riikides ja võlausaldajate ees. Võlgnik kinnitab, et ta püüab kohustustest vabastamise menetluse käigus võlgasid võimalusel tasuda, käesoleval ajal on ta varatu. Pankrotimenetluse kulusid ei ole võimalik kata. Sissetulekute suurendamine on võimalik kui leiab töökoha. Võlgade nimekirjas (tl.5-7) on täitemenetlused- 25 menetlust, millest 23 on sissenõudja Politsei- ja Piirivalveamet, Kagu Maksuameti nõue (12 590,28 eurot) on lõpetatud, Axxxxxxx Tellingud OÜ nõue 10 978,61 eurot on täitmisel. Kohus määras kohtuistungi võlgniku avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. 30.12.2019 peetud kohtuistungil andis võlgnik avalduses märgituga kattuva seletuse: Axxxxxxx Tellingute võla kohta on Harju Maakohtu otsus asjas 2-17-
2. Kohtutäitur Risto Sepp võttis eelmisel kuul kogu laekunud raha ära. Rohkem võlgasid ei ole peale nende, mis kohtutäiturite 2 nimekirjas. Kokkuleppe sõlmimist Axxxxxxx Tellingutega ei pea võimalikuks, nad ei ole nõus. Töösuhtes ei ole, äriühingutega seotud ei ole. KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus leiab, et Pxxxxx Pxxxxxxxxx pankrotiavaldus on võimalik menetlusse võtta. Kohtu hinnangul vastab avaldus seaduses võlgniku pankrotiavaldusele esitatud nõuetele. Võlgnik on avalduses põhistanud oma maksejõuetust ning on märkinud võlanimekirjas võlausaldajate andmed, täitmisel olevad nõuded, nõuete suurused, samuti andmed enda vara kohta- et vara puudub. Kohus ei tuvastanud pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluseid

§ 14lg 1 järgi.

3. Kohus, tutvunud avalduse ja selle lisadega ning uurinud tõendeid, on seisukohal, et Pxxxxx Pxxxxxxxxx avaldus tema enda pankroti väljakuulutamiseks on põhjendatud.

§ 1

lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 4 näeb ette, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Antud juhul on pankrotiavalduse esitanud võlgnik, seega saab

§ 31lg 4 alusel eeldada, et võlgnik on maksejõetu.

Pankrotiavaldusele lisatud andmete kohaselt on avaldajal kohustusi võlausaldajate Politseija Piirivalveamet, Kagu Maksuamet ja Axxxxxxx Tellingud OÜ ees, kokku summas umbes 25 000 eurot. Samas nähtub võlanimekirjast, et menetlus Kagu Maksuameti nõudes ( 12 590, 28 eurot) on lõpetatud, oluline osa võlgnevustest PPA ees võib olla aegunud. Selgelt teadaolevalt on olemas kohustus Axxxxxxx Tellingud OÜ ees, mis Harju Maakohtu 27.07.2018.a otsuse järgi on sumas 9978,61 eurot, tegemist on solidaarkohustusega Bxxxxxxx OÜ-ga, seega võlgniku osa vähemalt 4989,30 eurot. Põhivõlgnevusele lisanduvad viivised ja menetluskulude tasumise kohustus. Kohtuotsus on tehtud tagaseljaotsusena (resolutsioonotsus). Avaldaja teatel ja kinnistusraamatu andmetel võlgnikule kinnisasju ei kuulu, samuti ei kuulu arvestatavat vallasvara. Võlgnikule ei kuulu osalusi äriühingutes ega muud registreeritavat vara. Kohus kontrollis, et võlgnik ei ole kantud töötamise registrisse. Rahvastikuregistrist nähtuvalt on võlgnikul täisealised. kolm last, kes käesolevaks ajaks on kõik Võlgnik on esitanud andmed tema sissetuleku kohta: vanaduspension 352,02 eurot. Sellest saab teha järelduse, et Pxxxxx Pxxxxxxxxx igakuine sissetulek on suuruses, mis ei võimalda võlgade (vähemalt 4989 eurot) tasumist sissetuleku arvel. Võlgnik on vanaduspensioni saaja, osalise töövõimega. Seega- arvestades võlgniku väljavaateid teenida sissetulekut oluliselt suuremas summas - puuduvad arvestatavad väljavaated, et võlgnik suudaks lähiajal teenida sissetulekut määral, mis võimaldaks tal oma võlad tasuda. Arvestades esitatud ja kogutud andmeid, hindab kohus, et avaldaja ei suuda oma majanduslikust olukorrast tulenevalt võlausaldajate nõudeid rahuldada (võttes aluseks vähemalt ühe suurima nõudega võlausaldaja nõude) ning see suutmatus ei ole ajutine. Avaldaja vastu on teadaolevaid nõudeid kokku vähemalt 4989 euro ulatuses. Avaldajal puudub käesoleval ajal vara või sissetulek, millele oleks võimalik pöörata piisavas ulatuses sissenõuet. Et kohustuste tasumine 3 toimuks mõistliku aja jooksul ja tasumata kohustustega ei kaasneks ebamõistlikult suuri intressinõudeid, peaksid tasumata kohustused saama tasutud lähema ettenähtava aja – näiteks 24 kuu jooksul. Selleks tuleks igakuiseid makseid kohustuste katteks teha rohkem kui 207 euro ulatuses. Võlgnikul ei ole ilmselt lähiajal ette näha sissetuleku suurenemist määral, mis võimaldaks võlad lähimas ettenähtavas tulevikus tasuda. Kui selline suutmatus võlgasid tasuda kestab pikemat aega, ei ole tegemist ajutise olukorraga. Seega saab lugeda, et avaldaja on

§ 1

lg 2 mõistes maksejõuetu ning esineb

§ 31lg 1 järgi alus tema pankroti väljakuulutamiseks.

Kohus märgib, et pankrotiavalduse lahendamise seisuga ei ole võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks, seega esineb

§ 29

lg.1 märgitud olukord, milles tuleks menetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kuna võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse, kuulutatakse pankrot välja

§ 171lg.1 1 alusel.

Kohus leiab, et arvestades võlgniku majanduslikku olukorda on

§ 15lg 2 alusel võimalik pankrot välja kuulutada ilma ajutist haldurit nimetamata.

Avalduses esitatu ja kohtuistungil antud seletuse põhjal leiab kohus, et võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on kolmanda isiku kohustuste eest vastutuse võtmine (käendusleping) rahaliste kohustuste võtmine, mille täitmise mõjutamiseks võlgnikul võimalus puudus. Hulgaliselt trahve PPA ees on summades, mille alusel maksejõuetuse väljakuulutamine ei oleks ilmselt kooskõlas

§ 15

lg.3 p.3 tingimusega.

§ 31

lg 6 järgi nimetab kohus võlgnikule pankrotihalduri ja määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha. 4.

§ 31

lg 7 järgi kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele.

§ 33

lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Tulenevalt

§ 34

lg-st 1 peab haldur teavitama teadaolevaid võlausaldajaid pankrotimäärusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Teates märgitakse nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kui haldurile on teada isikud, kellel on kohustusi võlgniku suhtes, saadab haldur teate võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta ka neile. Kohus selgitab, et

§ 35

lg 1 alusel pankroti väljakuulutamisega: 1) moodustub võlgniku varast pankrotivara; 2) läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; 3) kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; 4) lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; 5) järgnevad muud

-ses ettenähtud tagajärjed.

§ 35

lg 2 kohaselt on võlgnik kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus

§ 171

lg 1 alusel pärast haldurilt aruande saamist pankrotimenetluse lõpetamisel raugemise tõttu või lõpparuande kinnitamisega. 4 5. Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, siis tuleb

§ 150

lg 2 alusel tasuda pankrotimenetluse kulud, sh pankrotihalduri tasu, pankrotivarast. Vajadusel on võimalik taotleda menetlusabi TsMS § 183 lg.2 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 5