Obsah (16)

§ 33§ 109§ 1§ 31§ 29§ 171§ 39§ 35§ 36§ 40§ 44§ 85§ 87§ 23§ 65§ 150

Tsiviilasi nr 2-19-18469 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Kohtuistungisekretär Pille Kaarepere Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 14.01.2020, Jõgeva kohtumaja Tsivii

§ 33lg 1-3).

1. Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest. Menetluskulude jaotus
2. Jätta avaldaja poolt kantud menetluskulud tema enda kanda.
3. Määrata Üxx Txxxxxpankrotimenetluses ajutise halduri tasuks 397 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, kokku 476,40 eurot.
4. Tasuda ajutise halduri tasu summas 476,40 eurot menetlusabi korras riigi eelarvest.
5. Ajutise halduri tasu kanda OÜ Civilex arveldusarvele nr EE
6. Edasikaebamise kord Pankrotimäärusele võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada 15 päeva jooksul esimese pankrotiteate avaldamisest määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Avaldus Üxx Txxxx esitas kohtule 24.11.2019 avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Koos pankrotiavaldusega esitas võlgnik avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on tema suhtes algatatud üks täiteasi ja kohtu menetluses on üks tsiviilasi (võlgnik on laenu käendaja). Lisaks on tal veel kolm laenu, kus ta on käendaja ning endal neli laenu. Käesolevaks ajaks on võlgnevused sedavõrd suureks muutunud, et ta ei suuda võlgasid tasuda. Tal puudub vara ning tema tervislik seisund on äärmiselt halb ja ebastabiilne, mistõttu on ta viibinud ja viibib ka praegu haiglaravil. Talle kuuluvad sõiduk ja haagis on maha müüdud 27.04.2019 ja 03.04.
7. Võlgnikul on kohustusi kokku 30 000 eurot, millele lisanduvad viivised. Võlgnik on töötuna arvel ja saab töötutoetust, kuid lähiajal ei ole lootust saada tööd. Võlgnik on maksejõuetu ning selline olukord ei ole ajutine. Võlgnik palus välja kuulutada enda pankrot. Kohus võttis avalduse menetlusse ning määras ajutise pankrotihalduri, kes esitas kohtule aruande. Ajutise pankrotihalduri aruandes andis ajutine haldur ülevaate oma tegevusest võlgniku majandusliku seisundi kohta andmete kogumisel ja esitas nende analüüsi. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja järgmised olulised asjaolud. Võlgnik käesoleval ajal ei tööta. Rahvastikuregistri andmetel on võlgnik vallaline ning tal on kaks täisealist last. Võlgnikule on määratud töövõimetoetus 13,79 eurot päevas (ca 413,70 eurot kuus). Vara
8. Rahalised vahendid Võlgnikul on konto SEB Pangas, mille jääk oli 0,12 eurot. 2019.a ei ole sellel kontol tehtud tehinguid. Võlgnikul on konto veel Swedbankis ja selle saldo oli 29,54 eurot. Ajutine haldur tuvastas, et sellele kontole laekus töine tulu xxxxx Kaubanduselt (juhatuse liikme tasu 490 eurot) ning osa tulust tasuti ilmselt sularahas. Võlgniku Coop Pangas oleva konto jääk on 0 ning võlgniku sõnul avas ta konto LHV Pangas ja sinna hakkavad edaspidi laekuma tema sissetulekud.
9. Registervara ja vallasvara Kinnistusraamatu andmetel ei kuulu võlgnikule kinnisvara. Võlgnik elab koos endise elukaaslasega viimase kinnistul. Liiklusregistri andmetel kuulub võlgnikule sõiduk Audi A6, mille võlgnik müüs 1500 euro eest ära ning treiler, mille võõrandas 500 euro eest. Võlgnikule kuulus ka sõiduk Volvo, mille ta vahetult enne pankrotiavalduse esitamist võõrandas. Ajutisele haldurile ei ole teada selle müügihind. Seega võlgniku omandis käesoleval ajal sõidukeid ei ole. Võlgnikule kuulus OÜ xxxxx Kaubandus osa, mille ta võõrandas 21.10.2019 2500 euro eest. Vallasvara võlgnikul puudub.
10. Muu vara Võlgnik on liitunud kohustusliku kogumispensioniga ning omab 4200,246 osakut. Osakud ei ole pankrotimenetluses arestitavad. Ajutine haldur tuvastas, et võlgnikul puudub vara ning sissetulek ei võimalda rahaliste vahendite arestimist. Kohustused Võlausaldajatel on järgmised nõuded võlgniku ees:  AS Bondora 1846,38 eurot;  Swedbank AS 1149,27 eurot;  Swedbank AS 4580,74 eurot (käenduslepingust tulenev), mis pole veel sissenõutavaks muutunud;  Krediidikaitse Grupp OÜ 10 000 eurot, milles kohtumenetlused on pooleli (võlgnik on käendaja);  Evergreen Capital OÜ 6000 eurot;  OK Incure OÜ 2000 eurot;  Aktiva Finants OÜ 5000 eurot;  Credit.ee OÜ 2000 eurot;  Ferratum Bank p.l.c 2000 eurot. Kokku on võlgnikul kohustusi 29 995,65 eurot. Kuigi kõik kohustused ei ole sissenõutavaks muutunud ning kõik ei ole võlgniku isiklikud kohustused, leidis ajutine haldur, et ainuüksi võlgniku enda laenudest tulenevad kohustused on summas, mida võlgniku sissetulek ja vara ei võimalda jooksvalt täita. Ajutine haldur on analüüsinud esitatud andmete kohaselt tagasivõitmise aluseid tulenevalt

§ 109jj.

Vara tagasivõitmise alused võiks olemas olla, kuid nende tõenäosus on siiski suhteliselt väike, sest võõrandatud vara ei olnud kõrge likviidsusega. Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning selline olukord on püsinud juba pikemat aega. Ajutise halduri hinnangul on pankroti raugemise olukord, kuid pankrot tuleb välja kuulutada, sest võlgnik esitas koos pankrotiavaldusega avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutine haldur avaldas valmisolekut enda nimetamiseks pankrotihalduriks. Kohus kuulas võlgniku ära 07.01.2020 toimunud kohtuistungil. Võlgnik oli tutvunud ajutise halduri aruandega. Võlgnik ei soovinud aruandele midagi lisada. Võlgnik selgitas, et autod on ümber vormistamata seetõttu, et neil on arestid peal juba alates suvest. Võlgnik ei saa tööl käia, sest ta on seljaga haiguslehel, kuid on lootust tööle naasta. Volvo hinnaks oli 600 eurot ning äriühingu osa müügist saadud 2500 eurot lubas võlgnik üles otsida. Credit Invest, Evergreen Capital ja Credit.ee võlad (käendus) läksid äriühingu osaga kaasa. Võlgnik ei tea, kas uus omanik tasub neid. Kohtu põhjendused Kohus, hinnates võlgniku ja ajutise halduri arvamust ning senises pankrotimenetluses kogutud teavet, leiab, et võlgnik Üxx Txxxx on püsivalt maksejõuetu ning seda kinnitavad asjas kogutud ja uuritud tõendid.

§ 1

lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Käesolevalt nähtub ajutise pankrotihalduri kogutud ja kohtule esitatud tõenditest, et võlgnikul on püsivaid täitmata kohustusi oluliselt rohkem kui vara. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 29 000 euro ulatuses ning vara kohustuste täitmiseks puudub. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on käesoleval juhul tegemist raugemise olukorraga

§ 29lg 1 mõttes.

Kuid eeldusel, et võlgnik jääb kohustustest vabastamise avalduse juurde, leidis ajutine haldur, et pankrot tuleb välja kuulutada.

§ 171

lg 1¹ sätestab, et kui esineb käesoleva seaduse § 29 lg 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohtule teadaolevalt ei esine

§ 171

lõikes 2 sätestatud aluseid, mistõttu on võimalik kohustustest vabastamise menetlus läbi viia. Eeltoodu tõttu tuleb välja kuulutada ÜxxxTxxxx pankrot.

§ 31lg 5 kohaselt algab pankroti väljakuulutamisega pankrotimenetlus.

Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 11.02.2020 algusega kell 10.00 Jõgeva kohtumajas. Kohus määrab pankrotihalduriks Tiia Kalause, kes vastab haldurile seaduses ettenähtud nõuetele ja on andnud selleks oma nõusoleku.

§ 31lg 7 alusel kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele.

Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

§ 33

lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade).

§ 39

lg 1 kohaselt edastab kohus pankrotimääruse ärakirja viivitamata kohtu registriosakonnale äriregistris märke tegemiseks ja kinnistusraamatus võlgniku kinnisasjade juurde märkuse sisse kandmiseks. Kohus selgitab pankroti väljakuulutamise tagajärgi: - Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse, füüsilisest ja juriidilisest isikust võlgnikud kaotavad õiguse teha mis tahes tehinguid ja lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. (

§ 35

lg 1); - Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (

§ 35

lg 2) - Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (

§ 36

lg 1) - Kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku poolt teise isiku vastu esitatud hagi või muu avaldus, mis seondub pankrotivaraga, või kui võlgnik osaleb mõnes kohtumenetluses kolmanda isikuna, võib haldur astuda menetlusse, oma ülesannetest tulenevalt, võlgniku asemele. Kui haldur on menetlusest teadlik, kuid menetlusse ei astu, võib võlgnik jätkata hagejana, avaldajana või kolmanda isikuna. (

§ 40lg 1).

- Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult

-ses sätestatud korras. (

§ 44lg 1).

- Võlgnik peab andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega (

§ 85

) ning osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel ja olema kättesaadav (

§ 87

). Eelnimetatud kohustuste täitmata jätmisel võib kohus võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti. Menetluskulud Ajutine pankrotihaldur esitas taotluse tasu määramiseks kokku summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks.

§ 23

lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 3 on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse

§ 65lg 11 sätestatust.

Ajutise halduri taotluse kohaselt on tal kulunud aruande koostamiseks vajalikele tegevustele kokku 7,1 tundi. Ajutine haldur on oma ajatasuks arvestanud 24-64 eurot/tunnist. Kohus on seisukohal, et halduri märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt arvestatud tunnitasu on põhjendatud ning vastavuses ajutise halduri poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 397 eurot.

§ 150lg 2 alusel tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

Käesoleval hetkel ei ole ajutise pankrotihalduri hinnangul võlgnikul vara, mida saaks realiseerida ja katta juba tekkinud pankrotimenetluse kulud kas või osaliselt.

§ 23

lg 4 sätestab: Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus leiab, et ajutise halduri tasu maksmisel tuleb käesolevas olukorras kohaldada nimetatud sätet analoogia korras. Nimelt kui seaduses ei oleks sätestatud erikorda menetluse raugemisega lõpetamise vältimiseks seoses võimalusega hiljem üle minna kohustustest vabastamise menetlusse-

§ 171

lg 11, tuleks ajutisele haldurile tema tasu

§ 23

lg 4 alusel välja maksta ja seda saaks teha menetlusabi korras riigi vahenditest. Kohus leiab, et olukorras, kus ajutine haldur on teinud töö ära, võlgnikul endal vara tema kulude kandmiseks puudub, kuid ta on esitanud avalduse kohustistest vabastamise menetluse läbi viimiseks, ei tohi haldurit kohelda halvemini võrreldes halduriga, kelle menetluses olev võlgnik ei ole sellist täiendavat avaldust esitanud ja seetõttu tuleks nimetatud pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu. Kohus leiab, et ka käesolevalt on ajutisel halduril õigus saada oma kulude ja tasu väljamakse riigi vahenditest. Ajutine haldur palus oma tasu hüvitada riigi vahenditest, s.o 397 eurot (+km). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus ajutise halduri tasu riigi kanda. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud jätta tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik