Obsah (10)

§ 33§ 150§ 14§ 1§ 31§ 29§ 171§ 15§ 34§ 35

Tsiviilasi nr 2-19-18301 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 09. jaanuar 2020. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-18301 Tsiviilasi T

§ 33lg 1, lg 2, lg 3).

Teate avaldamise tähtaeg- kolm kuud. pankrotiteade

1. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alustest ja nõude täitmise tähtpäevast. 1
2. Pankrotihalduril teavitada teadaolevaid võlausaldajaid pankrotimäärusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Teates märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kui haldurile on teada isikud, kellel on kohustusi võlgniku suhtes, saata teate võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta ka neile.
3. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
4. Toimetada määrus kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile. Menetluskulud Pankrotimenetluse kulud kantakse

§ 150lg 2 alusel pankrotivarast.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Txxxx Kxxxxxxx esitas 21.11.2019 Tartu Maakohtule avalduse tema enda pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt leiab võlgnik, et ta on maksejõuetu ja taotleb pankroti väljakuulutamist. Ta saab vanaduspensioni ja samal ajal töötab. Ta sattus internetikelmide ohvriks, kuna pakuti häid börsil investeerimise võimalusi ja head tulu. Ta kaotas reaalsustaju, hakkas võtma kiirlaene, et investeerida ja tänaseks on kaotanud kogu investeeritu. Ta on teinud avalduse Politsei- ja Piirivalveametile 12.06.2019, avaldust menetletakse. AS Bondora on esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgniku vastu, võlgnik esitas vastuväite (2-19-127949). Internetis sõlmitud lepingute koopiad tal puuduvad. Võlgnik kinnitab, et tal ei ole mingit vara, mida võlgade katteks müüa. Võlgnik leiab, et ta on püsivalt maksejõuetu ja palub kuulutada välja tema pankroti. Võlgnik taotleb tema kohustustest vabastamise menetluse algatamist. On lisatud seletus maksejõuetuse põhjuste kohta: nimekiri firmadest, kellele ta on investeerinud aprillis-mais 2019 29 325,22 eurot. On lisatud kohustuste nimekiri: võlgnevused 10 võlausaldaja ees kokku 36 964,17 eurot. On lisatud kohustustest vabastamise avaldus, CV, PPA teatis kriminaalmenetluse alustamisest. Kohus määras kohtuistungi võlgniku avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. 31.12.2019 peetud kohtuistungil andis võlgnik avalduses märgituga kattuva seletuse: politsei soovitas pankrotiavalduse esitada, raha tagasisaamise võimalus on väike. Palk ja pension on väiksed ja võlgasid ei ole võimalik ära maksta. Annab seletuse investeerimispettuse ohvriks langemise kohta. Kui ta toimunust lõpuks oma lastele rääkis, ütlesid need, et ei ole õige asi. Txxxx Kxxxxxxxx on hulgaliselt paberkandjal algdokumente võlgnevuste tekkimise kohta (kohus palus kohtuistungile kaasa võta). KOHTU SEISUKOHT
2. Kohus leiab, et Txxxx Kxxxxxxx pankrotiavaldus on võimalik menetlusse võtta. 2 Kohtu hinnangul vastab avaldus seaduses võlgniku pankrotiavaldusele esitatud nõuetele. Võlgnik on avalduses põhistanud oma maksejõuetust ning on märkinud võlanimekirjas võlausaldajate andmed (tl.14), täitmata nõuded, nõuete suurused, samuti andmed enda vara kohta- et vara puudub. Kohus ei tuvastanud pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluseid

§ 14lg 1 järgi.

3. Kohus, tutvunud avalduse ja selle lisadega ning uurinud tõendeid, on seisukohal, et Txxxx Kxxxxxxx avaldus tema enda pankroti väljakuulutamiseks on põhjendatud.

§ 1

lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 4 näeb ette, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Antud juhul on pankrotiavalduse esitanud võlgnik, seega saab

§ 31lg 4 alusel eeldada, et võlgnik on maksejõetu.

Pankrotiavaldusele lisatud andmete kohaselt on avaldajal kohustusi erinevate võlausaldajate ees kokku summas rohkem kui 36000 eurot. Võlausaldajad on laenuandjad, kellelt Txxxx Kxxxxxxx võttis kiirlaene, et üha uuesti investeerida. Laenud on võetud aastal 2019. On ka võlgnevus Swedbanga ees, kellelt on võetud laenu varasemalt võlgniku enda otstarveteks. Avaldaja teatel talle kinnisasju ei kuulu, samuti ei kuulu arvestatavat vallasvara. Kohus kontrollis kinnistusraamatust, et võlgnikule on kuulunud korteriomand xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, mis on võõrandatud aastal 2016 võlgniku tütrele. Võlgnikule ei kuulu osalusi äriühingutes ega muud registreeritavat vara. Kohus kontrollis, et võlgnik on kantud töötamise registrisse ja töötab ka käesoleval ajal xxxxxxxxxx OÜ-s. Avaldaja teatel ja rahvastikuregistrist nähtuvalt on võlgnikul viis last, kes käesolevaks ajaks on kõik täisealised. Võlgnik on esitanud andmed temale makstavate igakuise töötasu ja sissetuleku kohta. Nendest saab teha järelduse, et Txxxx Kxxxxxxx igakuine sissetulek on suuruses, mis ei võimalda võlgade tasumist sissetuleku arvel. Võlgnik on soodustatud vanaduspensioni saaja (viie lapse tõttu), töötab osalise tööajaga kokana. Seega- arvestades palgataset ja võlgniku väljavaateid teenida oluliselt suuremas summas - puuduvad arvestatavad väljavaated, et võlgnik suudaks lähiajal teenida sissetulekut määral, mis võimaldaks tal oma võlad tasuda. Arvestades esitatud ja kogutud andmeid, hindab kohus, et avaldaja ei suuda oma majanduslikust olukorrast tulenevalt võlausaldajate nõudeid rahuldada ning see suutmatus ei ole ajutine. Avaldaja vastu on teadaolevaid nõudeid kokku vähemalt 36 000 euro ulatuses. Avaldajal puudub käesoleval ajal vara või sissetulek, millele oleks võimalik pöörata piisavas ulatuses sissenõuet. Et kohustuste tasumine toimuks mõistliku aja jooksul ja tasumata kohustustega ei kaasneks ebamõistlikult suuri intressinõudeid, peaksid tasumata kohustused saama tasutud lähema ettenähtava aja – näiteks 24 kuu jooksul. Selleks tuleks igakuiseid makseid kohustuste katteks teha rohkem kui 1500 euro ulatuses. Võlgnikul ei ole ilmselt lähiajal ette näha sissetuleku suurenemist määral, mis võimaldaks võlad lähimas ettenähtavas tulevikus tasuda. Kui selline suutmatus võlgasid tasuda kestab pikemat aega, ei ole tegemist ajutise olukorraga. Seega saab lugeda, et avaldaja on

§ 1

lg 2 mõistes maksejõuetu ning esineb

§ 31lg 1 järgi alus tema pankroti väljakuulutamiseks.

Kohus märgib, et pankrotiavalduse lahendamise seisuga ei ole võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks, seega esineb

§ 29

lg.1 märgitud olukord, milles 3 tuleks menetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kuna võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse, kuulutatakse pankrot välja

§ 171lg.11 alusel.

Kohus leiab, et arvestades võlgniku majanduslikku olukorda on

§ 15lg 2 alusel võimalik pankrot välja kuulutada ilma ajutist haldurit nimetamata.

Avalduses esitatu põhjal leiab kohus, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on maksevõimet ületavate rahaliste kohustuste võtmine, rahaliste ja õiguslike võimalustega mittearvestamine rahaliste kohustuste võtmisel.

§ 31

lg 6 järgi nimetab kohus võlgnikule pankrotihalduri ja määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha. 4.

§ 31

lg 7 järgi kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele.

§ 33

lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Tulenevalt

§ 34

lg-st 1 peab haldur teavitama teadaolevaid võlausaldajaid pankrotimäärusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Teates märgitakse nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kui haldurile on teada isikud, kellel on kohustusi võlgniku suhtes, saadab haldur teate võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta ka neile. Kohus selgitab, et

§ 35

lg 1 alusel pankroti väljakuulutamisega: 1) moodustub võlgniku varast pankrotivara; 2) läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; 3) kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; 4) lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; 5) järgnevad muud

-ses ettenähtud tagajärjed.

§ 35

lg 2 kohaselt on võlgnik kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus

§ 171

lg 1 alusel pärast haldurilt aruande saamist pankrotimenetluse lõpetamisel raugemise tõttu või lõpparuande kinnitamisega. 5. Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, siis tuleb

§ 150

lg 2 alusel tasuda pankrotimenetluse kulud, sh pankrotihalduri tasu, pankrotivarast. Vajadusel on võimalik taotleda menetlusabi TsMS § 183 lg.2 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 4 5