← Eesti

1-18-4868/51

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 9. detsembril 2019. a, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-4868 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maar

§ 203lg 1 järgi. Kar

S § 63 lg 1 alusel mõistis maakohus D. Nazarovile karistuseks 20 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvas maakohus D. Nazarovi poolt eelvangistuses viibitud aja karistuse hulka ning luges karistuse kandmise alguseks

  1. jaanuar
  2. KarS § 404 lg 1 järgi esitatud süüdistuses mõistis maakohus D. Nazarovi õigeks. VÕS § 1043 alusel rahuldas maakohus osaliselt Lüganuse Vallavalitsuse tsiviilhagi 1512,52 euro ulatuses ja mõistis selle välja D. Nazarovilt. Maakohus mõistis D. Nazarovi KarS § 114 lg 1 p 1,2,3 järgi süüdi selles, et tema
  3. jaanuaril 2018 kella 03.08 paiku viibides koos A.S. ga nende ühise tuttava A.T. korteris aadressil XXX , kus ühise alkoholi tarbimise ajal tekkinud isikliku konflikti tõttu D. Nazarovi ja A.T. vahel, võttis D. Nazarov sealsamas korteris olnud pudeli läbipaistva süütevedelikuga, millel oli etikett kirjaga „Solve w vaitspiritas“, avas korgi ja valas sellest süütevedelikuga üle A.T. . Seejärel võttis D. Nazarov taskust välgumihkli ja välgumihkli abil süütas kergestisüttiva vedelikuga üle valatud A.T. . A.T. süütamise tagajärjel tekkis korteris XXX tulekahju, mille tagajärjel saabus piinaval viisil elusana põlema süüdatud A.T. ja korteris viibinud A.S. surm. D. Nazarov lahkus korterist koheselt pärast A.T. süütamist, kutsumata abi kannatanute päästmiseks. Üldohtlik viis seisneb süütamise tagajärjel tekkinud tulekahju tõttu levinud suitsus ja vingugaasis, mis levisid korterist XXX trepikotta ja trepikojas asuvatesse teistesse korteritesse seades ohtu samal ajal trepikojas viibinud T.L. , D.A. i ja A.K. (krt X) elu ja tervise, korteris nr X elava A.K. , korteris nr X elava J.L. i, korteris nr X elava M.V. , korteris nr X elava V.S. , korteris nr X elavate E. ja N.T. e elud ja tervise. Samuti tekitati Lüganuse Vallavalitsusele seoses tulekahjuga aadressil XXX ja
  4. trepikojas materiaalset kahju 20 355,60 eurot (tsiviilhagi sisaldab korteri XXX ja 3.trepikoja taastamiskulusid ning kannatanu A.T. matmiskulusid). Seega pani D. Nazarov toime KarS § 114 lg 1 p 1, 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. kahe inimese mõrva, mis on toime pandud piinaval ja julmal ning üldohtlikul viisil. Peale selle, D. Nazarov süüdates põlema A.T. , mille tagajärjel tekkis korteris aadressil XXX tulekahju ning tulekahju tagajärjel tekkinud suitsu- ja vingugaas tungisid 3.trepikotta, rikkus Lüganuse Vallavalitsusele kuuluvat vara, korteri XXX ja 3.trepikoja, tekitades sellega Lüganuse Vallavalitsusele olulise kahju summas 20 355,60 eurot. Seega pani D. Nazarov toime KarS § 203 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. võõra asja rikkumise, kui sellega on tekitatud oluline kahju. Maakohus mõistis D. Nazarovi talle KarS § 404 lg 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks ning selles osas maakohtu otsustust apellatsioonikorras vaidlustatud ei ole. MAAKOHTU OTSUS 2 Maakohus leidis, uuritud tõendeid kõrvutades, et D. Nazarovi süü KarS § 114 lg 1 p 1,2,

§ 203lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud. D. Nazarovi süüdistus Kar

S § 114 lg 1 p 1,2,3 järgi Esmalt andis kohus hinnangu D. Nazarovi suhtes läbiviidud kohtuarstlikule ekspertiisiaktile ja eksperdi ütlustele ning leidis, et need on lubatavad ja usaldusväärsed tõendid. Kohus leidis, et ekspertiisiakt vastab KrMS § 107 lg 3 nõuetele, sest ekspertiisiakti kirjeldavas osas on nii uuringute kirjeldus (kahtlustatava seletus ja kaebused, objektiivsed andmed) kui ka eksperditulemuste hindamise andmed ja arvamuse põhjendus. Ekspert on ekspertiisiaktis kirjeldanud D. Nazarovil tuvastatud vigastusi ning põhjendanud, mille alusel jõudis ta aktis toodud järeldustele (nt põletuste tekkimist kõrvalestadel ja kõrbenud juukseotste teket põhjendab ekspert termilise toimega). Ekspertiisiakti selgitamiseks andis ekspert ütlusi kohtuistungil, kus selgitas põhjalikult, mille alusel tuli ta järeldusele, et D. Nazarovil tuvastatud vigastused on tekkinud leegi kõrge temperatuuri toimel. Hinnates ekspertiisiakti usaldusväärsust ei nõustunud kohus kaitsja väitega, et eksperdi arvamus on kasutuskõlbmatu tõend, sest arvamuse andmisel lähtus ekspert menetlejalt saadud informatsioonist. Kohus leidis, et ekspertarvamus on antud isiku üldise läbivaatuse põhjal. Eksperdi kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et järelduse D. Nazarovil esinenud vigastuste vanuse kohta, tegi ekspert koostoimes isiku läbivaatuse käigus saadud andmete ja kriminaalasjas olevate andmetega. Kohtu arvates on D. Nazarovi kohtuarstliku ekspertiisi akt ja eksperdi poolt antud selgitused kooskõlas ka kahtlustatava kinnipidamisel tehtud fotode ja isiku läbivaatuse protokolliga koos fotodega, millistelt on näha süüdistatava vigastused kõrvadel ning ripsmetel ja kulmudel. Ülaltoodud tõenditele tuginedes tegi kohus järelduse, et süüdistatava kõrvad, juukseotsad, ripsmed ja kulmud said kahjustada üheaegselt lahtisest tuleleegist. Ei ole usutav, et juuksed, ripsmed ja kulmud oleksid kõrbenud suitsetamise käigus, sest sel juhul peab kas suitsu või tulemasinat sihilikult üheaegselt ette tooma teatud kohtadele – parema ja vasaku silma juurde, kõrvade juurde jne. Samuti on ebatõenäoline, et D. Nazarovi kõrvad said vigastada külmetusest, sest külmetus ei toimi ainult ühes kohas (näiteks kõrvadel), vaid kogu organismis. Juhul, kui kõrvalestadel tekivad vigastused külma pärast, siis isik peab viibima pikka aega külma käes ning siis peaksid külmavigastused tekkima ka teistele näo – või/ja kehaosadel (näiteks nina, põsed, laup jne). Peale selle ilmneb Eesti ilmateenistuse õiendist, et

  1. jaanuar 2018 öösel oli Eestis külma 0,3 kuni 4.6 kraadi, mis ei ole liiga külm. Kohtuarstliku ekspertiisiakti ja eksperdi ütluste usaldusväärsust kinnitavad kohtu arvates ka kannatanute T.L. ja D.A. i ütlused, millised kohus luges usaldusväärseteks. Kohtu väitel puudus alus kahelda tunnistajate ütluste tõesuses. T.L. ütlused, mis ta andis kohtulikul uurimisel ja ütluste olustikuga seostamisel eeluurimisel, langevad omavahel kokku. Kannatanute T.L. ja D.A. i ütlused on järjepidevad, ütlustes puuduvad vastuolud ja need on kinnitatud teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega s.o sündmuskoha vaatluse protokollidega, surnu ekspertiisi aktiga ja teiste kannatanute ja tunnistajate ütlustega. T.L. ütluste kohaselt viibisid nad
  2. jaanuari 2018 öösel koos D.A. i ja A.K. ga XXX asuva maja kolmandas trepikojas akna juures, kolmanda ja neljanda korruse vahel. A.T. korterist tuli nende juurde D. Nazarov suitsu küsima. D. Nazarov oli purjus. Pärast suitsu küsimist läks ta 3 tagasi A.T. korterisse. Mõne aja pärast väljus D. Nazarov A.T. korterist ja trepikojast. T.L. kuulis A.T. ukse avamise ja sulgemise heli ning nägi trepikoja akna kaudu D. Nazarovit, kui ta väljus sissekäigust. Peale D. Nazarovi lahkumist algas tulekahju, alt hakkas algul valget, siis musta suitsu tulema. T.L. koos D.A. iga läksid trepist alla. Esimesel korrusel avatud ukse kaudu ta nägi, et esiku ja toa vahel põles A.T. . A.T. oli käpuli, ta liikus ja keha täielikult põles. T.L. ütlused langevad kokku kannatanu D.A. i ütlustega. D.A. i ütluste kohaselt viibisid nad koos T.L. ja A.K. ga trepikojas, kus esimesel korrusel elas A.T. . Nende juures käis joobes D. Nazarov suitsu küsimas ja läks pärast seda sinna tagasi. Peale seda tuli nende juurde ka A.T. , kuid talle nad suitsu ei andnud. Treppide vahelt oli näha, millise korteri uks avanes. Mingi aja pärast kuulis korteri ukse ja siis sissekäigu ukse avanemise ja sulgumise heli, T.L. ja A.K. nägid, et väljujaks oli D. Nazarov. Tema nägi trepikoja akna kaudu D. Nazarovi siluetti. Siis kuulis kannatanu karjet ja hakkas valget suitsu tulema. Kannatanu tundis ka keemia lõhna, nagu oleks porolooni põlemise lõhn. Oli näha, et suits tuleb A.T. korterist, uks oli lahti. D.A. ja T.L. jooksid välja. A.T. korteris nägi D.A. , et A.T. põleb toa ja esiku vahel, olles üleni leekides. Kohus ei nõustunud D. Nazarovi kaitsja arvamusega, et kannatanute T.L. ja D.A. i ütlused ei ole usaldusväärsed põhjusel, et enne tulekahju tarvitasid nad alkohoolseid jooke. Kohus märkis, et kannatanute ütlused ööl vastu
  3. jaanuari 2018 toimunud sündmuste kohta on järjepidevad ja loogilised, puuduvad olulised vastuolud nii T.L. kui ka D.A. i ütluste vahel. Vastuolude puudumine kinnitab kohtu arvates mitte ainult ütluste usaldusväärsust, vaid ka seda, et kannatanud mäletavad hästi sündmuse asjaolusid. Samuti oli kannatanute tegevus
  4. jaanuaril 2018 peale tulekahju adekvaatne ja sihikindel – nad reageerisid õigeaegselt trepikotta imbunud suitsu peale, jooksid trepist alla ning kui nägid põlevat A.T. d, hindasid objektiivselt olukorda ning mõistnud et nad ei saa A.T. d ise aidata, väljusid majast ja helistasid hädanumbrile (D.A. helistas). Kokkuvõtvalt leidis kohus, et kannatanud ei viibinud niisuguses joobeseisundis, mis võiks muuta nende ütlused ebausaldusväärseteks. A.K. ütlused on suuresti kooskõlas T.L. ja D.A. i ütlustega. Vastuolu seisneb A.K. ning T.L. ja D.A. i ütluste vahel selles, et A.K. väidete kohaselt istusid nad pärast D. Nazarov lahkumist veel umbes 5 minutit ning alles siis hakkas allkorruselt suitsu tulema. Samuti seisneb vastuolu selles, et A.K. väidete kohaselt käis A.T. neilt suitsu küsimas peale D. Nazarovi lahkumist. Kohus leidis, et ülalnimetatud osas ei ole A.K. ütlused usaldusväärsed ja kohus otsustust tehes neile ei tugine. Ristküsitluse käigus esitas prokurör A.K. le küsimuse A.T. käimise kohta nende juures mitu korda ja A.K. vastas korduvalt, et ta ei mäleta täpselt, millal käis A.T. suitsu küsimas, kas enne D. Nazarovi lahkumist või pärast. Arvestades T.L. ja D.A. i ütlusi ja seda, et A.K. ei mäleta täpselt, millal A.T. käis suitsu küsimas, loeb kohus tuvastatuks, et A.T. tuli A.K. , D.A. i ja T.L. juurde suitsu küsima enne D. Nazarovi majast lahkumist ning peale D. Nazarovi lahkumist hakkas suits tulema trepikotta. Asitõendi vaatlusprotokoll koos CD-plaadiga tõendab, et D.A. helistas
  5. jaanuaril 2018 kell 03:08:15 esimesena häirekeskusele ning teatas tulekahjust paludes kutsuda tuletõrje ja kiirabi. Ülalnimetatud tõendid on maakohtu arvates kooskõlas
  6. jaanuaril 2018 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja samal kuupäeval koostatud täiendava sündmuskoha vaatlusprotokolliga ning asitõendi vaatlusprotokolliga. Vaatlusprotokollidest ja nendele lisatud 4 fototabelitest nähtub, et korteris aadressil, XXX toimus tulekahju - korter ja korteris olevad asjad on põlemisjälgedega. Korterist leiti kahe meesterahva laibad – koridori põrandal toa ukse juures (laiba jalad on toas) A.T. põlenud surnukeha ja toa vasakus nurgas akna juures kapi ja teleri vahel A.S. surnukeha. Sündmuskoha vaatlustel leiti ja võeti ära - toa põrandalt vedelikuga pudel (põlevvedeliku ekspertiisiaktis märgitud objektiks nr 1); toa ukse juures vasakus nurgast leiti põlenud detail, mille all oli säilinud pudelipõhi vedelikuga. Pudelipõhjas olevast vedelikust võeti vedelikuproov (põlevvedeliku ekspertiisiaktis märgitud objekt nr 21,). Põlevvedeliku ekspertiisiaktiga on tuvastatud, et toa ukse juures vasakus nurgast leitud pudelist võetud vedelik (ekspertiisiaktis märgitud objekt nr 21), sisaldas peamiselt etanooli ja vett. A.S. surnu ekspertiisiaktiga tuvastati, et A.S. surma põhjuseks oli äge mürgistus vingugaasi ja suitsus olevate põlemisjääkidest. Tuvastati järgmised kehavigastused: II järgu termilise põletuse kolded mõlemal pool näol, mõlemal labakäel ja mõlemal pool nimmepiirkonnas (kokku 7-8% kehapinnast). Vigastused ei olnud eluohtlikud. Surm võis saabuda
  7. jaanuaril 2018 kell 03.00 paiku. Etanooli sisaldus kannatanu vere oli 2,34 mg/g ja uriinis 2,76 mg/g, mis vastab keskmisele alkoholijoobele. A.T. surnu ekspertiisiaktiga tuvastati, et A.T. surma põhjuseks olid ulatuslikud III-IV järgu põletuskolded, orienteeruvalt 85-95% kehapinnast, mille tüsistusena tekkis põletusšokk ja arenes välja äge hulgielundi puudulikkus. Surm võis saabuda orienteeruvalt
  8. jaanuaril 2018 kella 03.00 paiku. Põletuskolded tekitasid eluohtliku tervisekahjustuse. Etanooli sisaldus kannatanu veres oli 1,43 mg/g ja uriinis 1,81 mg/g, mis vastab kergele alkoholijoobele. D. Nazarovi elukohas aadressil XXX
  9. jaanuaril 2018 teostatud läbiotsimise käigus võeti muu hulgas ära oranži-sinist värvi jope, plastik pudel läbipaistva vedelikuga. Põlevvedeliku ekspertiisiaktis on nimetatud pudel märgistatud objektina nr
  10. Põlevvedeliku ekspertiisiaktiga on tuvastatud, et: sündmuskohal toa põrandalt ära võetud pudelis oleva vedeliku (objekt nr 1) ja D. Nazarovi elukohast ära võetud pudelis oleva vedeliku (objekt nr 15) puhul on tegemist keskmiste naftadestillaatide hulka liigitatavate põlevvedelikuga; objekt nr 27 (riidetükid, mis oli võetud A.T. ülakehalt kohtuarstliku ekspertiisiosakonnas toimunud lahangu käigus) - sisaldab keskmiste naftadestillaatide hulka liigitatava põlevvedeliku jääki; väga suure tõenäosusega sisaldab objekt nr 28 (riidetükid, mis oli võetud A.T. alakehalt kohtuarstliku ekspertiisiosakonnas toimunud lahangu käigus) keskmiste naftadestillaatide hulka liigitatava põlevvedeliku jääki; suure ja väikese vahepealse tõenäosusega sisaldavad ekspertiisiobjektid nr 22-26 (riided, mis oli võetud A.S. kohtuarstliku ekspertiisiosakonnas toimunud lahangu käigus,) keskmiste naftadestillaatide hulka liigitatava põlevvedeliku jääki; ekspertiisiobjekt nr 21 on põlevvedelik, millest leiti peamiselt etanooli ja vett; objektis nr 27 (riidetükid, mis oli võetud A.T. ülakehalt kohtuarstliku ekspertiisiosakonnas toimunud lahangu käigus - sisalduval põlevvedeliku jäägil ning objektil 1 (sündmuskohal toa põrandalt ära võetud pudelis olev vedelik) oleval põlevvedelikul võib olla ühine päritolu. Tulekahju ekspertiisiaktist tuleneb, et tulekolle paiknes XXX korteri magamistoas asunud voodi uksepoolsel osal ja/või voodi vahetus läheduses uksepoolses nurgas pesukorvi piirkonnas. Teise sõltumatu tulekahjukolde olemasolu on ebatõenäoline, kuid ei saa välistada 5 tulekahjukolde paiknemist korteri koridori magamistoa poolses nurgas külmiku ja seina vahelises piirkonnas, kus asus põlenud kangatükk. Tulekahju tehniline tekkepõhjus oli lahtise tule allika termiline toime. Süüteallikas võis olla väikese võimsusega, näiteks tuletiku või tulemasina leek, kustutamata sigaret vms. Kohus leidis, et D. Nazarovi oma süüd eitavad ütlused ei ole usaldusväärsed. D. Nazarovi ristküsitluse käigus antud ütlused on diametraalses vastuolus eeluurimisel antud ütlustega. Ütlused langevad kokku vaid selles osas, et D. Nazarov viibis
  11. jaanuaril 2018 A.T. l külas ja selles, et nad kolmekesi, lisaks neile ka A.S. , tarvitasid alkohoolseid jooke. Kohus leidis, et ülejäänud D. Nazarovi poolt antud ütlused on vastuolulised. Kohtuistungil avaldati korduvalt usaldusväärsuse kontrollimiseks D. Nazarovi poolt eeluurimisel antud ütlusi, s.h ka tema ütlusi milliseid süüdistatav andis ütluste olustikuga seostamisel. Ütluste olustikuga seostamisel andis D. Nazarov ütlusi, mis on diametraalses vastuolus ka kohtuistungil antud ütlustega. Ristküsitluse käigus kaitsja poolt esitatud küsimustest ja D. Nazarovi vastusest tuleneb, et eeluurimisel on D. Nazarov andnud ka erinevaid ütlusi. Kaitsja: „Mitu korda on teid selles kriminaalasjas üle kuulatud?“ Vastus: „Mitu korda, täpselt ei mäleta.“ „Kas andsite samu ütluseid iga kord?“, vastus: „Ei“. Küsimus: „Miks erinevaid?“ Vastus „ Esimene kord rääkisin õigust, teistel kordadel avaldati psühholoogilist survet.“ Seega on D. Nazarov andnud käesolevas kriminaalasjas lahknevaid ütlusi ning selgituseks, miks on andnud erinevaid ütlusi, toob ette väidetavat politseitöötajate survestamist ja kambrikaaslaste soovitusi. D. Nazarov ei suutnud kohtuistungil mõistuspäraselt ja arusaadavalt selgitada ütluste erinevuse põhjust – D. Nazarovil oli alatest esimesest menetlustoimingust kaitsja, kes menetlustoimingutel osalemisega tagas süüdistatava õigused, sh ka selle, et isikule ei osutataks keelatud mõju. Samuti ei ole eluliselt usutav, et isik võtab omaks mõrvakahtlustuse ja teeb seda kambrikaaslase soovitusel. Samuti ei ole D. Nazarovi ütlused eluliselt usutavad osas, milles ta annab seletusi tema kõrvadel tuvastatud vigastuste tekkimise kohta. Nii eksperdi seletuste põhjal kui ka objektiivse kõrvaltvaataja seisukohalt lähtudes on arusaadav, et külmetus ei toimi ainult ühes kohas (näiteks kõrvadel), vaid kogu organismis. Juhul, kui kõrvalestadel tekivad külmakahjustused, siis peab isik viibima pikalt külma käes. Pealegi tekivad sellisel juhul külmavigastused ka teistel näo – või keha osadel. Kohus leidis, et kuna D. Nazarovi ütlused
  12. jaanuaril 2018 A.T. korteris toimunu kohta ei ole eluliselt usutavad ning kuivõrd D. Nazarovi kohtuistungil antud ütlused on kohtueelsel uurimisel antud ütlustega diametraalses vastuolus ja süüdistatav ei ole suutnud mõistuspäraselt ning arusaadavalt selgitada ütluste erinevuse põhjust, siis tuleb D. Nazarovi ütlused tõendikogumist välja jätta. Kriminaalasjas ülekuulatud kannatanute ütlustest ja kirjalikest tõenditest järeldas maakohus, et tulekahju tekkis põlevvedeliku ja tule kokkupuutumise tagajärjel, tuli oli intensiivne, lahtine, põles toas ja koridoris. Kohtu arvates viitavad sellele, et tulekahju tekkis järsku ka D. Nazarovil esinenud vigastused. Sellele viitab ka see, et isegi A.S. ei suutnud väljuda korterist, et ennast päästa. Suits imbus trepikotta järsku ja suures mahus. Arvestades kogutud tõendeid, ei olnud kohtu hinnangul võimalik, et tulekahju tekkis väikese tule sattumisel lihtsalt kangasse, paberisse jne, sest sel juhul tekiks esmalt suits, tekiks väike leek, mis siis laineks edasi. Samu argumente arvestades välistas kohus asjaolu, et tulekahju tekkis õnnetusjuhtumi tagajärjel. Tulekahju võib küll puhkeda kui põlevvedelik juhuslikult 6 satub mõnele esemele (diivan, põrand, riided), kuid ei ole võimalik, et korteris viibinud kolm täiskasvanut meesterahvast ei märganud tekkinud suitsu ja tuld ning ei teinud kõike võimalikku enda päästmiseks. Kohus leidis, et kohtuistungil uuritud tõenditele tuginedes, et tegemist oli tahtliku süütamisega ning süütamise pani toime D. Nazarov. Tulekahju ekspertiisi aktist nähtub, et tulekolle paiknes aadressil XXX asuva korteri magamistoas asunud voodi uksepoolsel osal ja/või voodi läheduses uksepoolses nurgas pesukorvi piirkonnas Samuti ei välista ekspertiisiaktis toodud ekspertarvamus tulekolde paiknemist korteri koridori magamistoa poolses nurgas, külmiku ja seina vahelises piirkonnas, kus asus põlenud kangatükk. Tunnistaja D.L. on andnud ütlusi, et esikus põles inimene ja koht külmkapi ja seina vahel. Põles kogu toa vasakpoolne osa. Sündmuskohalt leiti kaks pudelit, milles põlevvedelik, üks oli tühi, teine asus toa vasakus nurgas. Kannatanu A.T. riidetükkidel leiti põlevvedeliku jääke, mis võivad olla ühise päritoluga toast leitud pudelis sisalduva põlevvedelikuga. Kannatanute T.L. ja D.A. i ütluste ning D. Nazarovil tuvastatud vigastuste pinnalt tegi kohus järelduse, et lahtine leek tekkis järsult, tulekahju laienes kiiresti. D. Nazarovil tuvastatud vigastused tekkisid lahtise leegi kõrge temperatuuri toimel ja see viitab asjaolule, et D. Nazarov viibis lahtise tuleleegi vahetus läheduses. D. Nazarov, olles teadlik, et A.T. korteris toimub tulekahju, et A.T. põleb ja korteri toas viibib veel A.S. , ei teavitanud toimunust ühtegi inimest, ei helistanud hädanumbrile, lihtsalt rahulikult lahkus sündmuskohalt. Kohus leidis, et eelpool viidatud tõendid osutavad sellele, et tegemist on kuriteoga – tahtliku inimese ja korteri süütamisega. Kohtu hinnangul ei ole võimalik, et põlevvedelik oli pudelis ja sinna sattus tuli (näiteks joomingu käigus), sest sel juhul tekiks leek ühes kohas ning tulekahju ei oleks levinud nii järsult ja intensiivselt. Peale selle ei viibinud kannatanud A.T. ja A.S. raskes alkoholijoobes või taolises seisundis, et nad ei oleks saanud õigeaegselt reageerida tekkinud tulekahjule. Samuti arvestas kohus, et kuivõrd D. Nazarov ja A.T. käisid teistelt inimestelt suitsu küsimas, ei olnud nendel tulekahju tekkimise hetkel enam suitsu ja seega polnud enam ka vajadust tulemasinat või tikke kasutada (D. Nazarov ise ka ei eita, et suitsu nendel enam ei olnud). Samuti ei ole võimalik ja ei ole tõenäoline, et kannatanud valasid kogemata enda peale ja/või teistele kohtadele nii suures koguses põlevvedelikku, et see hakkas nii järsult põlema. Kontrollides kaitsja versiooni, et keegi teine korteris viibijatest (näiteks A.S. ) süütas A.T. ja korteri, kasutas kohus nn välistamismeetodit. Kohus leidis, et ei ole eluliselt usutav ja ei ole tõenäoline, et A.T. pani ennast põlema, sest ei ole andmeid, et ta kavatses ennast tappa. Vastupidi, kannatanu A.T. palus põlemise ajal abi. Selle kohta andis ütluseid kannatanu D.A. , kes seletas, et „Antsu uks oli lahti, sest ma nägin, kuidas Ants põles, aga aidata ei saanud, ta sirutas käe ja palus abi….“ Samuti ei ole tõenäoline, et A.T. pani oma korteri põlema, sest ta (enne süütamist) ei teinud midagi selleks, et tulekahju puhul pääseda korterist. Seega välistab kohus, et A.T. võis panna ennast või/ja korteri põlema. 7 Peale selle välistas kohus ka selle, et A.T. pani põlema A.S. , sest A.S. ei teinud enne süütamist midagi, et vähemalt ennast päästa. Tulekolle asus toa ukse juures ning tulekahju oli kõige intensiivsem toa vasakus osas ukse juures ning koridoris. Lahtine tuli ja kõrge temperatuur ei andnud võimalust A.S. l korterist lahkuda, kuid asjaolu, et tema surnukeha asus akna juures, annab alust väita, et A.S. jõudis teha mingeid liigutusi tulekahju ajal. Ei ole eluliselt usutav, et inimene paneb esemed/inimese põlema kohas, mis teeb võimatuks ta enda korterist lahkumise. Vaatamata sellele, et A.S. l olid seljas talveriided, oli ta tulekahju ajal ilma jalanõudeta, mis viitab sellele, et vahetult enne tulekahju puhkemist ei kavatsenud A.S. korterist lahkuda. Asjaolu, et A.S. riietelt leiti põlevvedeliku jääke, ei anna veel alust väita, et ta pani toime süütamise. Kohtu hinnangul põlevvedeliku jäägid A.S. riietel räägivad sellest, et põlevvedelik sattus ka A.S. peale. Samas D. Nazarov oli enne tulekahju puhkemist aga valmis korterist ära minema – ta oli välisriietuses (kui väljus trepikojast), asus A.T. korteris vahetult enne tulekahju puhkemist kohas, kust ta sai ilma takistuseta väljuda. Asjaolu, et D. Nazarov ei püüdnud osutada kannatanutele abi, ei teavitanud kedagi (isegi maja elanikke) toimunud tulekahjust, ei helistanud hädanumbrile, näitab, et jätta inimesi tulekahjus surema oli D. Nazarovi tahtlik ja sihikindel tegevus, mis viitab omakorda soovile kannatanud ära tappa. Arvestades ülaltoodut, leidis kohus, et käesolevas asjas kogutud kaudsed tõendid kujundavad uue kvaliteediga asjaolude kogumi (süsteemi), mis võimaldab teha järelduse, et D. Nazarov pani toime talle inkrimineeritava kuriteo. Kohus luges tuvastatuks, et
  13. jaanuaril 2018 kella 03.08 paiku D. Nazarov, viibides koos A.S. ga nende ühise tuttava A.T. korteris aadressil XXX , kus ühise alkoholi tarbimise ajal võttis D. Nazarov sealsamas korteris olnud pudeli läbipaistva süütevedelikuga, millel oli etikett kirjaga „Solve w vaitspiritas“, avas korgi ja valas sellest süütevedelikuga üle A.T. . Seejärel süütas kergestisüttiva vedelikuga üle valatud A.T. . A.T. süütamise tagajärjel tekkis korteris XXX tulekahju, mille tagajärjel saabus piinaval viisil elusana põlema süüdatud A.T. ja korteris viibinud A.S. surm. Kohus leidis, et D. Nazarovi tegu oli suunatud vähemalt kahe isiku vastu, tegu on kantud ühtsest tahtlusest ja pandud toime samaaegselt. D. Nazarov valas süütevedelikuga üle A.T. . Seejärel süütas kergestisüttiva vedelikuga üle valatud A.T. . A.T. süütamise tagajärjel tekkis korteris XXX tulekahju, mille tagajärjel saabus elusana põlema süüdatud A.T. ja korteris viibinud A.S. surm. Kohus tuvastas, et D. Nazarov süütas elusa A.T. , kes elusana põledes oli mingi ajaperioodi jooksul veel ka teadvusel (liikus käpuli ja vehkis käega). Kohus leidis, et A.T. põlemine põhjustas talle suurt ja kestvat valu. Seega pani D. Nazarov A.T. tapmise toime piinaval viisil. Ka leidis kohus, et süüdates süütevedelikuga üle valatud A.T. , suhtus D. Nazarov ükskõikselt, erilise hoolimatusega inimelusse ning tema taoline käitumine on vaadeldav tapmisena julmal viisil. Kohus leidis, et tõendamist on leidnud ka see, et D. Nazarov pani tapmise toime üldohtlikul viisil. Taolist otsustust tehes tugines maakohus kohtus ütlusi andud majaelanike väidetele, milliste kohaselt tundsid kannatanud tekkinud tulekahju tagajärjel ohtu oma elule ja tervisele. Nimetatud oht oli reaalne, sest kannatanud tegid kõik endast oleneva, et ennast abistada – avasid aknaid, heitsid põrandale, väljusid Päästeameti töötajate kontrolli alla õue. 8 Kuna D. Nazarovi tapmisteo tagajärjel tekkis reaalne oht kolmandate isikute elu ja tervisele leidis kohus, et D. Nazarov pani tapmise toime üdohtlikul viisil. D. Nazarovi süüdistus KarS § 203 lg 1 järgi Maakohus luges tõendatuks D. Nazarovi süü A.T. süütamises, mille tagajärjel tekkis tulekahju ka korteris XXX . Lüganuse Vallavalitsuse esindaja J. Karo kohtuistungil antud ütluste kohaselt tekitati vallale tulekahjuga kahju 20 355,60 eurot Vald käis koos Kiviõli Kinnisvarahooldusega kohapeal olukorraga tutvumas ja sai hinnapakkumise. Korteris on kõik elektrisüsteem hävinud, puudub elektripliit ja korter pole elamiskõlbulik. Trepi käsipuud on tahmased, põlenud ei ole. Korrused tuleb enne remonti puhastada. Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ hinnapakkumisest nähtub, et korteri asukohaga XXX sanitaarremondiks kuluks 13 834,80 eurot ning trepikoja remondiks kuluks 5896,80 eurot. Asja tahtlik rikkumine või hävitamine on karistatav vaid siis, kui sellega on tekitatud oluline kahju. Et tegemist on materiaalse deliktiga, tuleb tuvastada ja tegijale omistada ka tagajärg ehk asjale tekitatud kahju laad ja ulatus. KarS § 12¹ p 1 kohaselt on oluline kahju, mis ületab 4000 eurot. Vaatamata sellele, et käesolevaks ajaks on vallavalitsus kandnud kokku 1512,52 eurot ning antud summas kohus rahuldas tsiviilhagi, tuleb maakohtu arvates tekitatud kahju lugeda siiski oluliseks. Seda seetõttu, et arusaadavalt on korteris asukohaga XXX vajalik teostada põlengujärgne remont, samuti teha remonti kahjustatud trepikojas. Tehtud kalkulatsioonide järgi kuluks selleks kokku umbes 19 731 eurot. Kohus tuvastas kohtuistungil, et korteri süütamisega tekitati Lüganuse Vallavalitsusele kahju 20 355,60 eurot. Nimetatud kuludest on Lüganuse Vallavalitsus kandnud 1512,52 eurot, millest 624 eurot on matmiskulud, 48 eurot trepikoja märgpuhastus, 167,81 eurot korteri koristamine prügist ja 672,71 eurot akende vahetus. APELLATSIOONID
  14. septembril 2019 esitas D. Nazarovi kaitsja apellatsiooni milles palub tühistada Viru Maakohtu otsus D. Nazarovi süüditunnistamises ja karistamises KarS § 114 lg 1 p 1,2,

§ 203lg 1 järgi ning ta õigeks mõista.

Samuti palub kaitsja tühistada maakohtu otsuse tsiviilhagi osalise rahuldamise osas ja jätta tsiviilhagi läbi vaatamata. Apellant leiab, et kuriteo toimepanemine D. Nazarovi poolt pole tõendamist leidnud. Kriminaalasjas kogutud tõendeid tuleb kaitsja arvates pidada kaudseteks ning need ei moodusta tõendite süsteemi, mis saaksid tõendada kuriteo toimepanemist kahtlustatava poolt. Apellatsioonis käsitleb kaitsja esmalt D.A. i ja T.L. ütlusi ning leiab, et nendest ütlustest ei selgu, millal süüdistatav täpselt korterist lahkus. Kaitsja arvates on kohus jätnud selles osas põhjendamatult hindamata kannatanu A.K. ütlused. 9 Kannatanute T.L. ja D.A. i ütluste kohaselt algas tulekahju pärast süüdistatava väljumist maja trepikojast. Kumbki tunnistaja ei ole aga andnud ütlusi selle kohta, kui suur oli ajavahemik süüdistatava trepikojast väljumise ja tulekahju alguse vahel. Nimetatud ajavahemik on kaitsja arvates oluline. Kuna tulekahju tekkis järsult, oli intensiivne ja suure leegiga, siis juhul, kui süüdistatav oli selle alguses põlevas korteris, pidid tunnistajad saama tulekahju algusest teada vahetult kohe pärast süüdistatava väljumist trepikojast. Kumbki tunnistaja pole sellist tunnistust andnud, et suits tuli trepikotta kohe pärast seda, kui süüdistatav trepikojast väljus. Kaitsja arvates ei pruukinud T.L. ja D.A. aja kulgemist ka täpselt tajuda, kuna nad tarvitasid vahetult enne tulekahju algust alkoholi. Ainsana on andnud ütlusi selle kohta, milline oli ajavahemik süüdistatava trepikojast väljumise ja suitsu trepikotta jõudmise vahel, A.K. . A.K. on prokuröri küsimusel vastates väitnud, et pärast D. Nazarovi lahkumist istusid nad trepikojas veel 5 minutit. Kaitsja leiab, et kuna T.L. , D.A. ja A.K. istusid trepikojas peale D. Nazarovi lahkumist 5 minutit, siis järelikult selle aja jooksul ei olnud suits veel trepikotta imbunud. Kohus jättis aga A.K. vastavad ütlused hindamata ning jõudis seetõttu valele järeldusele, et süüdistatav oli vähemalt tulekahju alguses korteris. Kaitsja leiab, et seega saab sündmuste rekonstrueerimisel lähtuda sellest, et vähemalt 5 minuti jooksul pärast seda, kui süüdistatav väljus trepikojast, ei olnud trepikojas suitsu. Suits tekkis trepikotta järsult vähemalt 5 minutit pärast seda, kui süüdistatav oli majast lahkunud. Kuna tulekahju tekkis järsku ja oli intensiivne, suits tuli trepikotta ka järsku, ei ole usutav, et tulekahju A.T. korteris algas enne seda (või sellel ajal), kui süüdistatav väljus maja trepikojast. Intensiivse ja järsku alanud tulekahju korral oleks suits jõudnud trepikotta kiiremini kui 5 minuti jooksul, arvestades eriti seda, et A.T. korteri uks oli lahti. Kaitsja arvates pole ka usutav, et inimene põleb lahtise leegiga 5 minutit üle kogu keha ja suudab pärast seda veel ennast liigutada ja abi paluda. Seega on usutav süüdistava poolt kohtus antud ütlused, et tema lahkumise järel oli korteris kõik rahulik. Samuti on põhjendatud alus arvata, et tulekahju algas korteris pärast seda kui süüdistatav oli lahkunud ja süüdistatav pole tulekahjuga seotud. Erinevalt maakohtust leiab kaitsja, et kohtuarstlik ekspertiisiakt ei vasta KrMS § 107 lg 3 nõuetele. KrMS § 107 lg 3 p 2 näeb ette, et ekspertiisiakti põhiosas esitatakse uuringutulemuste hindamise andmed ja eksperdiarvamuse põhjendus. Kaitsja on seisukohal, et ekspertiisiaktis 18E-IDI0002 ei ole esitatud uuringute hindamise andmeid ja eksperdiarvamuse põhjendust. Ekspertiisaktis toodud põhjenduse osale vastab kaitsja arvates ainult viide termilise toime iseloomule juustele peas ja silmade ripsmetele. See põhjendus ei anna aga selgitust, miks peab ekspert leitud vigastusi kõrvadel põletusteks. Samuti ei anna põhjendus selgitust, miks tekkisid põletused ja juuste ning ripsmete kõrbemine 1-1,5 ööpäeva enne kohtuarstlikku läbivaatust. Väidetavate põletuste kohta kõrvadel on ekspertiisiaktis igasugune põhjendus toomata. Kaitsja on seisukohal, et käesoleval juhul ongi ekspertiisiakt kontrollimatu ja pole võimalik aru saada, millisel alusel on ekspert jõudnud järeldusele, et süüdistataval esinevad termilised põletused ning need tekkisid 1-1,5 ööpäeva enne läbivaatust. Seda põhjendust ei saa asendada ka eksperdi ütlused ekspertiisiakti selgitamisel. Ekspertiisiaktis ei ole arusaadaval viisil põhjendatud, miks on tegemist põletushaavadega ja miks on need ja kõrbenud juukse- ning ripsmeotsad tekkinud 1-1,5 päeva enne kohtuarstlikku ülevaatust. 10 Ekspert M. Jeržanov andis kohtus ütlusi, selle kohta millised on need konkreetsed tunnused, mis viitavad põletushaavadele. Ka selgitas ekspert, et D. Nazarovi vigastustel esinevat pruunikat tooni külmetushaavadel ei esine. Eksperdi vastustest on kaitsja arvates just vigastustel esinev pruunika toon asjaolu, mis eristab põletushaava külmetushaavast. Samas pole ekspertiisiaktis välja toodud, et süüdistatava nahal esineks pruunikat tooni. Seega pole ekspert süüdistatava ülevaatusel tuvastanud tema enda poolt oluliseks peetud tunnust, mis annaks aluse väita, et süüdistataval esinesid just põletushaavad. Ekspert on andnud kohtus ütlusi, et kõrbenud juukse- ja ripsmeotste vanuse hindamisel võttis ta aluseks kriminaalasja materjalid. Seega ei hinnanud ekspert möödunud aega mitte uuringute ja erialateadmiste baasil, vaid kriminaalasja materjalide baasil. See tähendab, et kui menetleja soovis eksperdile esitatud küsimusega teada saada, kas süüdistatav on seotud uuritava tulekahjuga ja menetlejal oli selleks vaja eksperdiarvamuse näol teada saada, millal süüdistataval on tervisekahjud tekkinud, siis ekspert vaatas kriminaalasja materjalidest, et tulekahju oli 11 jaanuaril 2018 ja andis vastuse lähtudes sellest teadmisest, st ekspert sai vastuse menetlejalt endalt. Igal juhul on selge, et ekspert ei esitanud vastust lähtudes uuringutest ja lähtudes oma erialastest teadmistest. Seega ei põhine käesoleval juhul eksperdi järeldused uuringutele ja teadmistele, vaid kriminaalasja materjalidele ning eksperdiarvamus on seetõttu kohtukõlbmatu ja sellele tõendile ei saa otsuse tegemisel tugineda. Kaitsja leiab, et pole tõsikindlalt tõendamist leidnud, et süüdistaval olid põletushaavad kõrvadel. Pole välistatud, et tegemist oli külmetusvigastustega. Tõsikindlalt pole tõendamist leidnud, et kahjustused tekkisid süüdistataval 1-1,5 päeva enne kohtuarstlikku ülevaatust. Kaitsja on seisukohal, et pole välistatud kahjustuste tekkimine varasemalt. Kaitsja nõustub maakohtuga, et käesolevas asjas tuleb kasutada välistamismeetodit ja tuleb välistada kõikide sündmuskoha ja -ajaga seotud võimalike isikute (peale süüdistatava) käitumine saabunud tagajärje suhtes. Kaitsja leiab, et seega tuleb välistada et A.T. ei saanud ennast süüdata või A.S. ei saanud A.T. d süüdata. Kaitsja on seisukohal, et kohus ei ole sellist välistamismetoodikat nõuetekohaselt rakendanud. Nimetatud metoodika kasutamisel peab välistama, et isik ei saanud tegu toime panna, mitte seda, kas isik soovis või mitte ja kas on eluliselt usutav või mitte. Samuti ei piisa sellest, kui leida, et isik tõenäoliselt ei soovinud tegu toime panna. Kui tuvastada, et isik arvatavasti või tõenäoliselt ei soovinud tegu toime panna, siis see ei välista seda, et isik ikkagi sai teo toime panna. Kaitsja leiab, et kohus ei ole elulise usutavuse ja tõenäosuse välja toomisel A.T. poolset süütamist välistanud. Enesetapu kavatsuse kohta andmete puudumine ei välista, et isik enesetapu ikkagi sooritab. Kaitsja on seisukohal, et ka A.S. osas on kohus välistanud tema poolt süütamise toimepanemise tuginedes ainult elulisele usutavusele ning pole faktilisi asjaolusid, mis tema poolt süütamise välistaksid, tuvastanud. Kaitsja arvates on kohus taoliselt käitudes jätnud kõrvale kaks olulist asjaolu. Esiteks oli toas vaiba peal pudel põlevvedelikuga ja sinine tulemasin. Nimetatud esemed asusid vaatlusprotokolli kohaselt kahe leitud surnukeha vahel, so toa ukse vahel oli A.T. surnukeha ja 11 akna all teleri taga oli A.S. surnukeha ning pudel ja tulemasin olid toas nende kahe surnukeha vahele jääval alal. Kuna põlevvedelikuga pudel ja tulemasin asusid kahe surnukeha vahel, siis on võimalik, et selle jättis sinna A.S. pärast tulekahju süütamist ning kuna tulekahju tulekolle oli toa ukse juures, siis ei pääsenud ta enam toast välja. See, et süüdistatav sai selle pudeli tuppa vaiba peale jätta, on välistatud, kuna pudeli asukoht on selline, et selle sinna jätmisel poleks ka süüdistatav enam toast väljuda saanud, sest toa ukse kõrval oli intensiivne tulekahju. Seega sai pudeli põlevvedelikuga jätta tuppa vaiba peale kas A.T. ise või siis A.S. . Teiseks olid sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt toas A.S. surnukeha taga aknalaual saapad. Seega pole välistatud, et A.S. soovis põgeneda toast pärast süütamist akna kaudu. Selleks oli ta endale selga pannud talvejope ja pani saapad aknalauale valmis, et oleks lihtsam aknast välja minna (tegemist on esimese korruse korteriga). A.S. l seljas olnud talvejope ja aknalaual olnud saapad annavad põhjendatud kahtluse sellise võimaluse jaoks. Seda kinnitab ka toa keskel vaibal olnud pudel põlevvedelikuga ja tulemasin, samuti põlevvedeliku jäägid A.S. riietel. Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et käeolevas asjas ei ole kogutud selliseid kaudseid tõendeid, mille põhjal kogumis saab tuvastada, et süüdistatav süütas A.T. . Kaitsja on seisukohal, et käesolevas asjas kogutud tõendite baasil ei saa tõsikindlalt väita, et süüdistatav oli tulekahju alguses korteris. Kuna pole tõendatud süüdistatava poolt korteri süütamine, pole põhjendatud ka süüdistatava süüdi mõistmine KarS § 203 lg 1 järgi. Süüdistatava õigeks mõistmisel tuleb tsiviilhagi jätta KrMS § 310 lg 2 kohaselt läbi vaatamata. 2. oktoobril 2019 esitas apellatsiooni D. Nazarov. Apellatsioonis taotleb süüdistatav enda õigeksmõistmist KarS § 114 lg 1 p 1,2,

§ 203lg 1 järgi.

Apellatsioonis leiab süüdistatav, et tunnistaja T.L. ütlused ei ole usaldusväärsed. T.L. oli tulekahju puhkemise ajal alkoholi tarvitanud ja D. Nazarovi teadmisel on T.L. ka narkomaan. Apellandi arvates võis T.L. olla

  1. jaanuaril 2018 ka narkojoobes. D. Nazarov leiab, et kuigi T.L. väidab, et nägi teda maja trepikojast väljumas, ei oska ta aga öelda, mis D. Nazarovil tol hetkel seljas oli. T.L. on kohtus väitnud, et pärast sigareti küsimist naases D. Nazarov arvatavasti A.T. korterisse, sest sellel momendil elas alumisel korrusel vaid kaks isikut. Tegelikult elas alumisel korrusel kolm isikut, T.L. teadis seda ja seega ta valetas kohtus selles osas. Ka ei ole T.L. ja D.A. öelnud, kui pikk oli ajavahemik tema trepikojast väljumise ja tulekahju puhkemise vahel. Ajavahemiku pikkuse kohta on ütlusi andnud ainult A.K. , kelle väidete kohaselt oli ajavahemiku pikkuseks 5, võib olla ka 7 minutit. Kuna A.K. oli seltskonnas ainus alkoholi mittepruukinud isik, siis tuleb tema ütlused lugeda usaldusväärseteks. D. Nazarovi väitel sai ta vanglas olles teada, et A.S. t on varasemalt karistatud tapmise eest, see aga viitab tema arvates sellele, et ta A.T. tapmise võis toime panna A.S. . 12 D. Nazarovi väidete kohaselt toimus pärast tema kinnipidamist
  2. jaanuaril 2018 ülevaatus. Mingeid vigastusi tal ei avastatud.
  3. jaanuaril 2018 viidi ta eksperdi juurde ja seal tuvastati tal põletusvigastused. Ta teadis, et mingeid põletusvigastusi tal olla ei saanud. Kui ta vastas eksperdi küsimusele, et tea millest vigastused võisid tekkida, siis küsis ekspert seda teda saatvatelt politseinikelt ja need vastasid, et oli tulekahju. Seega tegi ekspert oma järeldused politseinike jutu põhjal, mitte aga oma teadmistele tuginedes. Ta ei tea, millal ta sai vigastused kõrvadele, kuid need olid tal juba enne
  4. jaanuari 2018 ja need tekkisid tal sellest, et ta käis ilma mütsita. Kindlasti ei tekkinud vigastused tulest. Kohus leidis, et tema ütlused ei ole usaldusväärsed, sest ta on neid muutnud. Ta selgitas kohtus, miks ta oma ütlusi muutis. Selle põhjuseks oli see, et talle osutati psühholoogilist survet politseitöötajate poolt. Ähvardati pikaajalise vangistusega ja ta hakkas kartma neid ähvardusi. D. Nazarov ei nõustu maakohtuga selleski, et tegemist oli tahtliku süütamisega. D. Nazarovi väidete kohaselt ei ole kriminaalasjas üheselt kindlaks tehtud, millisest kohast tulekahju alguse sai ja kuivõrd seda ei ole kindlaks tehtud, siis ei ole välistatud, et tegemist oli õnnetusjuhtumiga. D. Nazarovi arvates ei ole põhjendatud kohtu seisukoht, mis välistab A.T. enese põlema panemise. Selliseid andmeid, et A.T. ei soovinud ennast tappa, kriminaalasjas ei ole. VASTUVÄITED APELLATSIOONIDELE Apellatsioonivastuses leiab prokuratuur, et Viru Maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik ning puuduvad alused apellatsioonide rahuldamiseks. Apellatsioonivastuses leiab prokuratuur, et omaksvõetud kohtupraktika kohaselt puudub õiguslik keeld isiku süüditunnistamiseks ka ainuüksi kaudsete tõendite alusel. Otsesed ja kaudsed tõendid ei erine teineteisest mitte nendes sisalduva teabe tõeväärtuse poolest, vaid selle poolest, kui vahetult nad kuriteo toimepanemise asjaolusid kajastavad. Seetõttu omandab kaudsete tõenditega tõendamisel erilise tähenduse KrMS § 61 lg-s 2 sisalduv nõue hinnata tõendeid nende kogumis kohtu oma siseveendumuse kohaselt. Seega on alusetu kaitsja väide, et kohtul puudub tõendamisel õigus siseveendumusele. Toetudes T.L. ja D.A. i ütlustele leiab prokuratuur, et nimetatud tunnistajate ütlustest nähtub üheselt, et süüdistatava korterist lahkumine ja tulekahju algus olid ajaliselt omavahel tihedalt seotud. Kaitsja väide selle kohta, et kumbki tunnistaja ei ole andnud eraldi ajalist määratlust süüdistava trepikojast väljumise ja tulekahju alguse vahel, ei ole asjakohane, sest mõlema tunnistaja ütlustest tuleneb väga selgelt, et kaks sündmust olid omavahel tihedas ajalises seoses. Samas on maakohus prokuratuuri arvates veenvalt ja arusaadavalt põhjendanud, miks kohus jättis osaliselt arvestamata A.K. ütlused – kannatanu A.K. ütlused on ajamääratluse osas vastuolus T.L. ja D.A. i ütlustega. Kuivõrd kohus on arusaadavalt põhjendanud, miks A.K. ütlused on osaliselt ebausaldusväärsed, ei ole kaitsja väitel, nagu ei oleks kohus A.K. ütlustega arvestanud, alust. Apellatsioonivastuses ei nõustu prokuratuur kaitsja väitega, et ekspertiisiakt ei ole lubatud tõend ja eksperdi ütlused ei ole usaldusväärsed. Prokuratuuri nõustub maakohtu järeldustega, et ekspertiisakt vastab KrMS § 107 lg 3 nõuetele, sest ekspertiisiakti kirjeldavas osas on nii uuringute kirjeldus (kahtlustatava seletus ja kaebused, objektiivsed andmed) kui ka eksperditulemuste hindamise andmed ja arvamuse põhjendus. 13 Seega ei ole kaitsja seisukoht, põhjenduse puudumise kohta, kinnitust leidnud ning ühtlasi puuduvad teised konkreetsed põhjendused, mis seaksid kahtluse alla ekspertiisiakti vastavuse KrMS § 107 lg 3 nõuetele. Ka ei nõustu prokuratuur kaitsja on seisukohaga, ei kohus ei ole välistamismetoodikat nõuetekohaselt rakendanud. Prokuratuur nõustub maakohtu otsuses esitatud sellekohaste põhjendustega ning leiab, et kaitsja etteheited maakohtule on alusetud. Kokkuvõtvalt leiab prokuratuur, et Viru Maakohtu
  5. juuni 2019 otsus D. Nazarovi süüdimõistmises KarS § 114 lg 1 p 1, 2,

§ 203

lg 1 järgi on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonid otsuse tühistamise ja süüdistatava õigeks mõistmise osas tuleb jätta rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED Tartu Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse, D. Nazarovi ja tema kaitsja apellatsioonidega, prokuratuuri vastuväidetega apellatsioonidele ning uurinud kriminaalasja materjale, on seisukohal, et apellatsioonide rahuldamiseks puudub alus. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning jääb apellatsioonimenetluses muutmata. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonides esitatud väited ei anna alust maakohtu seisukohtade ümberhindamiseks. Maakohus on oma otsuses kriminaalasjas kogutud kõiki tõendeid põhjalikult analüüsinud ning välja toonud, kuidas need tõendid ning nende pinnalt tehtud järeldused kinnitavad tegude toimepanemist D. Nazarovi poolt. Kohtu siseveendumuse kujunemine küsimuses, miks sai süüdistuses kirjeldatud teod toime panna üksnes D. Nazarov, on lugejale igati jälgitav. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt esitatud sisuliste põhjendustega ning ei pea seetõttu vajalikuks maakohtu sellekohaseid argumente vastavalt KrMS § 342 lg 3 p-le 1 käesolevas otsuses korrata. Seetõttu piirdub ringkonnakohus vaid omapoolsete väidete lisamisega apellatsioonides esitatule vastates. Ringkonnakohtu arvates puudub kriminaalasjas vaidlus selle üle, et

  1. jaanuaril 2018 puhkes XXX korteris nr X tulekahju ning tulekahjus said surma A.T. ja A.S. . Vaidlus puudub selleski, et A.T. surma põhjuseks olid ulatuslikud III-IV järgu põletuskolded, orienteeruvalt 85-95% kehapinnast, mille tüsistusena tekkis põletusšokk ja arenes välja äge hulgielundite puudulikkus. Ka puudub vaidlus selles, et A.S. surma põhjuseks oli äge mürgistus vingugaasi ja suitsus olevate põletusjääkidega. Vaidlust pole ka selles, et
  2. jaanuaril 2018 viibis D. Nazarov koos A.S. ja A.T. ga viimase korteris ning koos tarvitati alkoholi. Kahtluse alla ei ole apellatsioonimenetluses seatud sedagi, et D. Nazarov lahkus A.T. korterist ning pärast tema lahkumist märkasid tunnistajad T.L. , D.A. ja A.K. tulekahju A.T. korteris. Ringkonnakohus leiab, et käsitletava kriminaalasja vaidlusalusteks küsimusteks on, kas D. Nazarov viibis tulekahju puhkemise momendil A.T. korteris ja kui viibis, siis kas tema oli isikuks, kes põhjustas tulekahju. D. Nazarov eitab enda viibimist tulekahju puhkemise hetkel A.T. korteris. Süüdistatava väidete kohaselt sai ta tulekahjust A.T. korteris teada alles siis, kui ta politseitöötajate poolt
  3. jaanuari 2018 päeval kinni peeti. 14 Kuivõrd korteris viibinud A.T. ja A.S. on surnud, siis puuduvad kriminaalasjas otsesed isikulised tõendid, mis võiksid kinnitada D. Nazarovi viibimist tulekahju puhkemise hetkel A.T. korteris. Seega tuleb ringkonnakohtul esitatud küsimusele vastamiseks analüüsida, lisaks D. Nazarovi enda süüd eitavatele ütlustele, teisi kriminaalasjas kogutud tõendeid, mis kas kinnitaksid D. Nazarovi sellekohaseid ütlusi või lükkaksid need ümber. Ringkonnakohtu arvates on taolisteks tõenditeks, millistele tuginedes on võimalik nimetatud küsimusele vastata, eelkõige D. Nazarovi suhtes läbiviidud kohtuarstliku ekspertiisi akt, eksperdi kohtus antud ütlused ning tunnistajate T.L. , D.A. i ja A.K. ütlused. D. Nazarovi suhtes viidi
  4. jaanuaril 2018 läbi kohtuarstlik ekspertiis. Ekspertarvamuse kohaselt esinesid D. Nazarovil termilised põletused paremal ja vasakul kõrvalestal, kõrbenud juukseotsad peas ning silmade ripsmete otstel, mis tekkisid mitte rohkem kui 1,5 ööpäeva enne kohtuarstlikku läbivaatust leegi kõrge temperatuuri toimel, mida tõendab termilise toime iseloom juustele peas ja silmade ripsmetele. Seega tuleneb ekspertarvamusest, et D. Nazarovi kõrvalestadel esinenud vigastusete näol on tegemist termiliste põletusvigastustega. Lisaks tuvastas ekspert ka kõrbenud juukseotsad ja kõrbenud ripsmed, mis samuti viitavad põletusele. Toetudes kõrbenud juukse ja ripsmeotstele on ekspert tulnud järeldusele, et tema poolt tuvastatud põletusvigastuste tekkepõhjuseks oli leegi kõrge temperatuur. Eeltoodust tulenevalt, saab ringkonnakohtu arvates tõsikindlalt väita, et D. Nazarovil oli enne ekspertiis teostamist vahetu kokkupuude leegiga, mille temperatuur oli kõrge. Ka on ekspertarvamusele tuginedes võimalik väita, et kirjeldatud kahjustused said tekkida mitte rohkem kui 1,5 ööpäeva enne kohtuarstlikku läbivaatust
  5. jaanuaril
  6. D. Nazarovi selgituste kohaselt tekkisid tal vigastused kõrvalestadele külmast, ta käis ilma mütsita ja kõrvad said külma. Juuste ja ripsmete kuumakahjustusi süüdistatav põhjendada ei osanud väites vaid, et võib-olla suitsetamisest (KoTo lk 82). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et D. Nazarovi väide nagu tekkinuks tal kõrvalestadele kahjustused külmast, on ümberlükatud kohtumeditsiini eksperdi kohtus antud ütlustega. Ekspert on kohtuistungil andnud ütlusi, et külmakahjustus ei teki ainult ühes kohas. Juhul kui see tekiks ainult ühes kindlas kohas, siis peab mingit külma asja hoidma nimelt selles kohas. Samuti on ühes kohas külmakahjustus võimalik juhul, kui hoida üht kindlat kohta külma käes, aga ülejäänud kehaosad külma eest katta. Kaitsja küsimusele külmakahjustuse ja põletusvigastuse eristamise kohta on ekspert vastanud, et külmetus on organismi üldine seisund ja see ei saa olla ainult ühes kohas. Külmetus on pikem protsess ja see ei toimu 1-2 sekundiga. Põletusvigastus tekib aga väga lühikese aja jooksul. Samas on ekspert kinnitanud, et D. Nazarovi kõrvalestadel esinenud vigastuste näol on tegemist põletusvigastustega. Ekspert on selgitanud, et nimetatule viitasid punetus, epidermiline pealmine kiht oli koorunud ning nahal oli pruunikas toon, mis jääb põletushaaval ja mida külmavigastuste puhul ei esine. Maakohus on seega õigustatult leidnud ja ringkonnakohus nõustub sellega, et D. Nazarovi väide, nagu tekkinuksid tema kõrvalestadel tuvastatud vigastused külmast, on ümber lükatud. 15 Ka nõustub ringkonnakohus maakohtu arutluskäiguga mille kohaselt ei ole eluliselt ustav D. Nazarovi väide, nagu võinuksid tal tuvastatud juuste ja ripsmekahjustused, tekkida suitsemisest (sigareti süütamisest). Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et ekspertiisiakti ning eksperdi ütlustega kohtus on tõendamist leidnud, et D. Nazarovil tuvastatud vigastuste näol on tegemist nimelt põletusvigastustega. D. Nazarovil esinenud põletusvigastused annavad ringkonnakohtu arvates omakorda tõsikindla aluse väiteks, et D. Nazarovil oli kokkupuude lahtise leegiga ning nimelt leegi kõrge temperatuur põhjustas tal tuvastatud põletusvigastused. Samas annab ekspertarvamus aluse ka väiteks, et nimetatud vigastused on saadud mitte rohkem kui 1,5 päeva enne kohtuarstlikku läbivaatust, seega võimalik, et
  7. jaanuaril
  8. Vastuseks kaitsja väitele, nagu ei vastaks D. Nazarovi suhtes koostatud ekspertiisiakt KrMS § 107 lg 3 esitatud nõuetele märgib ringkonnakohus, et nõustub maakohtu järeldustega ekspertiisiakti kui lubatava ja kohtukõlbuliku tõendi kohta ning seetõttu puudub vajadus maakohtu põhjenduste kordamiseks käesolevas otsuses. Eitades ekspertiisiakti vastavust KrMS § 107 lg 3 p 2 nõuetele, põhjendab kaitsja oma väidet asjaoluga, et sellest ei selgu, millele toetudes peab ekspert kõrvadel tuvastatud vigastusi põletusvigastusteks. Ringkonnakohtu arvates ei ole kaitsja taolist väites põhjalikult süüvinud ekspertiisakti sõnastusse. Ringkonnakohus, erinevalt kaitsjast, leiab, et ekspert on sõnaselgelt kinnitanud, et kõrvalestadel tuvastatud vigastused ning juukse ja ripsmeotste kõrbemine on tekkinud leegi kõrge temperatuuri toimel „mida tõendab termilise toime iseloom juustele peas ja silmade ripsmetele“. Seega on ekspert, arvestades juuste- ja ripsmeotste kõrbemist, tulnud järeldusele, et ka kõrvalestadel esinenud vigastused on tekkinud termilisest põletusest. Ka põhjendab kaitsja oma väidet sellega, et ekspertiisiaktis ei ole ekspert välja toonud peamist tunnust, mis eristab külmetusvigastust põletusvigastusest. Eksperdi ülekuulamisel kohtus ilmnes, et nimetatud vigastuste peamiseks eristavaks tunnuseks on pruunikas nahk põletusvigastuse puhul. Taolist peamist tunnust aga ekspertiisiaktis nimetatud ei ole. Asja materjalidest nähtuvalt teostati D. Nazarovi suhtes kohtumeditsiiniline ekspertiis
  9. jaanuaril 2018, s.o vahetult pärast sündmuse toimumist. Seejuures on eksperdile esitatud küsimus, millised tervisekahjustused süüdistatavale esinevad, eriti aga vigastused, mis on tekitatud põletuse tagajärjel. Ka on eksperdilt soovitud teada saada, mis ajal ja mil viisil on terviskahjustused tekitatud. Kõrvutades eksperdile esitatud küsimusi tema poolt ekspertiisaktis antud vastustega on ilmne, et ekspert on talle esitatud küsimustele ka asjakohaselt vastanud. Seega, kui eksperdile ei esitatud küsimust, mis eristab külmetus- ja põletusvigastust, ei saanud ja ei pidanudki ekspert nimetatud küsimusele vastama. Taoliselt on nimetatut seletanud maakohtus ka kohtumeditsiini ekspert. Samas nähtub asja materjalidest, et informatsiooni, nagu oleks D. Nazarovil kõrvalestadel esinenud vigastused võinud tekkinud külmast, ekspertiisimääruse koostamise hetkeks 16 politseitöötajatel ei olnud ning seetõttu puudus ka vajadus sellekohase küsimuse esitamiseks eksperdile. KrMS § 292 lg 2 näeb ette võimaluse, et kohtumenetluse poole taotlusel võib kohus määrata eksperdi ülekuulamise ekspertiisiakti sisu selgitamiseks või täiendamiseks. Süüdistatava kaitsja on taolist võimalust ka kasutanud ning kohtumeditsiini ekspert on
  10. mail 2019 toimunud kohtuistungil ülekuulatud. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt on kaitsja istungil tõstatanud küsimuse külmetus- ja põletusvigastuste eristamisest ning ekspert on ringkonnakohtu arvates arusaadavalt talle esitatud küsimustele ka vastanud. Siinjuures viitab ringkonnakohus ka eksperdi selgitustele, mille alusel ta tuli järeldusele, et D. Nazarovil esinenud vigastused võisid tekkida mitte rohkem kui 1,5 ööpäeva enne kohtuarstlikku läbivaatust. Ekspert on sellekohasele küsimusele sõnaselgelt vastanud, et taolisele järeldusele tuli ta vigastuste vaatluse tulemusel, s.o ta lähtus sellest, et marrasnaha pealispind oli osaliselt irdunud, vigastused epidermiliselt soojad, roosat värvi, niisked. Samas on ekspert selgitanud, et vigastuste vanuse määramisel arvestas ta, lisaks otsestele isiku vigastuste vaatlusemisel saadud andmetele, ka kriminaalasja tehiolusid. Eksperdi väidete kohaselt ei ole ühtegi haava võimalik hinnata ööpäevade või tundidega, kui ei ole teada asjaolud (KoTo lk 86 p). Seega on ekspert ringkonnakohtu arvates igati asjakohaselt selgitanud, et järeldused vigastuste tekkimise aja kohta tegi ta isiku vaatluse tulemusel saadud andmete ja asja tehiolude põhjal kogumis. Eeltoodu alusel loeb ringkonnakohus põhjendamatuks D. Nazarovi ja tema kaitsja väited nagu teinuks ekspert oma järelduse vigastuste tekkimise aja kohta vaid politseitöötajatelt saadud informatsiooni alusel. Asjasse mittepuutuv on ringkonnakohtu arvates D. Nazarovi etteheide, nagu tuvastanuks tal esinenud vigastused alles ekspert, kuigi tema kinnipidamisel politseitöötajad tal mingeid vigastusi ei avastatud. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on D. Nazarovi kahtlustavana kinnipidamise protokolli juurde lisatud süüdistatavast tehtud fotod pärast tema kinnipidamist. Fotodelt on tuvastatavad D. Nazarovi kõrvadel esinenud vigastused (tõendid I tl 68-70). Seega on D. Nazarovi sellekohane väide põhjendamatu. Samas asjaolus, et kehavigastuste esinemise tuvastab alles kohtumeditsiini ekspert, ei ole ringkonnakohtu arvates midagi tavatut ega eripärast, sest kehavigastuste tuvastamine vajabki eriteadmisi ning politseitöötajatel need puuduvad. Seega on igati mõistetav ka vigastuste tuvastamine alles eksperdi poolt. Ülaltoodu alusel loeb ringkonnakohus, nagu maakohuski, tõendatuks, et D. Nazarovil esinenud vigastused on põletusvigastused, mis on tekkinud mitte rohkem kui 1,5 päeva enne kohtuarstlikku läbivaatust kokkupuutest leegiga. Apellatsioonides leiavad süüdistatav ja kaitsja, et maakohus on jätnud hindamata tunnistaja A.K. ütlused ning sellest tuginevalt teinud ebaõige järelduse, nagu viibinuks D. Nazarov tulekahju puhkemisel A.T. korteris. 17 Apellantide arvates tuleks D. Nazarovi süüküsimuse otsustamisel lähtuda ainult A.K. ütlustest ning jätta kõrvale T.L. ja D.A. i ütlused. Seda põhjusel, et T.L. ja D.A. olid enne tulekahju puhkemist tarvitanud alkoholi ja seetõttu ei pruukinud nad aja kulgemist täpselt tajuda. Pealegi ei ole kumbki tunnistajatest konkreetselt viidanud ajavahemikule, mis jäi D. Nazarovi lahkumise ja tulekahju puhkemise vahele. Esmalt ei nõustu ringkonnakohus apellantide väitega, nagu oleks maakohus jätnud hindamata tunnistaja A.K. ütlused. Kohtuotsusest nähtuvalt on maakohus käsitlenud A.K. ütlusi ning tema ütluste usaldusväärsuse hindamisel võrrelnud neid tunnistajate T.L. ja D.A. i ütlustega. Kohus tuli järeldusele, et A.K. ütlused ajavahemiku osas, mis jäi D. Nazarovi lahkumise ja tulekahju puhkemise märkamise vahele, on vastuolus T.L. ja D.A. i ütlustega ning seetõttu ei lugenud maakohus neid nimetatud osas usaldusväärseteks. Seega on põhjendamatu D. Nazarovi ja kaitsja väide, nagu oleks maakohus jätnud hindamata A.K. ütlused, sest maakohus on oma sellesisulise seisukoha kohtuotsuses sõnaselgelt esitanud. Ringkonnakohus ei nõustu ka apellantide väitega, nagu tuleks D. Nazarovi lahkumise ja tulekahju puhkemise vahele jääva ajavahemiku kindlakstegemisel lähtuda ainult A.K. ütlustest ja seda seetõttu, et vaid tema on oma ütlustes nimetanud konkreetse ajavahemiku. Tõepoolest nähtub T.L. ja D.A. i ütlustest, et kumbki tunnistaja ei ole sekundites või minutites määratlenud ajavahemikku, mis jäi D. Nazarovi lahkumise ja tulekahju märkamise vahele. Samas nähtub ringkonnakohtu arvates mõlema tunnistaja ütlustest, et nad seovad D. Nazarovi lahkumise korterist ja majast ajaliselt tulekahju puhkemisega. Nii on T.L. väitnud, et pärast seda kui D. Nazarov oli neilt suitsu küsinud ja uuesti A.T. korterisse läinud, istusid nad trepikojas edasi. Siis hakkas tulekahju. Algul tuli valget, seejärel musta suitsu. Enne tulekahju puhkemist märkas ta, et trepikojast väljus D. Nazarov. Ringkonnakohtu arvates saab T.L. taolistest ütlustest üheselt järeldada, et tunnistaja seob tulekahju puhkemise ja D. Nazarovi lahkumise ajaliselt omavahel (D. Nazarov väljus, siis hakkas tulekahju). D.A. i ütluste kohaselt istusid nad pärast D. Nazarovi ja A.T. poolt nendelt sigarettide küsimist trepikojas edasi. Mingi aja pärast kuulsid nad, et trepikoja uks avanes ja sulgus, siis kuulis ta karjatust ja seejärel hakkas suitsu tulema. Suitsu tuli A.T. korterist. Seega ilmneb ka D.A. i ütlustest, et tunnistaja seob ajaliselt omavahel trepikoja ukse avanemise ja sulgumise, allkorruselt kostnud karje ning tulekahju puhkemise. Trepikojast väljujaks oli aga D. Nazarov. Kuivõrd mõlemad tunnistajad kirjeldavad nende poolt tajutut sarnaselt (D. Nazarovi väljumine, seejärel suitsu tungimine trepikotta), siis saab ringkonnakohtu arvates teha järelduse, et mingit tähelepanuväärivat sündmust D. Nazarovi lahkumise ja tulekahju puhkemise vahel tegelikkuses ei toimunud. Vastasel korral oleksid tunnistajad või üks neist tõenäoliselt seda ka maininud. Nimetatu annab aga omakorda aluse järeldada, et tunnistajad seovad ajaliselt omavahel D. Nazarovi lahkumise ja tulekahju puhkemise ning tunnistajate tajutu kohaselt oli nimetatud ajavahemik lühike (midagi märkimisväärset ei toimunud peale selle, et hakkas tulema suitsu). 18 Ringkonnakohus leiab, et T.L. ja D.A. i ütlused tuleb lugeda usaldusväärseteks ning nendest saab teha tõsikindla järelduse, et D. Nazarovi lahkumine ja tulekahju puhkemine, olid omavahel tihedas ajalises seoses ning see puhkes vahetult pärast süüdistatava lahkumist maja trepikojast. Puutuvalt apellantide väitesse, et tunnistajad ei tajunud alkoholi tarvitamise tõttu aja kulgemist, märgib ringkonnakohus vaid, et maakohus on nimetatud väidet otsuses põhjalikult vaaginud, ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ning käesolevas otsuses neid ei korda. Seoses A.K. ütlustega, nagu puhkenuks tulekahju 5 minutit pärast D. Nazarovi lahkumist, märgib ringkonnakohus järgmist. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt on A.K. ütlused selles osas, mis toimus maja trepikojas pärast D. Nazarovi lahkumist, olnud väga ebalevad. Nii on A.K. väitnud, et pärast D. Nazarovi lahkumist istusid nad trepikojas tema arvates veel üle 5 minuti. Ka väitis tunnistaja, et pärast D. Nazarovi lahkumist tuli A.T. sigaretti küsima, poisid talle suitsu ei andnud ning mõni minut hiljem hakkas alumiselt korruselt suitsu tulema. Samas on tunnistaja kinnitanud, et ta ikka ei mäleta täpselt, millal A.T. sigaretti küsimas käis. Arvestades vastuolu A.K. ning T.L. ja D.A. i ütluste vahel ning A.K. mittemäletamisi, ei saa ringkonnakohtu arvates lugeda usaldusväärseteks A.K. ütlusi ajavahemiku kohta, mis möödus D. Nazarovi lahkumise ja tulekahju puhkemise vahel. Seda enam, et A.K. ei ole nimetatud 5 minutilist ajavahemikku millegi konkreetsega seostada suutnud ning määratlenud 5 minutilise ajavahemiku vaid oma isikliku arvamusega. Teatavasti tajuvad inimesed mööduvat aega, kui nad ei pööra sellele just erilist tähelepanu, aga väga erinevalt. Seega on maakohus nimetatud osas lugenud A.K. ütlused põhjendatult ebausaldusväärseteks. Ülaltoodut arvestades puudub ringkonnakohtu arvates põhjendatud alus lähtuda D. Nazarovi lahkumise ja tulekahju puhkemise vahele jäänud ajavahemiku määratlemisel A.K. ütlustest nagu väidavad seda apellandid. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, maakohtuga nõustudes, et tulekahju A.T. korteris puhkes vahetult pärast seda, kui D. Nazarov oli kannatanu korterist ja ka maja trepikojast väljunud. Arvestades D. Nazarovil esinenud põletusvigastusi ja eksperdi hinnangut nende tekkimise võimaliku aja kohta ning T.L. ja D.A. i ütlusi D. Nazarovi lahkumise ja tulekahju puhkemise vahele jäänud ajavahemiku kohta, saab ringkonnakohtu arvates teha nimetatud asjaoludest tõsikindla järelduse, et D. Nazarov viibis tulekahju puhkemise hetkel A.T. korteris. Ringkonnakohus leiab, et eelnimetatud asjaolude kokkulangevus (põletusvigastused D. Nazarovil, tulekahju puhkemine vahetult pärast tema lahkumist), ei saa olla juhuslikku laadi, vaid moodustab tõendite kogumi mis annab aluse ülalnimetatud väiteks. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma mitmetes otsustes asunud seisukohale, et olukorras, mil tapmine pannakse toime ruumis, kus peale tapetu viibisid surma põhjustamise hetkel veel mitu inimest, kellest ühegi süü kohta pole kriminaalmenetluse käigus õnnestunud koguda ümberlükkamatuid otseseid tõendeid, ei ole võimalik aset leidnud kuriteosündmuse asjaolusid kohtuotsuses rekonstrueerida ilma kõiki ruumis viibinud isikuid võrdselt vaatluse alla võtmata. Otsustamisel, kas teo pani toime süüdistatav, tuleb sellises situatsioonis muuhulgas kasutada välistamismeetodit. See tähendab, et kohtuotsuse põhjendustes peavad kajastuma ka 19 argumendid selle kohta, mille alusel kohus leiab, et tegu ei saanud toime panna teine samas ruumis viibinud isik (vt 3-1-1-33-08, 3-1-1-24-12). Ringkonnakohus leiab, et otsustamaks selle üle, kas tulekahju A.T. korteris põhjustas D. Nazarov, on maakohus igati õigustatult kohtupraktikast lähtudes kasutanud välistamismeetodit. Maakohus on kohtuotsuses esitanud ka omapoolsed argumendid, miks ta leiab, et tulekahju A.T. korteris põhjustas nimelt D. Nazarov. Ringkonnakohus nõustub maakohtu argumentatsiooniga ja ei pea vajalikuks seda korrata. Apellatsioonis on kaitsja leidnud, et maakohus ei ole välistamismeetodit rakendanud nõuetekohaselt. Kaitsja arvates tulnuks maakohtul välistada võimalus, et A.T. või A.S. ei saanud tulekahju põhjustada ning selle väitmiseks ei saa kohus tugineda elulisele usutavusele, sest see ei välista seda, et isik ikkagi sai teo toime panna. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja väide, mille kohaselt võis tulekahju põhjustada A.T. või A.S. , sest neil oli selleks võimalus, on olemuselt võrdne ükskõik millise teise kaitseteesiga, näiteks, et tulekahju süütas keegi kõrvaline isik, kes sattus juhuslikult A.T. korterisse. Ringkonnakohtu arvates on kaitsja esitatud väide sisuliselt suunatud nn põhjendatud kahtluse tekitamisele, mis peaks juhul, kui konkreetne argument (süütas A.T. või A.S. ) on tõsiseltvõetav ning seda ei suudeta kummutada, viima edasiselt in dubio pro reo põhimõtte rakendamiseni ning potentsiaalselt ka õigeksmõistva otsuse tegemiseni või kriminaalmenetluse lõpetamiseni. Ringkonnakohtu arvates on aga siinjuures oluline silmas pidada, et selle nn põhjendatud kahtluse tekkeks peab kriminaalasjas esinema tõsiseltvõetav tõenduslik alus. Tõenduslikult tähendab see, et esitatud kaitsetees peab olemuslikult haakuma kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Kui see nii ei ole, on ainetu ka rääkida isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest. Seega näiteks juhul, kui menetluses on püstitatud kaitsetees selle kohta, et tulekahju A.T. korteris süütas kas tema ise või A.S. , kuid ülejäänud tõendid viitavad tõsikindlalt sellele, et süütamise pani toime D. Nazarov, siis ei ole vähimatki alust rääkida KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud kõrvaldamata kahtlusest. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul ei ole kriminaalasjas kogutud ühtki tõendit ja taolisi tõendeid ei esita apellatsioonis ka kaitsja, mis annaksid aluse kahtluseks, et tulekahju võisid süüdata kas A.T. või A.S. . Ringkonnakohtu arvates esitab kaitsja apellatsioonis vaid hüpoteetilisi võimalusi tuues näiteks esile, et A.T. sooritas enesetapu enese põlema panemise teel ning kuivõrd A.S. leiti sündmuskohal välisriietes ja tema saapad oli aknalaual, siis soovis A.S. pärast tulekahju süütamist lahkuda korterist akna kaudu, mis tal aga ei õnnestunud. Ringkonnakohus leiab, et teoreetiliselt on võimalik, eriti käsitletavas kriminaalasjas, kus A.T. ja A.S. on surnud, väita, et tulekahju võis süüdata üks kannatanutest või ka keegi kolmas isik. Taoline hüpoteetiline kaitseversioon ei haaku ringkonnakohtu arvates aga olemuslikult kuidagi kriminaalasjas kinnitust leidnud tõendikogumiga. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt saabus A.T. surm põletusvigastuste tagajärjel. A.T. laip leiti toa ja koridori vahelisest ukseavast, peaga korteri välisukse poole. D.A. i ütlustest nähtuvalt nägi ta trepikojast välja joostes, kuidas A.T. keha oli üleni leekides, ta asus toa ja koridori vahel. Kannatanu sirutas käe tema poole, paludes tema abi. 20 Ringkonnakohus leiab, et A.T. laiba leidmise kohast ja D.A. i ütlusest järeldub, et A.T. püüdis enese päästmiseks korterist välja pääseda, eemalduda tulekoldest, kuid see tal ei õnnestunud. Asjas puuduvad igasugused vihjed, rääkimata tõenditest, mis viitaksid tõsiseltvõetavale võimalusele, et A.T. soovis oma korterit või ise ennast põlema panna. Ringkonnakohtu arvates puuduvad kriminaalasjas ka tõendid, mis võimaldaksid väita, et tulekahju süütas A.S. . Eelkõige välistab taolise võimaluse sündmuskoha olustik. A.S. laip asus A.T. korteris televiisori taga, akna all põrandal. A.S. oli paljajalu, tema saapad olid aknalaual. Ringkonnakohtu arvates viitab A.S. paljajalu olek sellele, et enne tulekahju puhkemist ei olnud kannatanul plaani üldse korterist lahkuda ning soov lahkumiseks tekkis ootamatult alles tulekahju puhkemisel. Ka viitab A.S. laiba leidmise asukoht sellele, et tal puudus võimalus korterist väljuda ukse kaudu (tekkinud tulekahju tõkestas selle) ja ta otsustas pääsemiseks kasutada akent. Ka puuduvad kriminaalasjas igasugused tõendid, mis viitaksid mingitelegi lahkehelidele A.S. ja A.T. vahel, mis võiks olla motiiviks A.T. või tema korteri süütamiseks A.S. poolt. Keegi kriminaalasjas ülekuulatud tunnistajatest sellekohaseid ütlusi andnud ei ole, ka mitte D. Nazarov. Ringkonnakohtu arvates, erinevalt kaitsja arvamusele, ei viita sündmuskohalt leitud põlevvedelikku sisaldanud pudeli leidmine A.T. ja A.S. laipade vahele jäänud alalt, kuidagi sellele, et tulekahju süütas A.S. . Ringkonnakohtu arvates on alusetu kaitsja väide, nagu ei saanuks D. Nazarov nimetatud pudelit korterisse jätta, sest vastasel juhul ei oleks ta enam korterist välja pääsenud. Ringkonnakohtu arvates lähtub kaitsja taolist väites eeldusest, et A.T. seisis hetkel kui D. Nazarov teda põlevvedelikuga pritsis, D. Nazarovi ja korteri välisukse vahel. Nimetatut ei kinnita aga ükski kriminaalasjas kogutud tõend. Pigem vastupidi, sest A.T. laiba leidmise asukoht ja asend (pea välisukse poole) viitab sellele, et ta liikus toast korteri välisukse poole. Samas, juhul kui D. Nazarov seisis põlevvedelikku pritsides A.T. ja välisukse vahel, ei olnud süüdistataval mingeid raskusi enne põlevvedeliku süütamist, visata põlevvedeliku pudel toa keskele, seejärel süüdata vedelik ning pärast selle süttimist korterist lahkuda. Ringkonnakohtu arvates ei ole tõsiseltvõetav D. Nazarovi väide, et kuivõrd A.S. on tema teada varem tapmise eest karistatud, siis on alust arvata, et A.T. tapmise pani toime nimelt A.S. . Kellegi kuriteo toimepanemises süüditunnistamise aluseks, ei ole ega saagi olla tema varasem karistatus vaid konkreetsed tõendid, mis tema süüd kuriteo toimepanemises kinnitavad. Käesolevas kriminaalasjas puuduvad aga tõendid, mis lubaksid väita, et tulekahju põhjustas A.S. tegevus. Seega, kuivõrd kriminaalasjas puuduvad vähimadki tõendid mis kasvõi kaudseltki viitaksid võimalusele, et tulekahju A.T. korteris võis tekkida A.T. või A.S. tegevuse tulemusena, siis on maakohus õigesti välistanud nende osaluse tulekahju puhkemises. Ringkonnakohus, erinevalt kaitsjast, ei näe midagi etteheidetavat selles, et maakohus on välistamismeetodit rakendades, lisaks kriminaalasjas kogutud tõenditele, hinnanud võimalust, et süütajateks võisid olla A.T. või A.S. , ka elulise usutavuse aspektist. 21 Kohtupraktikas on omaksvõetud seisukoht, et elulise usutavuse kriteeriumi osakaal ütluste usaldusväärsuse hindamisel on seda suurem, mida madalam on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. Kaaludes esitatud väidete elulist usutavust tuleb kohtul seejuures kaaluda seda, kas konkreetsel juhul on põhjendatud alus üldistest tõenäosusmääradest kõrvale kalduda ja ka seda, kas mingid muud tegurid annavad alust pidada väidet tõsiseltvõetavaks, vaatamata nendes kajastuvate asjaolude väiksele tõenäosusele. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on esitatud kaitseversiooni, s.o tulekahju süütas A.T. või A.S. , õigustatult analüüsinud ka elulise usutavuse aspektist lähtuvalt ning põhjendatult leidnud, et ka nimetatust lähtuvalt on välistatud tulekahju süütamine A.T. või A.S. poolt. Ülaltoodut arvestades asub ringkonnakohus, sarnaselt maakohtuga, seisukohale, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad tõsikindla aluse väiteks, et D. Nazarov viibis tulekahju puhkemise hetkel A.T. korteris ning nimelt tema oli isikuks kes tulekahju süütas. Seega on maakohus põhjendatult tunnistanud D. Nazarovi süüdi KarS § 114 lg 1 p 1,2,3 järgi. Kuivõrd kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et tulekahju, millest süttis A.T. korter ning mille põlemise tagajärjel imbus suitsu ja vingugaas XXX asuva maja
  11. trepikotta, põhjustas D. Nazarov, siis on maakohus süüdistatava õigustatult süüdi tunnistanud ka KarS § 203 lg 1 järgi. Nimetatust tulenevalt on maakohus D. Nazarovilt Lüganuse Vallavalitsusele kuriteoga põhjustatud kahju katteks põhjendatult ka välja mõistnud 1512,52 eurot. Kohtukulu D. Nazarovi kaitsja R. Sprenk on esitanud
  12. oktoobril 2019 taotluse riigi õigusabi tasu suuruse hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal apellatsioonkaebuse koostamisele 255 minutit. Nimetatu eest palub kaitsja hüvitada 276 eurot, sh käibemaks 46 eurot. Ringkonnakohus leiab, et osutatud õigusabi oli vajalik ja selle maht proportsioonis maakohtu otsusega. Seetõttu tuleb kaitsja taotlus riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7 ja § 23 lg-st 1 ning justiitsministri
  13. juuli
  14. a määruse nr 16 § 1 lg-test 4, 5, 6 ja 10, § 6 lg-st 3, §-st 16 ning § 17 lg-st 2 juhindudes rahuldada. KrMS § 185 lg 2 alusel tuleb määratud kaitsjale apellatsioonimenetluses määratud tasu kui KrMS § 175 lg 1 p-s 4 nimetatud menetluskulu D. Nazarovilt Eesti Vabariigi kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus 22

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.