lg 1 sätestatud määras menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni põhinõude nõuetekohase täitmiseni. Menetluskulude jaotus Hageja menetluskulud jätta hageja kanda, kostja menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. 1
Kohtuotsuse põhjendus 1. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja 20.11.2019.a kohtuistungile ei ilmunud. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 409 lg 1 p 3 taotles kostja sisulise otsuse tegemist. 1.1 Poolte kirjavahetusega 13.08.2017 – 07.09.2017, 16.08.2017 ettemaksuarvega, selle tasumisega (I kd, tl 5-13) on tõendatud, et pooled leppisid kokku aia, jalgvärava ja liugvärava detailide tarnimises ja paigaldamises hageja poolt. Seega on poolte vahel sõlmitud töövõtuleping võlaõigusseaduse (
) § 635 lg 1 mõttes.
Selleks, et hinnata kas hageja nõue kostja vastu on sissenõutavaks muutunud või mitte, tuleb vastata küsimusele kas kokku lepitud töö on valminud või mitte.
Samuti ei ole asjas hageja esitanud tõendeid, et valminud töö oleks kostjale üle antud või kostja oleks alusetult keeldunud valminud töö vastuvõtmisest. Asjaolu, et hageja ei ole lõpetanud kokku lepitud tööd ja tehtud töö ei vasta nõuetele, tõendab riiklikult tunnustatud eksperdi T R 02.08.2019.a ekspertarvamus nr TR 1915/2019 (II kd, tl 227). Ekspertiisiakti kohaselt ei vasta aiapostide vundamentide rajamissügavus heale ehitustavale, aiapostid ei ole loodis, aiapostid roostetavad sellises ulatuses, et nende nõuetekohane kasutamine ei ole võimalik ning väravaraami teraselemendid ja postid roostetavad juba enne paigaldamist (II kd, tl 12 pöördel). Eksperdiarvamuse kohaselt ei ole aiapostide paigaldustööd lõpetatud ning paigaldamata on täies ulatuses jalg- ja liugvärava komplekt koos vundamendiga ning osaliselt aiapaneelid (II kd, tl 13). Aiapostid liiguvad juba kergel horisontaalpindsel koormamisel ja selle põhjuseks on vundamentide ebapiisav rajamissügavus, mis ei vasta nõuetele (II kd, tl 13 pöördel).
lg 1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele.
lg 2 p 1 ja 2 järgi ei vasta töö muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokku lepitud omadusi, töö ei sobi teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele. Hageja poolt osaliselt paigaldatud piirdeaed ei vasta elementaarsetele aiale esitatavatele kvaliteeditingimustele. Üldteada on asjaolu, et aiapostid ei tohiks kõikuda kerge surve peale ning aed peaks püsima püsti, mitte liikuma kerge surve peale. Seega on hageja rikkunud töövõtulepingu tingimusi. Kuigi pooled ei ole kirjavahetuses kokku leppinud spetsiifilisi kvaliteedinõudeid, siis peab kokkuleppe puudumisel töö vastama heale ehitustavale. Ekspertiisiaktiga on tõendatud, et hageja poolt valmistatud töö ei vasta heale ehitustavale, seega on hageja töövõtulepingu tingimusi rikkunud. Kuivõrd hageja ei ole kokku lepitud tööd lõpetanud ja seda kostjale üle andnud ning osaliselt valminud töö on ebakvaliteetne, siis puudub hagejal nõudeõigus tasu osas kostja vastu. 1.2
lg 2 kohaselt, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust.
lg 1 järgi võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. 20.11.2019.a toimunud istungil avaldas kostja esindaja, et kostja on valmis hagejale tagastama kõik tarnitud aiaelemendid (II kd, tl 39). Kostja ettemaksu tagastamise nõuet menetluses vastuhagi vormis esitanud ei ole. Ekspertiisiaktist nähtuvalt ei ole kõiki hageja poolt tarnitud aiaelemente võimalik nende kvaliteedipuuduste tõttu kasutada ning need ei vasta nõuetele (II kd, tl 12 ja tl 12 pöördel). 3
Kostja on väljendanud valmidust tagastada hagejale kõik hageja poolt tarnitud aiaelemendid. Seega puudub kostjal rahaline nõue hageja vastu tarnitud aiaelementide ja väravadetailide eest. Ülaltoodust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et poolte poolt kokku lepitud töö ei ole hageja poolt lõpetatud. Hageja ehitusobjektile xxxx paigaldatud piirdeaed ei ole paigaldatud nõuetekohaselt ja ei ole kooskõlas hea ehitustavaga. Tegemist on kõlbmatu tööga, mis tuleb terves ulatuses ümber teha. Kuna hageja ei ole tööd lõpetanud ega valminud tööd kostjale üle andnud ning osaliselt valminud töö on kõlbmatu, puudub hagejal alus nõuda kostjalt 28.11.2017.a arve nr 170307 tasumist. 3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, siis mõistab kohus kõik kostja menetluskulud välja hagejalt. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja esitas menetluskulude nimekirja 20.11.2019.a istungil (II kd, tl 40). Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt sai kostja õigusabi tunnihinnaga 156 eurot (koos käibemaksuga) ning õigusabi osutati kokku 24,1 tunni ulatuses, kokku 3759,60 euro eest. Kostja kinnitab, et ta ei saa menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvutada. Hageja oma seisukohta kostja menetluskulude nimekirjale ei esitanud. Kohus on seisukohal, et kostja menetluskulud on arvestades asja keerukust ning töömahukust põhjendatud ja vajalikud. Kohus rahuldab kostja taotluse ning määrab kostja menetluskulude suuruseks 3759, 60 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Alan Biin kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.