lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot. Kohtuvälise menetleja esindaja: Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp Väärteoasi Menetlusest osa võtnud isikud Kaebuse esitaja: Sirje Põllu; ik: 45910080220; elukoht: xxx. Kirjalik menetlus VTMS § 120 lg 1 korras RESOLUTSIOON 1. 2. 3. 4. Jätta Sirje Põllu kaebus Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti M. P. 28.11.2019 otsusele nr 2302,19,014412 Sirje Põllu karistamises
lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot, rahuldamata. Jätta Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti M. P. 28.11.2019 otsus nr 2302,19,014412 Sirje Põllu karistamises
lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot muutmata ja tühistamata. Vaidlustatud otsusega määratud rahatrahv 400 (nelisada) eurot tuleb kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise päevast 30 päeva jooksul tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri
lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot, selles, et Sirje Põllu juhtis mootorsõidukit 10.09.2019 kella 14:00 ajal xxx ning enne manöövri sooritamist ei suundunud tee parempoolse ääre lähedale ning pöörates paremale, ei veendunud selle ohutuses ja sõitis otsa paremal otse suunas liikunud sõidukile VW Passat. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju X AS-ile ja A. H. T.. Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik
lg 2 p 8 ja § 48 lg 1 nõudeid ja pani toime
lg 1 ettenähtud väärteo Otsusele esitas menetlusaluse isik alljärgneva kaebuse Soovin esitada kaebuse 28.11.
400 eurot). Kohtuväline menetleja, tutvunud esitatud kaebusega ja väärteoasjas kogutud materjalidega, asub seisukohale, et Sirje Põllu'le inkrimineeritav rikkumine on leidnud täielikku tõendamist, on kvalifitseeritud õigesti, menetluse käigus ei ole rikutud menetlusnorme ja määratud karistus on proportsionaalne toimepandud rikkumisega.
p 32 kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. 3 Lähtudes sõidukite vaatlusprotokollidest ja sündmuskohal tehtud fotodest, siis tuleb asuda seisukohale, et sõidukite teel liikumise tagajärjel on varaline kahju tekkinud, mis tähendab, et liiklusõnnetuse koosseis on täidetud. Seega tuleb välja selgitada, kelle tegevuse tagajärjel varaline kahju tekkis.
lg 2 p 8 sätestab, et enne, manöövri alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid.
lg 1 kohaselt tuleb enne parempööret reastuda tee parema ääre lähedale või selle pöörde jaoks liikluskorraldusvahendiga ettenähtud sõidurajale. Väärteoasja toimikule lisatud videosalvestiselt nähtub, et kell 00.37 sõidab paremalt poolt kaadrisse Sirje Põllu sõiduk Toyota. Sõiduk liigub tee telgjoone vahetus läheduses ristmiku poole ja vähendab kiirust. Sõiduki trajektoorist saab teha järelduse, et juht soovib teha vasakpööret. Kell 00.39 ilmub kaadrisse A. L.juhitud sõiduk VW Passat, mis liigub tee parempoolse serva lähedal Toyotaga samas suunas. VW liigub Toyotast kiiremini, kuid kiiruseületamist videolt tuvastada ei ole võimalik. On aru saada, et ta VW juhi arvates soovib Toyota sooritada vasakpööret ja sellepärast proovib Toyotast paremalt mööduda. Kell 00.39 teeb Toyota ootamatu manöövri paremale. VW Passati juht püüab kokkupõrget vältida, kuid kell 00.40 sõidab Toyota VW Passatile küljepealt sisse ja toimub kokkupõrge. Seadusandja on
lg 1 sätted ette näinud just selle põhjusega, et vältida taolisi õnnetusi nagu käesolevas väärteoasjas on toimunud. Kui parempööret tehakse tee keskelt, siis ei ole taga liikuval juhil kuidagi võimalik aru saada ees liikuva sõidukijuhi kavatsustest ja see ei lähe kokku liikluse sujuvuse põhimõttega. Seadusandja on
lg 3 ette näinud küll ka erandi, sätestades, et pööret võib teha ka mujalt, kui juht ei saa ristmikul või ristmikevahelisel teel sõiduki suure pöörderaadiuse või sõidutee seisundi tõttu pöörata käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 nõuete kohaselt, kuid oluline on märkida, et nendest nõuetest võib kõrvale kalduda vaid tingimusel kui ei ohustata ega takistata teist liiklejat. Puudub vaidlus selle üle, et Toyota Aygo on väike sõiduk, seega ei saa sellel olla suur pöörderaadius. Sündmuskohal tehtud fotodelt (tl 3-5) nähtuvalt on xxx korras, ning sellist sõidutee seisundit (näiteks löökaugud) nagu seadusandja on mõelnud ei esine. Samuti on videolt üheselt aru saada, et just Sirje Põllu tegevus ohustab teisi liiklejaid mistõttu ei ole
lg 3 kirjeldatud erand käesolevas asjas kohalduv.
kohaselt tohib eesliikuvast sõidukist mööduda paremalt, kui eesliikuv sõiduk pöörab vasakule või tagasi ja see on selgelt arusaadav. Nagu eespool kirjeldatud, siis on videosalvestiselt näha, et Sirje Põllu käitumisest üheselt ja selgelt aru saada, et ta soovib ristmikul pöörata vasakule. Seega oli VW Passat'i juhil õigus kaebaja sõidukist paremalt mööduda. Samuti ei viita miski ka sellele, et VW Passat liikus sellise kiirusega, et Sirje Põllu ei oleks saanud seda enda taga liikumas märgata. Lähtudes eeltoodust asub kohtuväline menetleja seisukohale, et
p 32 kirjeldatud liiklusõnnetuse koosseis on täidetud ja liiklusõnnetust oleks saanud ära hoida ainult Sirje Põllu, kui ta oleks hoolsalt ja tähelepanelikult jälginud teisi sõidukeid ja sooritanud oma manöövri tee parempoolse ääre lähedalt. Sellest tulenevalt on menetlusalusele isikule inkrimineeritav rikkumine leidnud täielikku tõendamist ning tema toimepandud tegu kuulub karistamisele Liiklusseaduse alusel.
lg 1 järgi toime pandud väärteo toimepanemise eest karistatakse isikut rahatrahviga kuni 300 trahviühikut (so. 1200 eurot), arestiga, või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuu kuuni. Samuti näeb seadus ette võimaluse rakendada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. 4 Käesolevas asjas on kohtuväline menetleja määranud karistuseks rahatrahvi 100 trahviühiku ulatuses ja ei ole pidanud vajalikuks ka lisakaristuse kohaldamist. Otsuse tegija on seega õigesti hinnanud Sirje Põllu süü suurust, tema teo ohtlikust ning on arvesse võtnud karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke ning sellest lähtuvalt liikunud karistuse määramisel alla sanktsiooni keskmise määra. Otsuse tegija on õigesti leidnud, et rahatrahv sanktsiooni alumises kolmandikus suudab mõjutada Sirje Põllu´t edaspidi liikluses hoolsamalt ja tähelepanelikumalt käituma ning sellega seoses ka uute õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduma. Kohtuväline menetleja leiab, et karistuse kandmine peabki olema menetlusalusele isikule tuntav ega saagi olla meeldiv või mugav kanda. Vastasel juhul ei tunne isik, et teda oleks karistatud ning ei tee ka vajalikke järeldusi ja korrektuure oma käitumises selleks, et edaspidi seadusekuulekalt liigelda. Rahatrahv summas 400 eurot vastab täielikult kaebaja süü suurusele, on põhjendatud õiguskorra kaitsmise huvides ja on vajalik, et isik ei paneks enam toime uusi süütegusid. Lähtudes kõigest eeltoodust on kohtuväline menetleja seisukohal, et, kaebuses toodud alustel ei ole põhjendatud 28.11.2019 koostatud üldmenetluse otsuse tühistamine ega muutmine ja palub seetõttu jätta kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja leiab, et käesolevat kaebust on võimalik läbi vaadata kirjalikus menetluses. Maakohtu seisukoht kirjaliku menetluse võimalikkuse ja süüteokoosseisu osas Menetlusaluse isiku on andnud teada, et soovib väärteoasja lahendamist kirjalikus menetluses. Ka kohtuväline menetleja on oma kirjalikus seisukohas nõustunud kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist osa võtta, lahendatakse kaebus kirjalikus menetluses. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli kohaselt
lgs 1 ettenähtud süüteo toimepanemist.
lg 1 sätestab vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Seega tuleb esmalt tuvastada seda, kas tegemist on liiklusõnnetusega.
p 32 kohaselt on liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Tutvudes väärteoprotokolli ja vaidlustatava kohtuvälise menetleja otsusega, nähtub, et Sirje Põllut süüdistatakse selles, et ta juhtis mootorsõidukit 10.09.2019 kell 14:00 ajal xxx ristmikul 5 liikudes Hooldekodu tn suunas ning enne manöövri alustamist ei suundunud tee parempoolse ääre lähedale ning pöörates paremale ei veendunud selle ohutuses ning sõitis otsa paremal otse suunas liikunud sõidukile VW Passat. Oma tegevusega põhjustas Sirje Põllu liiklusõnnetuse ja varalise kahju X AS-ile ja A. H.T.. Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik
lg 2 p 8 ja § 48 lg 1 nõudeid ja pani toime
Menetlusaluse isiku Sirje Põllu ülekuulamise protokolli kohaselt tegi ta parempööret xxx teele. Äkki pööret tehes sõitis paremasse külge paremalt Volkswagen. Põrkest pöördel liikus auto otse üle ristmiku ja jäi seisma. Paremalt möödunud auto oli sõitnud tema parema esiotsa sisse ja möödus temast edasi ja peatus tema ees. Tema meelest oli teisel autol suurem kiirus kui 50 km/h. Ta ehmatas kohutavalt, sest pöördel keegi ju mööda sõitma ei peaks paremalt. Kõrval olev 80-aastane vanainimene sai vapustuse ning viidi teise autoga koju. Juhib tähelepanu, et tee servas paremal pöördel olid kaks suurt löökauku, nn teevälisel osal. Talle tundus, et paremalt mööda sõitnud auto oli segaduses ja nii nagu oli teise sõiduki juht väitnud, et arvas ta, et sõidab vasakule, kuid tema meelest „ma arvan“ liikluses ei kehti. Tunnistaja A. L. ülekuulamise protokolli kohaselt sõitis ta mööda xxx teed ning tema ees oli teine auto, mis asetses tee keskel valge juti juures. Tema sõnul paiknes tema ees sõitev sõiduk vasakul pool tee keskel nagu tahaks vasakpööret teha ning seepärast möödus ta eesolevast sõidukist paremalt. Ta oli teisest autost juba möödumas, kui sõiduk tema ees tegi parempoolse manöövri tee keskelt vasakult poolt ning keeras külje pealt sisse. Ta arvab, et teise sõiduki juht on õnnetuses süüdi, kuna tegi parempöörde tee keskelt, vasakult poolt. Tunnistaja V. V. ülekuulamise protokolli kohaselt istus ta tagaistmel autos VW XXX ning sõitsid mööda xxx poole. Hookldekodu tee ristmikul keeras nende ees sõitev Toyota XXX esmalt tee telgjoone poole nagu sooritaks vasakpööret. Sõiduk, milles ta sõitis hakkas temast teeserva poolt mööda sõitma ja siis keeras Toyota, manöövrit ümber mõeldes, paremale xxx teele. VW sõiduki juht üritades kokkupõrget vältida, keeras auto järsult paremale, kuid Toyota sõitis siiski VW-ni vasakusse külge sisse. Kumbagi suunatuld Toyotal ei põlenud. Tunnistaja I. L. ülekuulamise protokolli kohaslt sõitis ta A. mööda xxx teed alla. Nende sõiduki ees aeglustas Toyota sooritades vasakpööret. Sõiduk, milles ta istus sõitis eesolevast sõidukist paremalt mööda. Seejärel sõitis Toyota nende autole paremalt sisse. Suunatuld ei näinud, kuna päike oli vastu. Väärteoasja toimikule lisatud videosalvestiselt on näha, et kell 00:37 (videosalvestuse aeg ei ühti teo toimepanemise ajaga) sõidab paremalt poolt kaadrisse Sirje Põllu sõiduk Toyota. Sõiduk liigub tee telgjoone vahetus läheduses ristmiku poole ja vähendab kiirust. Kell 00:39 ilmub kaadrisse A. L. juhitud sõiduk VW Passat, mis liigub tee parempoolse serva lähedal Toyotaga samas suunas. VW Passat liigub Toyotast paremalt mööda. Kell 00:39 teeb Toyota ootamatu manöövri paremale. VW Passati juht püüab kokkupõrget vältida, kuid kell 00:40 sõidab Toyota VW Passatile küljepealt sisse ja toimub kokkupõrge. Väärteoasja kirjalikest tõenditest, s.h liiklusõnnetuse aktist nähtuvalt juhtis menetlusalune isik sõidukit Toyota VersoS reg. märgiga XXX. Kõigi tunnistajate riimuvatest ütlustest nähtub, et 10.09.2019 kell 14:00 ajal xxx tee ristmikul sõitis Sirje Põllu juhitud sõiduk tee telgjoone vahetus läheduses ristmiku poole ja vähendas kiirust. Järgmine hetk tegi Sirje Põllu juhitud sõiduk ootamatult parempöörde ning sõitis otsa paremal otse suunas liikunud sõidukile VW Passat. Seega on tuvastamist leidnud, et kaebuse esitaja Sirje Põllu juhtis sõidukit Toyota Verso-S reg. märgiga XXX, millega sõitis otsa A. . juhitud sõidukile VW Passat reg.märgiga XXX. Liiklusõnnetuse aktist ja väärteoprotokollist (tl 1, 27) nähtuvalt kuulus Toyota Verso-S reg.märgiga XXX X AS-ile ning sõiduk VW Passat reg.märgiga XXX A. H. T.. Väärteotoimikus leiduvast sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fototabeliga (tl 1; 3-14) on tuvastatav, et sõidukil Toyota Verso-S reg.märgiga XXX on deformeerunud sõiduki parempoolne esinurk ja külg kahjustatud, paremalpool ees nurgas muljumis- ja kraapejäljed ja kahjustada on saanud parempoolne eesmine ilukilp. Kahjustusi on 6 saanud sõiduki VW Passat reg.märgiga XXX vasak külg, vasakul küljel kraape- ja muljumisjäljed, sõiduki vasakpoolse tagumise ukse iluliist katki. Arvestades taolisi vigastusi saab asuda järeldusele, et mõlemad sõidukid vajavad taastamisremonti ja nende maksumus ei ole väike. Sellest tulenevalt saab järeldada, et varalist kahju on tekitatud sõiduki VW Passat reg.märgiga XXX omanikule A. H. T. ja Toyota Verso-S reg.märgiga XXX omanikule X ASle. Seega tegemist on liiklusõnnetusega
p 32 mõttes.
lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu tuvastamiseks tuleb tuvastada ka mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teisele isikule varalise kahju tekitamisega. Menetlusalusele isikule on väärteootsuses ette heidetud
lg 2 p 8 ja § 48 lg 1 sätestatud nõuete rikkumist.
lg 2 p 8 kohaselt peab juht enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid.
lg 1 kohaselt enne vasak- või tagasipööret peab juht aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre ja enne parempööret parema ääre lähedale või selle pöörde jaoks liikluskorraldusvahendiga ettenähtud sõidurajale. Seega kõigepealt analüüsib kohus, kas sõiduauto juht rikkus mõnda hoolsuskohustust, täpsemalt
lg 2 p 8 sätestatud kohustust, mille kohaselt juht on kohustatud enne manöövri alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid. Kõigi tunnistajate ning ka menetlusaluse isiku enda ütlustega on tõendamist leidnud, et Sirje Põllu juhtis mootorsõidukit Toyota Verso-S reg.märgiga XXX 10.09.2019 kella 14:00 ajal Tallinnas xxx tee ristmikul ning samal ajal oli liikumises ka A. L. juhitud sõiduk VW Passat reg.märgiga XXX. Selles osas ka vaidlus puudub, et mõlemad sõidukid samal ajal samas kohas ja samas suunas sõitsid. Edasi juhib kohus tähelepanu kolme tunnistaja A. L., V. V. ja I. L. riimuvatele ütlustele selle kohta, et xxx ristmikul liikus Sirje Põllu juhitud sõiduk Toyota Verso-S reg.märgiga XXX telgjoone vahetus läheduses ristmiku poole ja vähendas kiirust. Trajektoori järgi oli aru saada, et juht soovib teha vasakpööret, sest vastasel juhul ei oleks ta kiirust vähendades liikunud sõidukiga telgjoone poole. Seega pidas VW Passatit juhtinud A. L. õigeks Toyotast paremalt mööduda. Kõigi tunnistajate ütlused riimuvad ka selles osas, et eessõitev Toyota tegi järgmine hetk ootamatu manöövri hoopis paremale ning seepärast toimuski kokkupõrge. Menetlusalune isik on samuti öelnud, et tegi parempööret kui äkki sõitis paremasse külge paremal liikunud Volkswagen. Tunnistajate ja menetlusaluse isiku ütlusi kinnitab ka videosalvestis, millel on näha, et kell 00:37 (videosalvestuse aeg ei ühti teo toimepanemise ajaga) sõidab paremalt poolt kaadrisse Sirje Põllu sõiduk Toyota. Sõiduk liigub tee telgjoone vahetus läheduses ristmiku poole ja vähendab kiirust. Kell 00:39 ilmub kaadrisse A. L. juhitud sõiduk VW Passat, mis liigub tee parempoolse serva lähedal Toyotaga samas suunas. VW Passat liigub Toyotast paremalt mööda. Kell 00:39 teeb Toyota ootamatu manöövri paremale. VW Passati juht püüab kokkupõrget vältida, kuid kell 00:40 sõidab Toyota VW Passatile küljepealt sisse ja toimub kokkupõrge. Seega on eeltoodud ja omavahel kooskõlas olevate tõenditega tõendamist leidnud, et just menetlusaluse isiku juhitud Toyota enne manöövri alustamist ei suundunud tee parempoolse ääre lähedale, vaid sõitis telgjoone lähedal jättes teistele liiklejatele mulje, et pöörab vasakule ning ootamatult paremale pöörates ei veendunud selle ohutuses ning sõitis otsa paremal otse suunas liikunud sõidukile VW Passat. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et menetlusaluse isiku käitumises on sedastatavad
lg 2 p 8 sätestatud kohustuste eiramine, s.o enne manöövri alustamist juht ei veendunud, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid. See aga ei tähenda automaatselt seda, et isik tagajärje põhjustamise eest vastutab. Vaja on ka analüüsida, kas tagajärg on teo toimepanijale normatiivselt omistatav, sest mitte alati ei saa 7 isiku poolt tekitatud kahju pidada tema teo tagajärjeks karistusõiguslikus mõttes. Tagajärje normatiivne omistamine isikule võib olla välistatud ka seetõttu, et kahju kannatanu asetas ise ohtu mõne enda õigushüve või tema hoolde usaldatud kolmandale isikule kuuluva õigushüve. Sellisel juhul pole põhjust tagada õigushüve kandjale tema õigushüve riigipoolset kaitset karistusõiguse abil. Sellest tulenevalt on kriminaalkolleegium korduvalt märkinud, et mitme osapoolega liiklusõnnetuste puhul tuleb hinnata kõigi õnnetuse osapoolte käitumist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
lg 1 sättes esitatud nõuetest võib kõrvale kalduda vaid tingimusel kui ei ohustata ega takistata teisi liiklejaid. Videosalvestuselt nähtu ei luba aga tõdeda, et Sirje Põllu käitumine ning tegevus ei ohustanud ega takistanud teisi liiklejaid. Nagu juba eespool kirjeldatud, siis on 8 videosalvestuselt näha, et Sirje Põllu käitumisest oli üheselt ja selgelt aru saada, et ta soovib ristmikul pöörata vasakule. Liiklusseaduse § 51 kohaselt tohib eesliikuvast sõidukist mööduda paremalt, kui eesliikuv sõiduk pöörab vasakule või tagasi ja see on selgelt arusaadav. Eeltoodust tulenevalt oli VW Passati juhil A. L.l õigus Sirje Põllu sõidukist paremalt mööduda, kuna Sirje Põllu käitumisest võis selgelt ja ilma kahtluste tekkimiseta aru saada, et ta soovib ristmikul pöörata vasakule. Samuti ei viita miski sellele, et Sirje Põllu ei oleks saanud enda taga VW Passatit liikumas märgata. Menetlusalune isik on märkinud, et parempöörde tegemiseks näitas ta ka parempoolset suunatuld, mis oleks pidanud VW juhile olema näha. Lisaks on ta toonitanud, et ka videosalvestuselt on näha, kuidas ta sõiduki parempöördeks aeglustas ja selleks suunatuld näitas. Paraku on aga menetlusealune isik ainus, kes väidab, et tema juhitud sõidukil Toyota Verso-S parempoolne suunatuli põles ning ehkki kaebuse esitaja on öelnud, et ka videolt nähtub, et tema sõidukil oli parempoolne suunatuli sisse lülitatud, siis videosalvestuse kvaliteet ning kaamera kaugus ristimikust ei võimalda tõsikindlalt tuvastada, kas suunatuli oli tõepoolest sisse lülitatud või mitte. Samamoodi ei ole samal videosalvestisel fikseeritud vastasuunast liikuvate ja parempööret tegevate sõidukite suunatulede põlemine näha, kuigi nad liiguvad kaamera poole ja on kaamerale lähemal. Kuivõrd tegemist on sõna-sõna vastu olukorraga ning tagantjärgi pole võimalik tuvastada, kas Toyota Verso S-il oli suunatuli sisse lülitatud või mitte, siis ei saa kohus selles osas mingit seisukohta võtta. Juhul kui kaebaja oligi enda sõidukil suunatule sisse lülitanud, ei muudaks see käesoleval hetkel midagi, kuivõrd ka suunatule näitamisel peab sõidukijuht enne manöövri alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid. Kohus peab vajalikuks märkida, et suunamärguande andmine on manöövri tegemisel kohustuslik, kuid suunamärguande andmine ei anna märguande andjale eesõigust. Vastavalt
lg 1 viimasele lausele peab juht pärast suunamärguannet veenduma, et talle antakse teed ja et sõidu jätkamine on ohutu. Menetlusalune isik on arvanud, et lisaks muudele põhjustele oli kokkupõrge tingitud ka VW Passati suurest kiirusest, mis tema hinnangul oli suurem kui 50 km/h ning ka sellest, et enne kokkupõrget oli VW Passati juht roolis olnud juba 3 tundi ning seetõttu ei olnud ta enam tähelepanelik. Menetlusaluse isiku väide VW Passati suurest sõidukiirusest on hinnanguline ning tegemist on isiku subjektiivse arvamusega. Videosalvestuselt on näha, et VW liigub menetlusaluse isiku juhitud Toyotast tõepoolest kiiremini, aga seda seetõttu, et menetlusalune isik aeglustas enda sõidukiirust, kuna hakkas valmistuma vasakpöördeks. Kiiruseületamist kui sellist videosalvestuselt tuvastada võimalik ei ole. Sõiduki täpset sõidukiirust saab tuvastada kiirusemõõteseadmega, millise kasutamise kohta väärteoasja materjalidest tõendeid kogutud ei ole. Samuti võib tõenäolist sõidukiirust tuvastada ekspertiisiga, kuid käesolevas väärteoasjas liiklustehnilist ekspertiisi määratud ei ole. Isegi juhul, kui teine liiklusõnnetuses osalenud sõiduk oleks lubatud suurimat sõidukiirust ületanud, ei muudaks see kaebuse esitanud isikule etteheidetud käitumist olematuks. Samuti ei too kolme tunnine sõiduki juhtimine automaatselt kaasa isiku tähelepanu hajumist ja liikluse ohustamist ning menetlusaluse isiku sellekohane arvamus on meelevaldne ning saab põhineda üksnes tema subjektiivsel arvamusel ja kogemusel. Eeltoodust tulenevalt oli VW Passati juhi tegevus mootorsõiduki juhtimisel korrektne, liiklusnorme järgiv ning talle ei ole võimalik erinevalt kaebuse esitaja seisukohast liiklusnormide eiramist ette heita. Kaebuses esitatu kohaselt jääb mulje, et kaebuse esitaja ei ole endiselt aru saanud enda õigusvastasest käitumisest ning üritab süüd näha VW Passati juhis. Kui sõiduauto Toyota Verso-S juht Sirje Põllu oleks jälginud liiklust tähelepanelikumalt ning enne manöövri tegemist veendunud selle ohutuses teistele liiklejatele ning enne parempöörde tegemist reastunud tee parema ääre lähedale, siis sellisel juhul ei oleks VW Passati juht Toyota Verso-S-st paremalt poolt möödunud ega ka mööduda saanud, sest ta ei oleks mööda mahtunud ning oleks möödunud vasakult ning sellisel juhul ei oleks taolist kokkupõrget toimunud. Seega on tuvastamist leidnud menetlusaluse isiku teo ja tagajärje vahel otsene põhjuslik seos ja see on talle ka objektiivselt omistatav. 9 Lõpuks peab kohus hindama menetlusaluse isiku tegevuses süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuste esinemist. Menetlusalune isik ise oma süüd ei tunnista ning väitis kaebuses, et tema liiklusnõudeid rikkunud ei ole. Kohus juhib siinkohal tähelepanu KarS § 15 lg-le 3, mille kohaselt väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega ei oma tähtsust, kas väärtegu pandi toime teadlikult ja tahtlikult, vaid piisab juba hooletusest. Kuna käesoleval juhul on juba eelpool tuvastamist leidnud hoolsuskohustuse rikkumine menetlusaluse isiku poolt, siis tuleb kontrollida, kas sellise teo tulemusena saabuv oht oli objektiivselt etteaimatav ja kas see realiseerunud oht oli toimepanijale äratuntav. Kohtu hinnangul pidi menetlusalune isik võimalikuks pidama, et kui ta liikluses ei ole piisavalt tähelepanelik ja enne manöövri alustamist ei veendu selle ohutuses, ega järgi liiklusnõudeid, siis võib selle tagajärjel tekkida liiklusohtlik olukord, s.h liiklusõnnetus. Menetlusaluse isiku käitumisest nähtub, et ta ei olnud hoolas ega jälginud teisi sõidukeid ja sooritas parempöörde tee telgjoone lähedalt ning samuti ei esinenud erandeid, mis oleks lubanud tal pööret teha mujalt. Ohtliku manöövri tagajärjel toimus liiklusõnnetus, mille tagajärjel tekitati varalist kahju sõiduki VW Passat reg.märgiga XXX omanikule A. H. T. ja Toyota Verso-S reg.märgiga XXX omanikule X ASle. Kohtu hinnangul tekitas menetlusalune isik Sirje Põllu varalise kahju hooletusest, sest tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud seda ette nägema. Ja kuigi väärtegu ei ole toime pandud teadlikult ja tahtlikult, siis juba väärteo koosseis ise näeb ette mootorsõidukijuhi karistamise liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kaebuse esitaja eiras
lg 2 p 8 sätestatud kohustust, mille kohaselt juht peab enne manöövri alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ja § 48 lg 1 sätestatud kohustust, mille kohaselt peab juht enne parempööret aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi parema ääre lähedale. Kohtu hinnangul saab väärteoasjas kogutud ja kohtulikul menetlusel kontrollitud tõenditest tulla järeldusele, et Sirje Põllu käitumises on tuvastatud temale inkrimineeritud väärteo tunnused ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud
Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle teo on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna kaebemenetluses on tuvastatud menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja menetlusaluse isiku käitumises sisalduvad temale inkrimineeritud väärteo koosseisutunnused, on see väärtegu õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindugrupi juhtivspetsialist M. P., kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes, siis on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6).
lg 1 näeb põhikaristusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni 6 kuuni ning lõike 2 kohaselt võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuust kuni 3 kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut
lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot ja lisakaristus jäeti üldse kohaldamata. Seega on
lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest menetlusalust isikut karistatud kohtuvälise menetleja poolt ettenähtud sanktsiooni ühe kolmandiku ulatuses. Selline määr on
lg 1 kohaselt alla keskmist sanktsioonimäära, mistõttu süü suurust arvestades puudub alus ka väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel (§ 133 p 7 ja p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd 10 menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10). Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 2 p 8 ja § 48 lg 1 nõudeid ja pani toime
lg 1 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju. Karistuse määramine Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Hinnates Sirje Põllu süü suurust talle inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, arvestab kohus kõigepealt süüteo asjaolusid. Nimelt nähtub, et süüteo toimepanemisega kaasnes liiklusohtlik olukord ja toimus liiklusõnnetus, mille tagajärjel tekitati varaline kahju kahele isikule ja liikluskahjud olid üsna suured. Eeltoodust tulenevalt, leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü on hinnatav keskmisena. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kaebuse esitanud isiku käitumises ei ole kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei kohtuvälises ega ka kohtumenetluses tuvastatud. Siinkohal juhib kohus tähelepanu kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdlase süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Kuigi kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, siis antud juhul on kohtuväline menetleja vaatamata tuvastatud keskmisele süüle ja kergendavate asjaolude puudumisele määranud karistuse alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Kohtu hinnangul tuleb kohtuvälise menetleja määratud karistust siiski lugeda proportsionaalseks toimepandud süüteoga ja süüdlase isikuga, samuti eri- ja üldpreventiivsete eesmärkidega, kuivõrd kaebemenetluses ei saa kohus ka liialt leebe karistuse korral kaebuse esitaja olukorda raskendada ja rangemat karistust mõista. Seetõttu jätab kohus määratud karistuse muutmata. Kuigi menetlusalusel isikul on üks kehtiv väärteokaristus ja seda samuti liiklusalase väärteo toimepanemise eest, loodab kohus, et kohtuvälise menetleja määratud karistuse määr mõjutab menetlusalust isikut piisavalt, sundimaks teda edaspidi liikluses käituma õiguskuulekalt ning hoolikalt. Üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt mõjutab ettevaatamatusest põhjustatud liiklusõnnetuste põhjustajate karistamine ka kõiki teisi juhte olema liikluses ettevaatlikumad ja hoolsamad. Kaebuses on esitatud mitmeid väiteid leidmaks mingisugust põhjendust, miks karistuseks määratud rahatrahv on ebaproportsionaalselt suur. Kaebaja arvates peaks rahatrahvi vähendama, kuna sündmuskohale kutsus tema politsei ning kuna politsei ei võtnud ütlusi temaga samas sõidukis viibinud kaasreisijalt, siis viitab see selgelt asjaolude kirjeldamisele tema kahjuks. Samuti võrdub kaebaja arvates rahatrahvi suurus sündmuskohalt põgenemisega, roolis alkoholijoobes olemisega või veel millegi tõsisemaga. Samuti ei põhjustatud osapooltele tervisekahju. Samuti on ta enda sõiduki taastamiseks tasunud kaskokindlustuse eest 200 eurot omavastutust. Lisaks töötab ta X ja tema sissetulek ei võimalda sellises suurus trahvi tasumist. 11 Kaebuse esitaja sõnul peaks tingima rahatrahvi vähendamist see, et sündmuskohale just tema politsei kutsus. Kaebuse väidetest jääb mulje nagu ei oleks Sirje Põllu teadlik sellest, et liiklusõnnetuse toimumisest peab teatama ja et liiklusõnnetusest teatamata jätmine on väärteokorras karistatav. Nimelt näeb
ette, et liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Liiklusõnnetusest mitteteatamine pole vajalik vaid seaduses sätestatud tingimuste täidetuse korral (
Käesoleva juhtumi puhul oleks igal juhul pidanud politseid teavitama, kuna mõlemad liiklusõnnetuse osapooled olid toimunu põhjustest erineval seisukohal. Kaebuses on väljendanud pahameelt ka selle üle, et temaga samas sõidukis viibinud kaasreisijat ei kuulanud politsei üle. Tõendite kogumise väärteomenetluses otsustas käesoleva hetkel Politsei-ja Piirivalveamet. Tõendite kogumise puhul on oluline välja selgitada tõendamiseseme asjaolud, s.o väärteo toimepanemise aeg, koht, viis ning muud tehiolud, s.h väärteokoosseis, väärteo toimepannud isiku süü ning teda iseloomustavad andmed ja tema vastutust mõjutavad asjaolud. Seega on see menetleja enda otsustus, mis ja kui palju tõendeid ta asja lahendamiseks kogub. Kohtu hinnangul ei ole väärteoasja lahendamisel ilmnenud taolisi puuduseid, mis ei võimaldaks menetleja poolt kogutud tõendite pinnalt väärteoasja lahendada. Antud juhul on tõenditeks videosalvestus, menetlusaluse isiku ning kolme tunnistaja ütlused. Ülalpool mainitust nähtub selgelt, et tunnistajad on andnud vastuoludeta ütlusi, mis riimuvad videosalvestusega ning ainuke, kes juhtunust sootuks teistmoodi arvab ja aru saab, on menetlusalune isik ise. Kui asjas oleks üle kuulatud ka kaebuse esitajaga samas sõidukis viibinud isik, siis oleks tema ütlusi kohus samuti hinnanud kogumis koos teiste tõenditega, mis ei oleks kokkuvõttes asja lahendamisel võrreldes käesoleva otsusega midagi muutnud. Sirje Põllu tunnistajana ülekuulamise protokollist nähtuvalt on Sirje Põllu omakäelistes selgitustes märkinud, et kõrval olev 80-aastane vanainimene sai vapustuse ning viidi teise autoga koju. Sellistest asjaoludest saab järeldada, et kaebuses väidetud tunnistaja oli sellises hingelises seisundis, et temalt seletuste võtmine olnuks välistatud ja kui ta teise autoga sündmuskohalt ära viidi, ei saanudki temalt selgitusi võtta. Lisaks leitakse kaebuses, et rahatrahvi vähendamise poolt räägib asjaolu, et kellelegi osapooltest ei põhjustatud tervisekahjustust. Ehkki menetlusalusele isikule etteheidetav tegu näeb ette kaks alternatiivi, s.o teisele isikule varalise kahju või ettevaatamatustest tervisekahju tekitamise, ei sõltu sättes ettenähtud karistus sellest kumb tagajärg saabus. Nagu juba eelpool sai mainitud on karistamise aluseks isiku süü. Seadusandja tahe on olnud, et nii teisele isikule varalise kahju põhjustamise kui tervisekahju tekitamise eest ettevaatamatusest on võimalik isikut karistada kas kuni 1200 euro suuruse rahatrahviga, 30 päevase arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Juhul, kui oleks saabunud mõlemad kahjulikud tagajärjed, oleks süü suurem ja küllaldane alus määrata karistus ettenähtud sanktsiooni ülemmäära lähedases määras ja kohaldada ka lisakaristust. Samuti ei tulene kusagilt, et kaskokindlustusest tuleneva omavastutuse summa tasumise järel tuleb vastav summa arvata menetlusaluse isiku karistusest maha. Kaskokindlustus ei oma mitte mingisugust kokkupuudet ega seost õigusemõistmisega. Tegemist on lepingust tuleneva kohustusega kindlustusvõtja ja kindlustusandja vahel ning omavastutuse summas tuleks kahju kanda ka juhul, kui sõiduk oleks hõlmatud vaid kohustusliku liikluskindlustuse lepinguga. Antud juhul tuleb kõne alla kaskokindlustus, mis on sõiduki liisingu puhul kohustuslik. Kohtu arvates on just kaskokindlustus menetlusalusele isikule suureks abiks, kuna selle olemasolul laheneb kahju küsimus kaebuse esitaja suhtes lihtsamalt ega teki olukorda, kus kindlustusandja esitaks kindlustushüvise väljamaksmisel menetlusaluse isiku vastu kahjunõuet nii sõiduki VW Passat reg.märgiga XXX omanikule A. H. T. ja Toyota Verso-S reg.märgiga XXX omanikule X AS-ile sõidukite taastamisremondiks vajaminevate summade sissenõudmiseks. Seega vältimaks nõude tekkimist ka omavastutuse ulatuses, tuleb olla liikluses tähelepanelik ja hoolas ning hoiduda liikluskahju põhjustamisest. 12 Lisaks on menetlusalune isik väitnud, et kuna rahatrahv on tema sissetulekut arvestades määratud liiga suur, siis on see ebaproportsionaalne ning seda tuleb vähendada. Kohus leiab, et see ei ole asjakohane võrdlus. Rahatrahv määratakse vastavalt isiku süü suurusele ja seaduses sätestatud määradele, mitte vastavalt isiku sissetuleku suurusele. Seejuures vaatamata sellele, et kaebuses on märgitud, et kaebuse esitaja töötab lasteaias ja sissetuleku suurus ei võimalda sellises ulatuses trahvi tasumist, ei ole kaebusele lisatud ühtegi tõendit kaebuse esitaja sissetuleku suuruse kohta. Seega ei ole võimalik kaebuse esitaja sissetuleku suurust ja määratud rahatrahvi suurust võrrelda ning tegemist on tõendamata väitega, mis tuleb jätta tähelepanuta. Samuti juhib kohus uuesti tähelepanu kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks seadusenormi sanktsiooni keskmine määr mitte keskmine palgamäär või isiku sissetulek. Käesoleval ajal kehtiva Karistusseadustiku § 47 lg 1 kohaselt kohaldatakse rahatrahvi trahviühikutes, mis on rahatrahvi baassummaks suurusega 4 eurot ning see ei ole seotud süüdlase sissetulekuga või sissetuleku puudumisega. Antud juhul on aga karistus määratud vaid ühe kolmandiku ulatuses ettenähtud sanktsiooni ülemmäärast, s.t karistus on oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ning väärteomenetluses ei ole tuvastatud asjaolusid, mis võiks tingida niigi leebe karistuse kergendamist. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.