Teate avaldamise tähtaeg- kolm kuud. pankrotiteade
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Mxxxx Kxxxxxx esitas 31.10.2019 Tartu Maakohtule avalduse tema enda pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt leiab võlgnik, et ta on maksejõuetu ja taotleb pankroti väljakuulutamist. Võlgnik on olnud pikemat aega töötu. Võimalus leida tööd on väike, kuna tervis on kehv ja kodus on kaks väikelast. Tal puudub sissetulek ja igasugune vara. Mxxxx Kxxxxxxx võlad erinevate võlausaldajate ees on 14 643,91 eurot. Ta ei ole suuteline tasuma oma võlgasid ja puudub vara, mida realiseerida võlgade katteks. Läbirääkimised võlausaldajatega ei ole andnud tulemusi. Mxxxx Kxxxxxx palub kuulutada välja tema pankrot ja algatada tema kohustustest vabastamise menetlus. Mxxxx Kxxxxxx kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada. Ta kohustub täitma
On lisatud seletuskiri maksejõuetuse põhjuste kohta: võlgnikul on põhiharidus, eriala puudub, mistõttu on olnud raske leida tööd. Töö leidmist raskendab väikeste laste olemasolu. Võlgnik kirjutab, et ta annab endale aru, et ei suuda toime tulla kuhjunud võlgadega. Ta püüab kohustustest vabastamise menetluse käigus võimalikult palju võlgasid tasuda. Võlgnik kirjutab, et ta on varatu, tal puudub nii vallasvara kui ka kinnisvara ja ei ole võimalik kanda pankrotimenetluse kulusid. Uue töökoha leidmiseks on ta võtnud ennast arvele Töötukassas ja otsib tööd. Võlgade nimekirjas näitab võlgnik kaheksa võlausaldaja ees võlgasid, kõik võlausaldajad on kiirlaenufirmad. Võlasumma kokku 14 643,91 eurot. Võlgnik taotleb tema pankroti väljakuulutamist. Tartu Maakohtu tööjaotusplaani punkt 28 lõige 3 alusel saadeti avaldus menetlemiseks Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kohtunikule. KOHTU SEISUKOHT 2. Kohus leiab, et Mxxxx Kxxxxxxx pankrotiavaldus on võimalik menetlusse võtta. 2 Kohtu hinnangul vastab avaldus seaduses võlgniku pankrotiavaldusele esitatud nõuetele. Võlgnik on avalduses põhistanud oma maksejõuetust ning on märkinud võlanimekirjas täitmata nõuded, nõuete suurused, võlausaldajate andmed, samuti andmed enda vara kohta- et vara puudub. Kohus ei tuvastanud pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluseid
3. Kohus, tutvunud avalduse ja selle lisadega ning uurinud tõendeid, on seisukohal, et Mxxxx Kxxxxxxx avaldus tema enda pankroti väljakuulutamiseks on põhjendatud.
lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 4 näeb ette, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Antud juhul on pankrotiavalduse esitanud võlgnik, seega saab
Pankrotiavaldusele lisatud andmete kohaselt on avaldajal kohustusi erinevate võlausaldajate ees kokku summas 14 643,91 eurot. Avaldaja teatel talle kinnisasju ei kuulu, samuti ei kuulu vallasvara. Võlgnikule ei kuulu osalusi äriühingutes ega muud registreeritavat vara. Kohus kontrollis töötamise registrist, et Mxxxx Kxxxxxxx töötamist ei ole registreeritud. Võlgnik on eitanud temal igasuguse sissetuleku olemasolu. Kohus kontrollis rahvastikuregistri andmetest, et võlgnikul on kolm last, kellest vanim sündinud aastal xxxx, seejärel sündinud laps aastal xxxx ja aastalxxxxx. Nendest andmetest saab teha järelduse, et Mxxxx Kxxxxxxxx on võimalik saada lasterikka pere toetust 300 eurot kuus (Perehüvitiste seaduse § 21 lg.2), iga lapse kohta lapsetoetust (Perehüvitiste seaduse § 17 lg.3), kokku 220 eurot, samas on tegemist laste kasvatamise toetuseks ette nähtud toetustega, mida ei saa lugeda võlgniku sissetulekuks, mille arvelt tasuda kohustusi. Seega puudub Mxxxx Kxxxxxxxx igakuine sissetulek, mille arvel tasuda kohustusi võlausaldajate ees. Puuduvad ka arvestatavad väljavaated, et võlgnik suudaks lähiajal teenida sissetulekut määral, mis võimaldaks tal oma võlad tasuda. Arvestades esitatud ja kogutud andmeid, hindab kohus, et avaldaja ei suuda oma majanduslikust olukorrast tulenevalt võlausaldajate nõudeid rahuldada ning see suutmatus ei ole ajutine. Avaldaja vastu on teadaolevaid nõudeid kokku vähemalt 14 000 euro ulatuses. Avaldajal puudub käesoleval ajal vara või sissetulek, millele oleks võimalik pöörata sissenõuet. Et kohustuste tasumine toimuks mõistliku aja jooksul ja tasumata kohustustega ei kaasneks ebamõistlikult suuri intressinõudeid, peaksid tasumata kohustused saama tasutud lähema ettenähtava aja – näiteks 24 kuu jooksul. Selleks tuleks igakuiseid makseid kohustuste katteks teha rohkem kui 583 euro ulatuses. Võlgnikul ei ole ilmselt lähiajal ette näha sissetuleku suurenemist määral, mis võimaldaks võlad lähimas ettenähtavas tulevikus tasuda. Kui selline suutmatus võlgasid tasuda kestab pikemat aega, ei ole tegemist ajutise olukorraga. Seega saab lugeda, et avaldaja on
lg 2 mõistes maksejõuetu ning esineb
Kohus leiab, et arvestades võlgniku majanduslikku olukorda on
Avalduses esitatu põhjal leiab kohus, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on maksevõimet ületavate rahaliste kohustuste võtmine, oma võimalustega mittearvestamine rahaliste kohustuste võtmisel. 3
lg 6 järgi nimetab kohus võlgnikule pankrotihalduri ja määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha. 4.
lg 7 järgi kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele.
lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Tulenevalt
lg-st 1 peab haldur teavitama teadaolevaid võlausaldajaid pankrotimäärusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Teates märgitakse nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kui haldurile on teada isikud, kellel on kohustusi võlgniku suhtes, saadab haldur teate võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta ka neile. Kohus selgitab, et
lg 1 alusel pankroti väljakuulutamisega: 1) moodustub võlgniku varast pankrotivara; 2) läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; 3) kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; 4) lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; 5) järgnevad muud
-ses ettenähtud tagajärjed.
lg 2 kohaselt on võlgnik kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus
lg 1 alusel pärast haldurilt aruande saamist pankrotimenetluse lõpetamisel raugemise tõttu või lõpparuande kinnitamisega. 5. Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, siis tuleb
lg 2 alusel tasuda pankrotimenetluse kulud, sh pankrotihalduri tasu, pankrotivarast. Vajadusel on võimalik taotleda menetlusabi TsMS § 183 lg.2 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.