) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Ramirent Baltic AS (hageja) ja Kösta MPE OÜ (kostja 1) sõlmisid 10.09.2018 kliendilepingu nr xxxx, mille kohaselt rendib hageja kostjale 1 soovitud seadmed. Selleks, et kostja 1 saaks rentida soovitud seadme(d) sõlmisid pooled konkreetse rendilepingu vastavalt rendile antavatele seadmetele. Konkreetne rendile antavate seadmete loetelu, renditasu ja muud erikokkulepped on fikseeritud igas rendilepingus eraldi. Koos kliendilepinguga sõlmis hageja ja K K (kostja 2) 10.09.2018 käenduslepingu. Kostja 2 on kostja 1 juhatuse liige ning on sõlminud käenduse majandustegevuses. Kostja 2 vastustab käenduslepingu punktist 1 kohaselt rahaliste kohustuste, sh renditasud, renditud seadmetele kasutamise käigus tekkinud kahju, teenuste ja vara muul, teenustasud, viivised ja leppetrahvid, täitmise eest, mis tulenevad hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud kliendilepingu nr xxxx alusel sõlmitavast igast konkreetsest Seadme rendilepingust. Käendaja ehk kostja 2 vastutab kostja 1 kohustuste täitmise eest täies mahus, kuid mitte suuremas summas kui 50 000 EUR. Hageja ja kostja 1 sõlmisid järgmised rendilepingud: 27.09.2018 rendilepingu nr xxxx; 13.12.2018 rendilepingu nr xxxx. Kliendilepingu punkti 5.2 kohaselt kuulub renditasu tasumisele Rendileandja poolt väljastatava sellekohase arve (sh ettemaksuarve) alusel. Hageja on esitanud kostjale arved kogusummas 9194,96 EUR, mis on siiani tasumata. Hageja palub välja mõista solidaarselt kostjatelt hageja kasuks põhivõlgnevus 9194,96 EUR, viivis 3265,04 EUR, sissenõudekulu 40 EUR; jätta kõik menetluskulud (sealhulgas riigilõiv 2 2-19-16368 summas 600 EUR ja hagiavalduse esitamisega kantud õigusabikulu 40 EUR) solidaarselt kostjate kanda; välja mõista solidaarselt kostjatelt hageja kasuks viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohtu selgitused Kostjatele (Kösta MPE OÜ seaduslikule esindajale K Kile) on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud 13.11.2019 AET-i kaudu. Kohus selgitab, et tulenevalt
Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on
Kohtukulud on
Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu summas 600 eurot ning õigusabikulud summas 40 eurot. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 600 eurot, kuna nimetatud summas riigilõivu tasumine nähtub tsiviilasja materjalidest.
lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes
lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 40 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 640 eurot (600+40).
lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjatel tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (640 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.