Obsah (10)

§ 33§ 150§ 173§ 1§ 31§ 176§ 15§ 171§ 34§ 35

2-19-11809 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 22.11.2019. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-11809 Tsiviilasi Lxxxxx Mxxxxxxxx väljakuulutamiseks

§ 33lg 1, lg 2, lg 3).

Teate avaldamise tähtaeg- kolm kuud. 7.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alustest ja nõude täitmise tähtpäevast. 8.Pankrotihalduril teavitada teadaolevaid võlausaldajaid pankrotimäärusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Teates märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kui haldurile on teada isikud, kellel on kohustusi võlgniku suhtes, saata teate võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta ka neile. 9.Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. 10.Toimetada määrus kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile. Menetluskulud Pankrotimenetluse kulud kantakse

§ 150lg 2 alusel pankrotivarast.

Lxxxxx Mxxxxxxxxx on kohustus tasuda riigi tuludesse pankrotiavalduselt riigilõiv 5 eurot, mille tasumise on kohus määranud 19.08.2019.määrusega ja mis on käesolevaks ajaks tasumata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Võlgnik Lxxxxx Mxxxxxxx esitas 06.08.
2. a kohtule avalduse tema enda pankroti väljakuulutamiseks ja võlgniku kohustustest vabastamiseks. Võlgnik ei märkinud pankrotiavalduses oma võlgade kogusummat ega võlausaldajaid. Märgitud on, et temale teadaolevalt on ta varatu. Võlgnik viibib vanglas, mille tõttu on muutunud maksejõuetuks. Tööd tal ei ole ja kui olekski, siis tasu selle eest nii väike, et võlgasid tasuda ei saa. Võlgnik soovib tema kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kohustub täitma

§ 173sätestatud kohustusi.

Võlgnik taotles tema vabastamist riigilõivu tasumisest.

1. Kohus määrusega 19.08.2019 jättis võlgniku pankrotiavalduse käiguta, kohustas tasuma riigilõivu 10 eurot kahe 5-eurose osamaksena ja määras selleks tähtaja. Esimene makse teha hiljemalt 10.septembriks ja teine 10.oktoobriks. Kohus märkis, et kui võlgnik jätab riigilõivu esimese osamakse tegemata, jätab kohus pankrotiavalduse menetlusse võtmata. Veel kohustas kohus võlgnikku esitama selgituse maksejõuetuse põhjuste kohta, tooma välja võlgnevuste kogusumma ja andma selgituse, kuidas ta kavatseb kohustustest vabastamise menetluses eesmärgid saavutada, kuhu asub vabanemisel elama ja kuhu tööle.
2. Võlgnik andis mõningaid selgitusi 29.08.2019 seletuses (tl.8), esitas K-Raha väljavõtte tema võlgade kohta. Selle järgi on võlgnikul nelja täitemenetluse järgi võlgasid kokku summas 2539,75 eurot (tl.9).
3. Kohus kontrollis kohtute infosüsteemist, et 09.09.2019 on Lxxxxx Mxxxxxxxx kohtuasjas tasutud riigilõivu 5 eurot, maksja Axxxxx Sxxxxxx. KOHTU SEISUKOHT 2 Kohus, võtnud aluseks TsMS § 372 lg.1 ja asjaolu, et võlgnik on tasunud tähtaegselt esimese makse riigilõivu katteks, mille tasumine oli seatud tingimuseks pankrotiavalduse menetlusse võtmisele, leiab, et LxxxxxxMxxxxxxxx avaldus tema enda pankroti väljakuulutamiseks tuleb võtta menetlusse. Kohus, tutvunud avalduse ja selle lisadega, kogunud andmeid võlgniku kohta avalikest registritest ja kohtute infosüsteemist, on seisukohal, et LxxxxxxMxxxxxxxx avaldus tema enda pankroti väljakuulutamiseks tuleb rahuldada.

§ 1

lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 4 näeb ette, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Antud juhul on pankrotiavalduse esitanud võlgnik, seega saab

§ 31lg 4 alusel eeldada, et võlgnik on maksejõetu.

Pankrotiavalduses ei ole märgitud võlgniku kohustuste kogusummat. Koos esmase pankrotiavaldusega kohtule esitatud täitetoimikute nimekirja järgi on Lxxxxx Mxxxxxxxx suhtes täitmisel 15 täiteasja, millest lõpetatud menetlusi on 12 ja täiteasju on menetluses kokku kolm võlgade kogusummaga 2164 eurot. 30.08.2019 esitas võlgnik kohtule oma selgituse võlgade tekkepõhjuste kohta, võlasummat märkimata. Võlgnik selgitab, et ta viibib vanglas ja ei tööta. Enne vangistust ei saanud võlgu õigeaegselt maksta, kuna toetas oma peret. Püsivat töökohta leida ei saanud, kuna sai pensioni. Võlgnik on lisanud K-Raha väljavõtte tema võlanõuete kohta, millest nähtub täitmisel olevad neli nõuet kogusummas 2539,75 eurot. Nende hulgas ei ole

§ 176

lg.2 nimetatud nõudeid ehk nõudeid, mis võlgniku kohustustest vabastamise menetluse läbimisel ei lõpe. Kohus kontrollis kinnistusraamatu andmetest, et võlgnikule ei kuulu kinnisasju. Võlgnik on varasemalt olnud seotud kolme äriühinguga, millega seosed käesolevaks ajaks puuduvad. Pankrotivara puudub. Samas on võlgnik tema ennetähtaegselt vabanemise menetluses 17.05.2019 avaldanud, et tal on vabanemisel olemas igakuine sissetulek on töövõimetoetuse näol. Tal on püsiv elukoht ema juures xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kohus märgib, et võlgnik on oma varasemate võlgade tasumise võimaluste kohta andnud vastuolulisi selgitusi: et tal ei olnud võimalik püsivat töökohta leida pensioni saamise tõttu, aga ka, et ta ei saanud võlgasid tasuda, kuna toetas peret. Samas on võlgnik kandmas karistust seoses oma lähedaste (pereliikmete) väärkohtlemise eest. Selline olukord viitab, et pere toetamise väide pigem ei ole tõene. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise ja selle käigus kohustuste täitmise küsimusi käsitleb kohus edaspidi menetluse käigus. Kui võlgnik saab jätkuvalt töövõimetoetust, on tema sissetulek on TMS § 131, § 132 sätteid arvestades tõenäoliselt mittearestitav. Käesoleval ajal kui võlgnik viibib vangistuses, ta töövõimetoetust ei saa. LxxxxxxMxxxxxxx on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 20.02.

1. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-1488 KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta 4 kuud vangistust; KarS § 120 lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 9 kuud vangistust; KarS § 1573 järgi ja karistuseks mõistetud 11 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. Liitkaristuseks koos eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusega mõisteti 1 aasta 9 kuud 28 päeva vangistust, mis asendati üldkasuliku tööga. Lxxxxx Mxxxxxxx üldkasulikku tööd tegema ei asunud ja kogu karistus pöörati vangistusena täitmisele. Lxxxxx Mxxxxxxxx vanglast vabanemise aeg on 03.04.
2. Seega on Lxxxxx Mxxxxxxx käesoleval ajal (vangistusest vabanemiseni) objektiivselt maksejõuetuta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Avaldajal puudub vara 3 ja sissetulek ulatuses, millele oleks võimalik pöörata sissenõuet, nii et kohustused võlausaldajate ees saaksid tasutud näiteks lähema kahe aasta jooksul. Seega saab lugeda, et avaldaja on

§ 1

lg 2 mõistes maksejõuetu ning esineb

§ 31lg 1 järgi alus tema pankroti väljakuulutamiseks.

Kohus loeb vähetõenäoliseks võlgnikul maksevõime tekkimise ka lühikese aja jooksul pärast kinnipidamiskohast vabanemist. Kohus, kaaludes võlgniku majandusliku olukorra subjektiivseid põhjusi, leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on tõenäoliselt erinevate süütegude toimepanemine, millega on kaasnenud trahvid (ehk kohustused Politsei- ja Piirivalveameti ees) ja võlgnevused riigi ees (ehk Riigi Tugiteenusete Keskuse kaudu sissenõutavad kohustused). Üks võlgnevus on kiirlaenufirma ees. Võlgnik käesoleval ajal vangistuse kandmise tõttu ei ole võimeline oma sissetulekuid olulisel määral suurendama. Võlgniku sissetulekud vangistuses on ebapiisavad (tl.3), nii et ka väiksemate maksete haaval kohustuste täitmine lähiaja jooksul ei ole reaalne. Kohus leiab, et Lxxxxx Mxxxxxxxx puhul esinevad

§ 31

lg-s 1 ja § 1 lg-s 2 sätestatud tingimused ja võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. Antud juhul puuduvad ka

§ 15lg-s 2 toodud asjaolud, mis välistaksid pankroti väljakuulutamise.

Võlgnik tunnistab oma maksejõuetust. Hinnates, kas juba praegu nähtub

§ 171lg.2, lg.

21 loetletud aluseid, millele tuginedes võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, on kohus seisukohal, et praegu teadaolevaid asjaolusid ei saa lugeda

§-s 171 lg-s 2, lg.21 toodud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluste hulka.

§ 31

lg.1, lg.4 alusel kuulutab kohus välja võlgniku pankroti, lg 6 järgi nimetab kohus võlgnikule pankrotihalduri ja määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha.

§ 31

lg 7 järgi kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele.

§ 33

lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Tulenevalt

§ 34

lg-st 1 peab haldur teavitama teadaolevaid võlausaldajaid pankrotimäärusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Teates märgitakse nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kui haldurile on teada isikud, kellel on kohustusi võlgniku suhtes, saadab haldur teate võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta ka neile. Kohus selgitab, et

§ 35

lg 1 alusel pankroti väljakuulutamisega: 1) moodustub võlgniku varast pankrotivara; 2) läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; 3) kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; 4) lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; 5) järgnevad muud Pankrotiseaduses ettenähtud tagajärjed.

§ 35

lg 2 kohaselt on võlgnik kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus

§ 171

lg 1 alusel pärast haldurilt aruande saamist pankrotimenetluse lõpetamisel raugemise tõttu või lõpparuande kinnitamisega. Menetluskulude jaotus Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, siis tuleb

§ 150

lg 2 alusel tasuda pankrotimenetluse kulud, sh pankrotihalduri tasu, pankrotivarast. Käesolevaks ajaks ei ole muid menetluskulusid kui 4 võlgniku poolt tasutud riigilõiv 5 eurot, tasumata on kohtu määratud teine makse riigilõivust 5 eurot. See tuleb võlgnikult sisse nõuda riigi tuludesse. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 5