← Eesti

4-19-4337/24

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 4-19-4337

  1. märts 2020 Eesistuja Saale Laos, liikmed Velmar Brett ja Paavo Randma Magnus Trummali väärteoasi liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi Pärnu Maakohtu
  2. septembri
  3. a otsus Magnus Trummali (Trummal) kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirk, kassatsioon Kohtuväline menetleja, Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuur
  4. veebruar 2020, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Pärnu Maakohtu
  6. septembri
  7. a otsus Magnus Trummali väärteoasjas liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel seoses teos kuriteotunnuste ilmnemisega.
  8. Kassatsioon rahuldada osaliselt.
  9. Mõista Eesti Vabariigilt Magnus Trummali kasuks valitud kaitsjale kassatsioonimenetluses makstud tasu katteks välja 255 eurot (sh käibemaks). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri
  11. juuli
  12. a kiirmenetluse otsusega karistati Magnus Trummalit liiklusseaduse (LS) § 201 lg 1 alusel 50 trahviühiku ehk 200 euro suuruse rahatrahviga. Menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1 sellega, et juhtis
  13. juulil 2019 kell 10.03 mootorsõidukit, omamata vastava kategooria juhtimisõigust.
  14. M. Trummal esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale maakohtule kaebuse, milles taotles otsuse tühistamist ja palus piirduda hoiatusega. Kaebaja tunnistas mootorsõiduki juhtimist ilma juhtimisõiguseta ja avaldas selles osas kahetsust, kuid leidis, et esimese rikkumise eest rahatrahvi määramine, mis takistab tal pärast autokooli läbimist juhtimisõiguse taotlemist, ei ole õiglane.
  15. Pärnu Maakohtu
  16. septembri
  17. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. 4-19-4337
  18. Kohus leidis, et M. Trummal on temale etteheidetava väärteo toime pannud. Määratud karistus vastab süü suurusele, mõjutab menetlusalust isikut edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning tagab õiguskorra kaitsmise huvid. Tegemist ei ole vähetähtsa väärteoga, mille puhul võinuks piirduda hoiatusega. Esineb avalik menetlushuvi isiku karistamiseks, sest väärtegu on toime pandud elusfääris, milles tuleb enda ja teiste turvalisuse tagamiseks kehtestatud reeglitest rangelt kinni pidada. Menetlusalune isik oli teadlik enda keelatud tegevusest ja sellega kaasnevatest piirangutest juhtimisõiguse taotlemisel, kuid sellele vaatamata eiras liiklusreegleid tahtlikult. Juhtimisõiguse saamise soov ei ole argument, mis põhjendaks väärteomenetluse lõpetamist ja hoiatusega piirdumist. Kohus märkis kohtuvälise menetleja esitatud väärteomenetluse lõpetamise määrusele tuginedes, et M. Trummal on mootorsõidukit ilma juhtimisõigust omamata juhtinud ka
  19. juulil 2019 kella 10.50 ajal ning tema suhtes on alustatud kriminaalmenetlus karistusseadustiku (KarS) § 4231 tunnustel. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  20. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni M. Trummali kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirk, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 30 lg 1 p 1 või 3 alusel, s.t kas otstarbekuse kaalutlusel või isiku suunamisega kohustuslikku sotsiaalprogrammi. 5.
  21. Isiku mõjutamiseks ei ole vajalik teda tingimata karistada. M. Trummalil ei ole kehtivaid karistusi, tal on läbitud autokool ning sooritatud ka riiklik teooriaeksam, ootab sõidueksami aega. Karistatus LS § 201 lg 1 järgi tähendaks LS § 106 lg 1 p 3 ning karistusregistri seaduse § 5 lg 1 ja § 24 lg 1 p 1 kohaselt juhtimisõiguse saamise edasilükkumist vähemalt aastaks, mis häiriks oluliselt M. Trummali elukorraldust. 5.
  22. Kohus on otsust tehes tuginenud lubamatult väärteomenetluse lõpetamise määrusele, mille kohaselt on M. Trummali suhtes algatatud kriminaalmenetlus. Andmeid selle väidetava kuriteo kohta ei ole kantud karistusregistrisse, mistõttu ei ole poolelioleval menetlusel õiguslikku tähendust. Lubamatule tõendile tuginemine võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi.
  23. Kassatsioonivastuses leiab kohtuväline menetleja, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks või muutmiseks kassatsioonis esitatud põhjustel alust ei ole. Juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine ei ole sõltuvus- ega psühhosotsiaalne probleem, mis vajaks ravi või mida suudaks edaspidi ära hoida sotsiaalprogrammis osalemise kohustus. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  24. Kolleegiumi hinnangul on maakohtu otsuses esitatud põhistused M. Trummali karistamiseks nõustumisväärsed. Kassatsiooni argumendid ei anna alust otsuse tühistamiseks ega menetlusaluse isiku suhtes väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel. Küll aga tuleb maakohtu otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada kassatsioonivälisel põhjusel.
  25. Käesolevas väärteomenetluses heidetakse M. Trummalile ette
  26. juulil 2019 kell 10.03 mootorsõiduki juhtimist ilma juhtimisõiguseta (LS § 201 lg 1). Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on menetlusaluse isiku suhtes
  27. augustil 2019 lõpetatud väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel, kuna ta juhtis mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta ka
  28. juulil 2019 kell 10.50 (LS § 201 lg 2). Nimetatud väärteomenetlus lõpetati, sest M. Trummali suhtes oli
  29. augustil 2019 alustatud kriminaalmenetlus KarS § 4231 tunnustel kolmanda samalaadse teo osas. Maakohtu 2

(4)4-19-4337
  1. septembri 2019 istungil selgus, et M. Trummalit ei ole kriminaalasja raames (seoses kahel korral mootorsõiduki juhtimise õiguseta juhtimisega) veel üle kuulatud. Kohtute infosüsteemi (KIS) andmetel on M. Trummal süüdistuses KarS § 4231 järgi kriminaalasjas nr 1-20-94 antud kohtu alla Pärnu Maakohtu
  2. jaanuari
  3. a määrusega ja kohtuistung kokkuleppemenetluses toimub
  4. märtsil
  6. Seega juhtis M. Trummal ilma vastavat juhtimisõigust omamata kolmel korral mootorsõidukit, millest esimese osas toimub praeguses asjas väärteomenetlus, kahe hilisema osas aga kriminaalmenetlus KarS § 4231 järgi. Riigikohtu kriminaalkolleegium on sarnases õigusküsimuses leidnud, et karistuspoliitiliselt on põhjendatud menetleda ühtset süsteemi moodustavaid samaliigilisi jõustunud karistusotsuseta süütegusid (s.t tegu on faktilise retsidiiviga) samas menetluses. Olukorras, kus isikut ei ole enne süstemaatilisuse tunnust täitvat vähemalt kolmandat juhtimisõiguseta juhtimist (kuritegu) jõustunud otsusega väärtegudes süüdi tunnistatud, neelduvad LS §-le 201 vastavad väärteod KarS § 4231 järgi menetletavas kuriteokoosseisus ning nende väärtegude teoebaõigus ammendub süstemaatilises juhtimisõiguseta juhtimises kui põhiteos. (Vt
  7. oktoobri
  8. a otsus asjas nr 3-1-1-82-15, p 13.)
  9. Kirjeldatud arusaama tuleb kohaldada ka praeguses väärteoasjas. Käesoleva määruse tegemise ajaks ei ole M. Trummali suhtes jõustunud mitte ühtegi karistusotsust, mis oleks seotud p-s 8 nimetatud kolme osateoga. Seejuures oli ka maakohtule teada asjaolu, et M. Trummali suhtes on alustatud kriminaalmenetlus. Seetõttu oleks maakohus pidanud vaidlustatud asjas väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel, s.t teos kuriteotunnuste ilmnemise tõttu, lõpetama, et kõiki osategusid menetletaks ühiselt samas kriminaalmenetluses. Jättes kirjeldatud viisil toimimata, rikkus maakohus oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p 1 mõttes.
  10. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 4, § 175 p-st 2 ja § 150 lg 1 p-st 1, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Pärnu Maakohtu
  11. septembri
  12. a otsuse M. Trummali väärteoasjas LS § 201 lg 1 järgi ja lõpetab väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel seoses teos kuriteotunnuste ilmnemisega. Kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt.
  13. Kaitsja esitas taotluse hüvitada menetlusalusele isikule kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu 510 eurot (sh käibemaks 85 eurot). Taotlusele lisatud kuluarvestuse kohaselt kulus kaitsjal kliendiga arupidamisele, väärteoasja materjalide analüüsile, kassatsiooni ja menetluskulude taotluse koostamiseks kokku 4,25 tundi. Õigusteenuse tunnihind on 100 eurot, millele lisandub käibemaks.
  14. VTMS § 38 lg 1 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 järgi on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kas kaitsja ühe tööühiku hind on mõistliku suurusega. (Vt viimati Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  15. jaanuari
  16. a otsus asjas nr 4-19-1132/31, p 11.) Osutatud õigusabi tunnihinda peab kolleegium mõistlikuks. Arvestades aga, et Riigikohus ei lõpetanud väärteomenetlust kaitsja taotletud alusel ega tema esitatud argumentidel, peab kolleegium põhjendatuks vaid poolt ajakulu. Seetõttu rahuldab kolleegium kaitsja taotluse osaliselt ja mõistab VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 186 lg 1 alusel Eesti Vabariigilt M. Trummali kasuks valitud kaitsjale kassatsioonimenetluses makstud tasu katteks välja 255 eurot, sh käibemaks 42,50 eurot. 3
(4)4-19-4337 (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.