KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Määruse tegemise aeg ja koht 09.01.2020 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-122096 Tsiviilas

§ 407lg 1 alusel osaliselt.

1. Välja mõista A Rilt Renovum OÜ kasuks põhivõlgnevus 1 756,97 eurot, intress 577,88 eurot ja osaliselt hagi esitamise seisuga (28.11.2019) sissenõutavaks muutunud viivis 390,84 eurot, kokku 2 725,69 eurot.
2. Välja mõista A Rilt Renovum OÜ kasuks viivis põhinõudelt (1 756,97 eurot) alates 29.11.2019 kuni põhinõude täitmiseni viivisemääraga 36% aastas.
3. Jätta menetluskulud 71% ulatuses A Ri ja 29% ulatuses Renovum OÜ kanda.
4. Määrata Renovum OÜ menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 560 eurot, millest 400 eurot on hagiavalduselt tasutud riigilõiv ja 160 eurot on põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud.
5. Mõista A Rilt Renovum OÜ kasuks välja menetluskulud summas 397,60 eurot.
6. Mõista välja A Rilt välja mõistetud menetluskuludelt (397,60 eurot) viivis menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (

§ 468lg 1 p 2).

9. Toimetada tagaseljaotsus avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Hageja võib kohtuotsuse peale esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kostja võib tagaseljaotsusele esitada kaja menetluse taastamiseks tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 416 sätestatud nõuetele. Kajalt tuleb kautsjonina tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (

§ 142lg 1 ja 2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või nr EE567700771003819792 LHV Pank AS-is. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE SELGITUSED Hageja nõude aluseks on kostja ja Xxxx AS-i vahel 21.12.2015 sõlmitud laenuleping xxxx. Nõue on loovutatud hagejale. Kohus vähendab hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõuet tuginedes hea usu põhimõttele. Õiguse teostamine ei ole lubatud selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule (TsÜS § 138 lg 2). Hagis esitatud asjaoludel oli kostja kohustuste täitmisega viivituses alates 21.05.2016. Laenuandjal tekkis õigus leping üles öelda 21.07.2016, kuid laenuandja ootas, kuni saabus lepingu tähtaeg ning nõue jõudis kohtusse alles 25.11.2019 ehk enam kui 3 aastat pärast tasumise kohustuse tekkimist. Kohus leiab, et heas usus käituv võlausaldaja oleks pikaajalise makseviivituse tekkimisel lepingu üles öelnud ning asunud nõuet sisse nõudma. Kohus peab mõistlikuks ajaks, mil üritada nõuet sisse nõuda kohtuväliselt täitedokumendita, 6 kuud. Seega juhul, kui võlausaldaja nägi, et ilma täitemenetluseta ei ole võlgnik hakanud võlgnevust tasuma, oleks võlausaldajal heas usus käitudes pöördunud nõudega kohtusse 6 kuu möödumisel lepingu ülesütlemisest. Lepingu ülesütlemisega ja kohtusse pöördumisega viivitamist tuleb pidada kostjat kahjustava eesmärgiga käitumiseks, mille ainus eesmärk sai olla nõude suurendamine olukorras, kus on selge, et kostja nõuet ei tasu. Seetõttu vähendab kohus viivisenõuet. Kohus peab põhjendatuks sissenõutavaks muutunud viivisenõuet summas 390,84 eurot, mis vastab esimeselt kolmelt viivituses oldud makselt arvestatud viivisele ja kogu põhivõlgnevuselt 6 kuu eest arvutatud viivisele, mis on mõistlik aeg, et pärast lepingu ülesütlemist üritada 2

§ 163

lg 1 alusel jätab kohus hagi rahuldamise ulatuses menetluskulud kostja kanda ning ülejäänud osas hageja kanda. Kostjale on hagimaterjal kätte toimetatud väljaande „Ametlikud Teadaanded“ kaudu. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 3