Obsah (6)

§ 152§ 154§ 155§ 43§ 104§ 175

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht 11. veebruar 2020. a, Tallinn Haldusasja number 3-19-2222 Haldusasi XX ja YY kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Amet

§ 152

lg 1 p-s 1 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest, mille kohaselt ei saa isik uuesti samas asjas kohtusse pöörduda.

1. Menetlusosalised kinnitavad, et kompromissi sõlmimine on nende ühine ja vabalt kujunenud tahe ning sellest tulenevalt neil ei ole haldusasjas nr 3-19-2222 vaidlustatud asjaoludega seonduvalt üksteise vastu tulevikus mingeid pretensioone ega vastuväiteid.
2. Eeltoodu alusel ja lähtudes

§ 154

lg-st 1 esitavad menetlusosalised kohtule kinnitamiseks kompromissi ja taotlevad

§ 152lg 1 p 3 alusel menetluse lõpetamist.

Menetlusosalised paluvad teha kohtumääruse kohtuistungit pidamata ja menetlusosalisi kohtusse kutsumata, kajastades kompromissi tingimused kohtumääruses. 3. Kohus lõpetab menetluse kaebust menetlusse võtmata

§ 152

lg 1 p 3 ja lg 3 alusel, kui kohus kinnitab kompromissi enne kaebuse menetlusse võtmist. Kompromisslepingu on enne selle kohtule esitamist allkirjastanud kaebajad XX ja YY ning vastustaja esindaja linna õigusdirektor Priit Lello. Kohtule ei nähtu, et kompromiss oleks õigusvastane, riivaks menetlusse kaasamata isikute õigusi või et kompromissi ei oleks võimalik täita (

§ 154lg 1).

Sunniraha rakendamine ja ettekirjutuse täitmise tähtaja pikendamine on vastustaja pädevuses ning vastustajal on võimalik sunniraha rakendamise otsust muuta (sh tasutud sunniraha osaliselt tagastada) ning ettekirjutuse täitmise tähtaega pikendada. Kuigi kaebajatel pole menetluses olnud õigusteadmistega esindajat, ei pea kohus käesoleval juhul vajalikuks selgitada täiendavalt kompromissi tagajärgi (

§ 155lg 1 ja lg 4).

Kaebajad on kompromissi punktis 5 kinnitanud, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärjest, mille kohaselt ei saa nad uuesti sama kaebusega samal alusel kohtusse pöörduda (

§ 43lg 1 p 2).

Kohus selgitab, et eeltoodu ei tähenda, et kaebajad ei saaks sunniraha uuel rakendamisel uuesti kohtusse pöörduda (kompromissi p 2). 4. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda, mistõttu kohus menetluskulusid välja ei mõista. Kaebaja Kalle Kask tasus kaebuselt 15 eurot riigilõivu. Kuna algne kaebus on esitatud puudustega, mida kaebajad ei ole kõrvaldanud, leiab kohus, et menetlusetappi arvestades tuleb kohaldades

§ 104

lg 5 p 2 kaebuselt tasutud riigilõiv kompromissi sõlmimisest hoolimata tagastada. 5. Kui otsus sisaldab teavet, millele on seadusega ette nähtud muu juurdepääsupiirang, avaldab kohus omal algatusel otsuse andmeteta, mille kohta kehtib juurdepääsupiirang (

§ 175lg 5).

Poolte vahel sõlmitud kompromissi tingimused sisaldavad kaebajate arveldusarve numbrit ja krediidiasutuse nime. Tegemist on pangasaladusega (krediidiasutuste seadus § 88 lg 1), mistõttu asendab kohus määruse avaldamisel lisaks kaebajate nimedele nende arveldusarve numbri ja krediidiasutuse nime tähemärkidega „XXX“. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin 2