Obsah (7)

§ 475§ 477§ 46§ 172§ 174§ 139§ 179

Tsiviilasi nr 2-19-17775 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Donald Kiidjärv Määruse tegemise aeg ja koht 21. jaanuar 2020, Viljandi kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-17775 Tsiviilasi Sea Kayaki

) § 428 lg 1 sätestab menetluse lõpetamise alused, lõike 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse ka muul seaduses sätestatud alusel.

§ 475

lg 1 p-de 11 ja 121 järgi on juriidilise isiku sundlõpetamine ja likvideerija määramine hagita asi.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Äriseadustiku (ÄS) § 60 lg 2 näeb ette, et kui äriühing ei ole ÄS § 60 lg-s 1 nimetatud tähtaja jooksul esitanud majandusaasta aruannet ega esitanud ja põhistanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast, võib registripidaja avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teate majandusaasta aruande esitamata jätmise kohta ettenähtud aja jooksul ning kutsuda äriühingu võlausaldajaid üles teatama oma nõuetest äriühingu vastu ja taotlema likvideerimismenetluse läbiviimist kuue kuu jooksul, alates teate avaldamisest koos hoiatusega, et vastasel korral võidakse äriühing registrist kustutada likvideerimismenetluseta. ÄS § 60 lg 4 kohaselt otsustab registripidaja äriühingu sundlõpetamise, kui äriühingu võlausaldaja või äriühing ÄS § 60 lg-s 2 nimetatud teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul esitab äriühingu likvideerimise taotluse. ÄS § 60 lg 3 sätestab, et kui äriühing ÄS § 60 lg-s 2 nimetatud teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul ei ole esitanud registripidajale majandusaasta aruannet ega esitanud ja põhistanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast, ning äriühingu võlausaldajad ei ole taotlenud äriühingu likvideerimist, võib registripidaja äriühingu äriregistrist kustutada, järgides ÄS § 59 lg-s 4 sätestatut. 12.09.2018 avaldas registripidaja seoses puudutatud isiku

1. a majandusaasta aruande esitamata jätmisega Ametlikes Teadaannetes kustutamisehoiatuse teate. Teates märgitud tähtaja jooksul ei taotlenud ükski võlausaldaja likvideerimist, samuti ei esitanud puudutatud isik ei majandusaasta aruannet, mõjuvat põhjust selle esitamata jätmiseks ega likvideerimise taotlust, mistõttu oli alus puudutatud isiku kustutamiseks ÄS § 60 lg 3 järgi. Kuna puudutatud isikule kuuluvad kinnistud, olnuks pärast kustutamist hiljem ilmselt vajalik ÄS § 60 lg 5 I lause kohaselt otsustada puudutatud isiku likvideerimine. Seda arvestades pidas kohus põhjendatuks ja mõistlikuks algatada menetluse puudutatud isiku sundlõpetamise ja likvideerija määramise otsustamiseks. Puudutatud isik esitas 15.01.2020 eelmärgitud majandusaasta aruande ning seega kõrvaldas kustutamise / sundlõpetamise aluseks oleva puuduse. Seda arvestades tuleb menetlus tsiviilasjas lõpetada.
2. Kohus peab vajalikuks juhtida puudutatud isiku tähelepanu järgnevale: - 17.01.2020 seisuga on jätkuvalt esitamata
3. ja
4. a majandusaasta aruanded; - ÄS § 60 kohase uue menetluse vältimiseks tuleb esitada kõik majandusaasta aruanded nõuetekohaselt ja tähtaegselt. ÄS § 179 lg 4 I lause näeb ette, et juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise või 2 kahjumi katmise ettepanekuga, müügitulu jaotusega ja vandeaudiitori aruandega, kui audiitorkontroll on kohustuslik, äriregistrile kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest; - ÄS § 60 lg 3 võimaldab majandusaasta aruande esitamata jätnud äriühingu kustutada lihtsustatud korras. Äriseadustik ei näe sellise registrist kustutamise eeldusena iseenesest ette asjaolu kontrollimist, kas äriühingule kuulub vara, ning vara olemasolul asja kohtunikule üleandmist; - ÄS § 71 lg 2 järgi võib registripidaja trahvida ilma tsiviilkohtumenetluse seadustikus nimetatud hoiatusmäärust tegemata, kui seaduses ettenähtud andmeid ei esitata registripidajale seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. ÄS § 71 lg 21 ja

§ 46

lg 1 järgi võib määrata trahvi kuni 3200 euro ulatuses, aga mitte vähem kui 200 eurot. 7.

§ 172

lg 6 I lause alusel tuleb jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

§ 174

lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Toimiku materjalidest ei nähtu, et oleks teistele menetlusosalistele hüvitatavaid menetluskulusid. 8.

§ 139

lg 5 kohaselt ei tasuta riigilõivu menetluse algatamise avalduselt hagita asjas, mille kohus võib lahendada omal algatusel. See ei välista riigilõivu tasumist kohtulahendi alusel. Käesolevas asjas on riigilõiv tasumata. Kohus algatas menetluse juriidilise isiku sundlõpetamise otsustamiseks ja likvideerija määramiseks Tartu Maakohtu registriosakonna teatise alusel. Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 järgi tulnuks avalduse esitamisel hagita asjas tasuda riigilõivu 50 eurot.

§ 179

lg 1 näeb ette, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Tasumisele kuulunud riigilõiv 50 eurot tuleb puudutatud isikult riigituludesse välja mõista. Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb puudutatud isikul tasuda kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses (

§ 179lg 9).

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 3