← Eesti

2-19-18387/5

Obsah (12)§ 633§ 187§ 459§ 5§ 230§ 438§ 136§ 367§ 173§ 174§ 164§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roman Levin Otsuse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2020, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-18387 Tsiviilasi R.S hagi T.S vastu ela

§ 633lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Hageja nõue ja põhjendused 1. Hageja esitas 22.11.2019 kohtule hagi elatise suurendamiseks. Hagi kohaselt on Tartu Maakohtu 04.10.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-10092 kinnitatud kompromiss, millega on kostjal kohustus tasuda hagejale elatist 215 eurot kuus alates oktoobrist 2016, iga kuu 15ndaks kuupäevaks kuni lapse täisealiseks saamiseni või õppimiseni põhi-, keskharidus või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui tütre 21-aastaseks saamiseni. Hageja palub kohtul suurendada elatise määra ja kohustada kostjat igakuiselt maksma 270 eurot, kuid mitte vähem kui seaduses sätestatud elatise miinimummäär. Kostja maksab elatist 215 eurot kuus, mis on 55 eurot vähem kui seadusega ette nähtud. Hageja tugineb

§ 459

lg 1 ning Riigikohtu praktikale, mille kohaselt lisaks faktiliste asjaolude muutumisele võib elatise suuruse muutmise aluseks olla ka ainuüksi see, kui muutunud on miinimumtasu arvestamise aluseks olev Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär. Kompromissimääruse tegemise hetkel kehtis töötasu alammäär 430 eurot, käesoleval aastal on see 570 eurot. Hageja taotleb muuta elatise maksmise kohustuse täitmise kuupäeva selliselt, et kostja kohustub tasuma elatist etteulatuvalt iga kuu 1. kuupäevaks. Kostja teeb osamakseid summas 9 eurot või 8.70 eurot erinevatel kuupäevadel, st on jaganud ühe kuu elatise selliselt, kohustuse ei saaks täidetud mitte ühekorraga, vaid kuu jooksul kokku väikeste osamaksetena. Hageja palub jätta kohtuotsuses nimetamata konkreetse pangakonto numbri, kuna hageja seaduslik esindaja soovib oma arveldusarve numbrit muuta. Lisaks palub hageja kindlaks määrata, et kostja on kohustatud viivitamise korral tasuma viivist ning taotleb jätta menetluskulud kostja kanda. 2

(7)Hageja leiab ka, et
  1. aasta kohtulahendis üllatuslikult fikseeris elatissumma, mitte ei mõistetud elatis välja seadusjärgses määras. Kuna kompromiss kinnitati ilma kaebeõiguseta, oli hageja ainukeseks võimaluseks pöörduda uuesti kohtusse. Kostja ei ole tasunud elatist seadusjärgses määras, vaid selles ulatuses, mida kostja ise igal kuul otsustab. Hageja leiab, et kostja peab täitma kohustuse korraga, tähtaja sees oleval tähtpäeval. Elatis osade kaupa tasumise eesmärgiks on takistada hagejal maksimaalsel määral elatise sihipärast ja mõistlikku kasutamist. Selline käitumine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Hageja peab võimalikuks, et elatist tasutakse
  2. kuupäeval ning muudab vastavalt oma hagiavaldust. Kostja vastuväited
  3. Kostja vaidleb hagile vastu ning leiab, et ta on täitnud lapse ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt, seega puudus alus hagi esitamiseks ja selle rahuldamiseks. Väide, et kostja on maksnud elatist 215 eurot kuus, ei ole õige. Kostja on vabatahtlikult maksnud elatist nii hagiavalduse esitamise ajal kui enne seda miinimumelatise määras, s.o 270 eurot kuus. Kostja ei ole elatise maksetega hilinenud. Iga kalendrikuu
  4. kuupäevaks on hageja ema arveldusarvele laekunud kuu viimane elatise osamakse. Isegi kui kostja oleks elatise maksmisega viivituses, ei selgu hagist, kuidas tasumise kuupäeva muutmine
  5. kuupäevast
  6. kuupäevast hoiab ära ülekannete hilinemise ja elatise tasumise osade kaupa. Kompromissiga kinnitatud elatise tasumise tähtaja muutmiseks puudub alus. Hageja seadusliku esindaja pangakonto muutumine ei tingi vajadust muuta Tartu Maakohtu 04.10.2016 määrust. Kostja ei vaidle vastu sellele, et täita hageja ülalpidamiskohustust miinimumelatise määras, kuid kuna kostja täidab ja on täitnud juba elatist miinimummääras, siis esitas hageja kostja vastu hagi põhjendamatult. Kostja taotleb jätta hagiavaldus osaliselt rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused
  7. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning analüüsinud tõendeid, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. 2.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 438

lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. 3. Tartu Maakohtu 04.10.2016 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-16-10092 kinnitas kohus poolte kompromissi järgmiselt: - Kostja T.S (isikukood: xxx) tasub alates oktoobrist 2016.a oma tütrele R.S (isikukood: xxx) elatist jooksva kuu eest 215 eurot kuus, iga kuu 15ndaks kuupäevaks, kuni lapse täisealiseks saamiseni või õppimiseni põhi, keskharidus või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui tütre 21 aastaseks saamiseni. 3

(7)- Elatise võlgnevus summas 500 eurot tasutakse igakuiste maksetega 100 eurot kuus, kuni summa lõpliku tasumiseni. Summa tasutakse alates oktoobrist 2016.a iga kuu 15ndaks kuupäevaks. - Elatis ja elatise võlgnevus tasutakse lapse ema A.P (isikukood: xxx) arveldusarvele xxx, selgitusse kirjutada „R elatisraha“. 4. Käesolevas asjas on hagi esitatud jõustunud kohtumäärusega kinnitatud elatise suuruse suurendamiseks, seega on tegemist

§ 459lg 1 reguleeritud olukorraga.

Tulenevalt nimetatud sättest pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

  1. Kohtul tuleb asja lahendamisel elatise suuruse muutmise üle otsustades võtta aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ning tuvastada, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad aluse elatise suuruse muutmiseks (vt nt Riigikohtu otsus 3-2-1-35-17, p 36 ja p 37.1). Praegusel juhul 04.10.2016 kohtumäärusest elatise väljamõistmise asjaolud ei nähtu.
  2. Kui elatise väljamõistmise kompromissi kinnitamise määruses ei ole märgitud elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolusid või ei ole asjaolusid märgitud piisavalt, tuleb toimiku põhjal kindlaks teha hagi aluseks olnud asjaolud ja vastuväidetes välja toodud asjaolud ning lugeda need eelduslikult kompromissi kinnitamisel aluseks võetuks. Tuleb eeldada, et kompromissis ette nähtud elatisega on laste vajadused kaetud (vt nt Riigikohtu otsus 3-2-1-67-17, p 11). Kompromissi muutmiseks tuleb aga tuvastada, kas mõni väidetud ja eelduslikult aluseks võetud asjaolu on muutunud (vt nt Riigikohtu otsus 3-2-1-35-17, p 37.1).
  3. Tsiviilasja nr 2-16-10092 materjalidest nähtuvalt arutas Tartu Maakohus
  4. aastal R.S hagi T.S vastu elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimummääras, mis
  5. aastal oli 215 eurot kuus. 03.10.2016 toimunud kohtuistungi protokolli kohaselt jäi hageja ka istungil oma nõude juurde ning ei nähtu, et sellise nõude osas oleks olnud kostjal vastuväiteid. Vaidlus toimus tagasiulatuva elatise võlgnevuse osas, mis ei puuduta käesolevat kohtuasja. Kohus eeldab, et tsiviilasjas nr 2-16-10092 sõlmitud kompromissi kinnitamise ajal olid hageja vajadused kaetud seadusest tuleneva elatismiinimumiga, s.o 215 euroga kuus.
  6. Alates kompromissi sõlmimisest on muutunud elatise miinimummäär. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määrusest nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ on alates
  7. jaanuarist 2019 kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 540 eurot, millest 50% on 270 eurot. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrusest nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ on alates 01.01.2020 kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 584 eurot, millest 50% on 292 eurot. 4

(7)9. Riigikohus on 09.07.2017 otsuses tsiviilasjas nr 2-3-1-35-17 leidnud, et lisaks faktiliste asjaolude muutumisele võib elatise suuruse muutmise aluseks olla ka ainuüksi see, kui muutunud on miinimumelatise suuruse arvestamise aluseks olev Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär. Sel juhul saab vähemasti üldjuhul eeldada, et muutunud on ka laste vajadused ja seda ei ole vaja eraldi tõendada (otsuse p 34). Kohtul puudub käesolevas asjas alus tuvastada, et peale töötasu alammäära muutumisele oleksid muutunud muud asjaolud

§ 459lg 1 mõttes.

Seega tuleb kostjal tasuda hagejale elatist vähemalt seadusega sätestatud miinimummääras.

  1. Kohus analüüsib järgnevalt, kas kostja on rikkunud kompromissiga kindlaksmääratud elatise maksmise kohustust, sh kas ta on tasunud elatise makseid hiljemalt kompromissimääruses toodud kuupäevaks ning kas kostja on tasunud elatist miinimummääras.
  2. Hageja esitatud pangaülekannete väljavõtetest järeldab kohus, et ajavahemikul maioktoober 2019 maksis kostja elatist järgmiselt: Aprillis-mais mai eest kokku 270 eurot, viimane makse laekunud 15.05.2019; Mais-juunis juuni eest kokku 261 eurot, viimane makse laekunud 17.06.2019; Juunis-juulis juuli eest kokku 251,70 eurot, viimane makse laekunud 15.07.2019; Juulis-augustis augusti eest kokku 269,70 eurot, viimane makse laekunud 15.08.2019; Augustis-septembris septembri eest kokku 269,70 eurot, viimane makse laekunud 16.09.2019; Septembris-oktoobris oktoobri eest kokku 252 eurot, viimane makse laekunud 14.10.
  4. Kostja on esitanud väljavõtted, millest nähtuvalt on kostja teinud elatise makseid lisaks eelnevalt märgitule järgmiselt: Jaanuaris-veebruaris veebruari eest kokku 270.01 eurot, viimane ülekanne 15.02.2019; Veebruaris-märtsis märtsi eest kokku 269,92 eurot, viimane ülekanne 15.03.2019;
  5. Seega on kostja enne hagi esitamist täitnud kohustust tasuda elatist summas 215 eurot kuus, kuid ei ole vähemalt eelnevalt märgitud ajavahemikul maksnud kõikidel kuudel seadusest tulenevat miinimumelatist 2019 aastal 270 eurot kuus. Ka on viimase osamakse laekumine toimunud kohati kuni 2-päevase hilinemisega, arvestades kompromissimääruses märgitud
  6. kuupäeva.
  7. Kohus leiab, et kuivõrd elatise miinimum on hagi esitamise ajaks suurenenud võrreldes kompromissimääruse ajaga ning kostja ei ole eelnevalt vabatahtlikult tasunud elatist seadusest tulenevas miinimumsummas igakuiselt ja regulaarselt, oli hagejal õigus pöörduda elatise suurendamise nõudega kohtu poole. Kohus rahuldab hagi osas, millega hageja taotleb elatise väljamõistmist miinimumulatuses ning mõistab suurendatud elatise kostjalt välja alates hagi esitamisest 22.11.
  9. Kohus ei rahulda hagi osas, millega hageja taotleb elatise maksmise kuupäeva muutmist selliselt, et kostjat kohustatakse tasuma elatist iga kuu
  10. kuupäeval. Kohtu hinnangul ei ole hageja toonud välja, millised on need elatise tasumise tähtaega mõjutavad asjaolud, mis on oluliselt muutunud pärast asja arutamise lõpetamist, milles kompromiss kinnitati. 5

(7)
  1. Tulenevalt PKS § 100 lg 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, s.o hiljemalt iga kuu
  2. kuupäevaks (vt nt 3-2-1-35-17, p 13.5). 04.10.2016 kohtumääruse kohaselt peab kostja tasuma elatist jooksva kuu eest iga kuu 15-ks kuupäevaks. Seega peab kostja kompromissimääruse kohaselt maksma elatist igakuiselt ette hiljemalt eelmise kuu 15ks kuupäevaks.
  3. 04.10.2016 kohtumääruses märgitud
  4. kuupäeva puhul on tegemist TsÜS § 136 sätestatud tähtpäevaga. Tulenevalt

§ 136

lg 7, kui tähtpäeva saabumine on määratud teatud kuupäeva, kellaaja või sündmuse toimumisega, saabub tähtpäev sellel kuupäeval, kellaajal või sündmuse toimumisel. Kohus nõustub hagejaga selles, et VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Tulenevalt VÕS § 82 lg 4 peab võlgnik täitma kogu kohustuse ühekorraga, kui see on võimalik ja lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti.

  1. Kohus leiab samas, et puudub alus keelata kostjal/võlgnikul oma elatise maksmise kohustust täita ositi. Kohtu arvates ei ole hageja veenvalt põhjendanud, miks tuleb kostjat kohustada tasuma elatist konkreetsel, praegusel juhul
  2. kuupäeval. Hageja väide, et kostja väidetava õiguse realiseerimise eesmärgiks on takistada hagejal maksimaalsel määral elatise sihipärast ja mõistlikku kasutamist, jääb kohtule arusaamatuks. Kohtu arvates juhul, kui elatise summas täies ulatuses tasutakse hiljemalt kohtu määratud tähtpäeval, s.o hiljemalt iga kuu
  3. kuupäeval järgmise kuu eest ette, on kostja on elatise maksmise kohustuse kohaselt täitnud. Hageja seaduslik esindaja saab alati arvestada, et igakuine elatis on nõutud summas makstud hiljemalt iga eelmise kuu
  4. kuupäevaks. Kohus märgib siinkohal, et tulenevalt VÕS § 83 lg 1 kui kohustus tuleb täita ühekorraga, võib võlausaldaja keelduda kohustuse vastuvõtmisest, välja arvatud juhul, kui see oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et rahalise kohustuse puhul võiks eeldada, et üldjuhul ositi täitmise vastuvõtmisest keeldumine on vastuolus hea usupõhimõttega, st et eelduslikult tuleks rahalise kohustuse ositi täitmine vastu võtta ka siis, kui rahaline kohustus tuleb täita ühekorraga
  6. Kohus juhib samas kostja tähelepanu asjaolule, et elatise maksmise viis, mille kostja on praegu valinud – igapäevaste väikeses summas maksete tegemine - ei ole kohtu arvates mõistlik ega põhjendatud. Juhul, kui osamaksete tegemiseks puuduvad mingid objektiivsed põhjused, tuleb kostjal tasuda elatise maksed ühekorraga.
  7. Lähtuvalt

§ 459

lg 1 sätestatust on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist. Kohtu hinnangul saab kohus nimetatud sätte alusel lahendatava nõude puhul muuta muude eelduste täitmisel elatise maksete suuruseid ja tähtaegu. Muid kompromissiga kokkulepitud ja kohtu poolt kinnitatud tingimusi tuleb jätkuvalt täita vastavalt kompromissimäärusele. Seega peab kostja maksma elatist vastavalt kompromissimäärusele kuni lapse täisealiseks saamiseni või õppimiseni põhi, keskharidus - või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui tütre 21-aastaseks saamiseni. 21. Hageja on taotlenud kohustada elatise maksmisega viivitamisel T.S tasuma viivitusintressi VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, arvates päevast, mil T.S satub kohustuse täitmisega viivitusse, kuni nõude kohase täitmiseni. 1 Võlaõigusseadus I, Kommenteeritud väljaanne, lk 407. 6

(7)Hageja ei ole esitanud konkreetset rahalist viivisenõuet ega märkinud, millise kohustuse täitmisega viivitusse sattumise eest viivist nõutakse, sh millise konkreetse elatisemakse maksmise tähtpäeva ületamise eest hageja nõude esitab. Hageja ei ole esitanud viivisenõuet ka viisil, mis vastaks

§ 367sätestatule.

Juhul, kui kostja jääb elatise maksetega viivitusse, on hagejal õigus esitada viivisenõue vastavalt VÕS § 113 lg 1 sätestatule. Kohus jätab viivisenõude rahuldamata. Menetluskulude jaotus 22.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses.

§ 164lg 1 tulenevalt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult poolte endi kanda. Juhindudes

§ 163lg 1 ning § 164 lg jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Kohus ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust. 23. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.