← Eesti

2-19-1018/64

Obsah (5)§ 637§ 139§ 3401§ 168§ 638

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-19-1018 Määruse tegemise aeg ja koht 17. veebruar 2020. a, Tallinn Kohtukoosseis Ele Liiv, Margo Klaar, Peeter Pällin Kohtuasi Siseminister

) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse 1

(3)põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
  1. Tallinna Ringkonnakohtusse saabus 23.12.2019 XX (kostja, apellant) apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 21.11.
  2. a otsuse peale.
  3. Ringkonnakohus jättis 15.01.2020 määrusega apellatsioonkaebuse käiguta ja määras kostjale tähtaja 10 päeva määruse kättetoimetamisest apellatsioonkaebuses põhjenduse välja toomiseks ja apellatsioonkaebuselt riigilõivu 40 eurot tasumiseks. Kostja sai määruse isiklikult e-toimiku kaudu kätte 16.01.
  4. Puuduste kõrvaldamise tähtaeg saabus 27.01.
  5. Kostja ei ole apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasunud ega apellatsioonkaebuses põhjendusi välja toonud. Ringkonnakohtu seisukoht
  6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. 4.

§ 637

lg 1 p 3 sätestab, et kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõiv. Kostja ei ole apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasunud. 5. Ringkonnakohus selgitas 15.01.2020 määruses, et riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 15 kohaselt tasutakse apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. RLS § 59 lg 3 sätestab, et hagiavalduse esitamisel põlvnemise tuvastamiseks, kui hagiavaldust ei esitata koos elatisnõudega, tasutakse riigilõivu 40 eurot.

§ 139

lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Ringkonnakohus selgitas, et eeltoodust tulenevalt kuulub apellatsioonkaebuselt tasumisele riigilõiv 40 eurot. Riigilõivu tasumise tähtaeg saabus 27.01.2020. Kostja ei ole apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasunud. Ringkonnakohus selgitas 15.01.2020 määruses kostjale, et kui määratud tähtajaks ei ole riigilõivu tasutud (st puudust kõrvaldatud), võib ringkonnakohus keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Eeltoodust tulenevalt esineb alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumiseks

§ 3401

lg 2 ja 637 lg 1 p 3 alusel, sest kostja ei ole apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasunud. Riigilõivu tasumata jätmine takistab asja menetlemist. 6.

§ 637

lg 1 p 6 sätestab, et kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Ringkonnakohus selgitas 15.01.2020 määruses, et apellant on välja toonud, et maakohtu otsus ei ole Rootsi seaduste kohaselt vastuvõetav ja laps otsustab ise 18-aastaseks saamisel Rootsi kodakondsuse kaotamise üle. Ringkonnakohus selgitas, et eeltoodud väidete õigsust eeldades ei ole võimalik kaebust ilmselt rahuldada, mistõttu esineb alus kaebuse menetlusse võtmata jätmiseks

§ 637lg 1 p 6 alusel.

Ringkonnakohus selgitas, et praeguses asjas on esitatud maakohtule hagi isaduse vaidlustamiseks ja maakohus rahuldas hagi ning tuvastas, et YY ei põlvne XX’st. Maakohus tunnistas ebaõigeks sünniakti ja rahvastikuregistrisse tehtud kande, mille kohaselt on YY isa XX. Praeguses asjas ei otsustanud maakohus lapse kodakondsuse üle. 2

(3)Ringkonnakohus selgitas, et põlvnemise tuvastamisele kohaldatakse rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 62 lg 1 järgi lapse sünniaegse elukohariigi õigust. Rahvastikuregistri andmetel sündis laps Eestis, mistõttu tuleb lapse põlvnemine kostjast teha kindlaks Eesti Vabariigi õiguse järgi (Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1-119-13, p 14). Kostjal tuli puuduste kõrvaldamiseks välja tuua, miks kostja arvates tegi maakohus esitatud asjaolude pinnalt vale otsuse. Kostja ei ole puuduste kõrvaldamiseks kohtule dokumenti esitanud. Eeltoodud puudus takistab asja menetlemist, sest kostja väidete õigsust eeldades ei ole võimalik kaebust ilmselt rahuldada. Eeltoodust tulenevalt esineb alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumiseks

§ 3401lg 2 ja 637 lg 1 p 6 alusel.

7. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud kulud

§ 168lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 kostja kanda.

Kuna ringkonnakohus keeldus kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, ei edastanud seda hagejale vastamiseks ning hagejal ei saanud vastaspoolelt väljamõistetavaid menetluskulusid kostja apellatsioonkaebusega seoses tekkida, siis kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Kuna dokumendid on kohtule edastatud elektrooniliselt, ei ole vaja neid tagastada. 8.

§ 638lg 9 kohaselt on käesolev määrus edasikaevatav. (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.