Obsah (8)

§ 436§ 405§ 230§ 442§ 122§ 162§ 174§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi 11. aprillil 2019.a, Tallinnas Hagihind Me

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. 4. Käesoleva asja hind on 654,34 eurot. Kohus on asja lahendanud lihtmenetluses

§ 405

lg 1 alusel (t/l 45-46, 109-110).

§ 405

lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. 5.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 19.11.2018.a kohtumääruses (t/l 104).

1. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
2. Vaidlust ei ole, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud suuline töövõtuleping, millise kohaselt pidi hageja teostama maalritöid asukohaga Kadaka pst 113a, Tallinn hinnaga 4 eurot ruutmeeter (t/l 16, 26 pöördel, 54). Samuti puudub vaidlus, et hageja on lõpetanud tööde tegemise 12.02.2018.a isiklikul põhjusel (t/l 16). Hageja esitas kostjale teostatud tööde eest arve nr. 18001 summas 1 030,72 eurot (t/l 28). Kostja on nimetatud arve alusel tasunud hagejale 05.03.2018.a 430,72 eurot (t/l 29) ning varasemalt ettemaksu summas 100 eurot (t/l 16 pöördel).
3. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgevuse summas 600 eurot. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu ning leiab, et hageja töö ei olnud vastuvõetav ja seega alandas kostja tasu maksmise nõuet 600 euro võrra (t/l 55).
4. Riigikohus on 03.06.2016.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-18-16 punktis 14 leidnud, et töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et lepingujärgne kohustus tuleb täita kohaselt ning kui tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele, saab tellija kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid.
5. Riigikohtu 21.06.2018.a kohtuotsusest tsiviilasjas nr. 2-16-5851 punktist 16 tuleneb, et kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad esiteks olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui aga kokku on lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või 3 vastuvõetuks lugemisega. Vastuvõtmise erijuht on olukord, mil töö vastuvõtmine ja tasu maksmine on kokku lepitud ositi. Sel juhul tuleb iga osa eest tasuda VÕS § 637 lg 4 teise lause kohaselt vastava tööosa vastuvõtmisel (vt nt Riigikohtu
6. mai
7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-17, p 12.4; vt ka Riigikohtu
8. oktoobri
9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-15, p 10;
10. mai
11. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-15, p 13).
12. Tulenevalt VÕS § 637 lg 3 muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.
13. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu, kuivõrd hageja poolt teostatud töö ei vastanud lepingutingimustele ning vajas ümbertegemist (t/l 55). Hageja vastava seisukohaga ei nõustu.
14. Vaidlust ei ole, et kostjalt tööde tellija oli Optimera Estonia AS (t/l 54 pöördel). Kohtule esitatud 16.02.2018.a e-kirja kohaselt saatis kostja eelpool nimetatud tellijale teate töö valmimisest ning palve need üle vaadata. 21.02.2018.a on tellija teinud etteheiteid maalritööde kohta ning palunud need teostada esimesel korrusel ja teisel korrusel üle teha (t/l 58).
15. Kostja on 20.02.2018.a edastanud hagejale kell 13.47 e- kirja, millise kohaselt ei ole hageja poolt töö lõpule viidud ning ei ole esitatud üleandmise-vastuvõtmise akti (t/l 89). Lisaks on kostja edastanud hagejale 20.02.2018.a kell 17.08 e- kirja, millises juhib hageja tähelepanu asjaolule, et töö on tehtud halvasti ning palub hagejal tulla ja lõpetada töö ära (t/l 89).
16. Seega on kostja esitanud hagejale nõude tehtud töö parandamiseks kooskõlas VÕS § 646 lg
17. Tõendeid selle kohta, et hageja on viidatud kostja e- kirjadele enne kohtumenetlust vastu vaielnud, kohtule esitatud ei ole.
18. Tulenevalt VÕS § 646 lg 5, kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.
19. Kohtule esitatud Arhat OÜ poolt kostjale esitatud arvest nr 1/3 nähtub, et Arhat OÜ on teostanud aadressil Kadaka 113a seinte ja lagede värvimist 848,02 euro eest, millele lisandub käibemaks. Nimetatud arve maksetähtaeg oli 3.10.2018.a (t/l 90). Hageja leiab, et viidatud arve ei tõenda, et hageja poolt tehtud maalritööde osa oli parandatud või ümbertehtud kolmanda isiku poolt (t/l 98 pöördel).
20. Kohus vastava hageja seisukohaga ei nõustu, kuivõrd kohtu ette toodud asjaoludest nähtub, et kostja on pöördunud enne tööde kolmandalt isikult tellimist hageja poole, kuid hageja kostja e- kirjadele ei reageerinud. Seega oli kostja õigustatud tellima vajaminevad maalritööd kolmandalt isikult.
21. Ka ei tulene Arhat OÜ poolt kostjale esitatud arvest nr. 1/3, et see on esitatud enne hageja poolt teostatud tööde lõpetamist, kuivõrd see on koostatud 01.03.2018.a (t/l 55 pöördel, 90). Lisaks nähtub eelpool nimetatud arvest tehtud tööde maht ning tööde teostamise koht, s.o Kadaka tee 113a (t/l 90).
22. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud Kadaka tee 113a, Tallinn tööde mahu loetelu, ei tõenda, et hageja poolt teostatud töö on kostja poolt võetud vastu (t/l 24). Tööde üleandmise-vastuvõtmise akti kohtule menetlusosaliste poolt esitatud ei ole. Samuti ei ole hageja tõendanud seda, et kostja vastu olev töötasu nõue on muutunud sissenõutavaks kogu ulatuses. Ainuüksi asjaolu, et hageja on kostjale esitanud tasumiseks arve, ei tõenda tasunõude sissenõutavaks muutumist (t/l 28). Asjas ei ole vaidlust, et hageja töid ei lõpetanud.
23. Kohus on seisukohal, et kostja on antud juhtumil õigustatult kasutanud seaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid, s.o. on andnud hagejale täiendava tähtaja töös esinevate 4 puuduste kõrvaldamiseks ning hageja passiivsuse tõttu on tellinud tööd mujalt. Kantud kuludega seoses on esitanud hagejale arve summas 600 eurot (t/l 91).
24. Eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hageja nõue 600 euro kostjalt väljamõistmiseks põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu. Kuivõrd kohus hageja põhinõuet ei rahulda, siis ei rahulda kohus ka hageja viivise nõuet.
25. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 24.

§ 442lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 654,34 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 25. Tulenevalt

§ 162

lg 1 jäävad menetluskulud hageja kanda.

§ 174

lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

1. Kostja palub hagejalt välja mõista esindajakulu summas 300 eurot (t/l 92). Hageja ei ole kostja menetluskulude suurusele vastu vaielnud.
2. Kostja poolt kohtule esitatud esindajakulude spetsifikatsioonist nähtub, et esindaja on läbi viinud suulise konsultatsiooni, analüüsinud dokumente, koostanud vastuse ja esitanud selle kohtule 2,5 tundi.
3. Kostja esindaja tunnitasu määr on 100 eurot (t/l 92). Hageja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et kostja esindaja eelpool viidatud tunnitasu määr on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).
4. Kohus leiab, et kostja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonis väljatoodud ajakulu ning menetlustoimingud vastavad tsiviilasja materjalidele ja seega on põhjendatud kostja esindajakulu summas 250 eurot, millele lisandub käibemaks 20 %.
5. Eelnevast tulenevalt kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele esindajakulu summas 300 eurot.
6. Kooskõlas

§ 177

lg 4 tuleb rahuldada kostja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik 5