lg 2 p 7 § 25 lg 2 ja Henrik Juuso Matias Heinänen süüdistus
lg 2 p 7 - § 25 lg 2 järgi käskmenetluses Abiprokurör A-Maria Rahamägi Süüdistatavad JARKKO EEMIL JUHANI VEIJONMAA Sünd. 14.09.1996.a; emakeel: soome keel; haridus: keskeriharidus; kodakondsus: Soome Vabariik; elukoht: xxx; töökoht: puudub; Soome Vabariigis karistatud viiel korral, Eestis karistamata. HENRIK JUUSO MATIAS HEINÄNEN Sünd. 23.09.1997.a; emakeel: soome keel; haridus: keskeriharidus; kodakondsus: Soome Vabariik; elukoht: xxx; töökoht: puudub; Soome Vabariigis karistatud kolmel korral, Eestis karistamata. Kaitsjad Jarkko Eemil Juhani Veijonmaa kaitsja Karine Nersesjan Henrik Juuso Matias Heinäneni kaitsja Toomas Bekker RESOLUTSIOON Tunnistada süüdi Jarkko Eemil Juhani Veijonmaa
lg 2 p 7 - § 25 lg 2 järgi ning karistada teda rahalise karistusega 50 päevamäära ulatuses (arvestades päevamäära suuruseks 10 eurot), s.o summas 500 (viissada) eurot.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg, s.o 20.08.2017.a kuni 21.08.2017.a, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab 3 rahalise karistuse päevamäära, seega kandmisele kuulub rahaline karistus 44 päevamäära ulatuses s.o 440 eurot.
lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud karistus, s.o rahaline karistus summas 440 eurot Jarkko Eemil Juhani Veijonmaa suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Jarkko Eemil Juhani Veijonmaa temale määratud 3 (kolme) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast. Tunnistada süüdi Henrik Juuso Matias Heinänen
lg 2 p 7 - § 25 lg 2 järgi ning karistada teda rahalise karistusega 50 päevamäära ulatuses (arvestades päevamäära suuruseks 10 eurot), s.o summas 500 (viissada) eurot.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg, s.o 20.08.20167.a kuni 21.08.2017.a, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab 3 rahalise karistuse päevamäära, seega kandmisele kuulub rahaline karistus 44 päevamäära ulatuses s.o 440 eurot.
lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud karistus, s.o rahaline karistus summas 440 eurot Henrik Juuso Matias Heinäneni suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Henrik Juuso Matias Heinänen temale määratud 3 (kolme) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast. KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista Jarkko Eemil Juhani Veijonmaalt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 810 eurot - määratud kaitsjale makstud tasu – 90 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud, kogusummas 900 eurot, tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena summas 75 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista Henrik Juuso Matias Heinänenil riigituludesse: sundraha 1,5 palga alammääras – 810 eurot määratud kaitsjale makstud tasu – 90 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud, kogusummas 900 eurot, tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena summas 75 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. 2 Asitõend CD-plaat (asub kriminaalasja toimiku juures) – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde kohtuotsuse jõustumisel. Edasikaebamise kord Süüdimõistetul ja kaitsjal on õigus kohtuotsuse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus. Vastavalt KrMS § 255 lg 1 sätetele kui süüdimõistetu vaidlustab käskmenetluses tehtud kohtuotsuse ja taotleb, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, koostab kohtunik kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamise määruse, mis on aluseks uue süüdistusakti koostamiseks KrMS § 154 järgi ning menetluse jätkamiseks üldkorras. Asjaolud ja menetluse käik Põhja Ringkonnaprokuratuur esitas 01.08.2019.a Harju Maakohtule süüdistusakti käskmenetluses Jarkko Eemil Juhani Veijonmaa kohta süüdistuses
lg 2 p 7 - § 25 lg 2 järgi ning Henrik Juuso Matias Heinänen kohta süüdistuses
MS § 251 lg 1 kohaselt kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. Kohus asub seisukohale, et taotlus käskmenetluse kohaldamiseks on asjakohane, põhjendatud ning vastab KrMS § 251 nõuetele. Kohus nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis puutuvalt süüdistuse tõendatusse ning karistuse määra. Eeltoodust tulenevalt kuulub prokuröri taotlus rahuldamisele. Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon Jarkko Eemil Juhani Veijonmaad süüdistatakse selles, et Tallinnas aadressil Vana-Posti 8 asuvas ööklubis Labor 20.08.2017 ajavahemikul 00:00-01:18 tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis Henrik Juuso Matias Heinäneniga, üritasid võtta võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil A Jle kuuluvat käekotti väärtusega 30 eurot, milles olid temale kuuluvad järgmised esemed: - sinist värvi mobiiltelefon Huawei Honor väärtusega 342,38 eurot; - kuldne-beež bluetooth kõlar väärtusega 30 eurot; - korterivõtmed väärtusega 15 eurot; - mobiiltelefoni laadija väärtusega 15 eurot; - huulepulk Rimmel väärtusega 25 eurot; - mobiiltelefoni nööpkõlarid väärtusega 10 eurot; - väärtuseta töökoha uksekaart; - musta värvi rahakott väärtusega 10 eurot, milles: o sularaha 2 eurot; o Swedbank koodikaart; o Swedbank kasutajatunnuse kaart; o Swedbank pangakaart A J nimele; o Eesti Vabariigi pass A J nimele; 3 o kehtetu Tallinna Tööstushariduskeskuse õpilaspileti A J nimele; o erinevad kliendikaardid tekitades oma tegevusega kahju kogusummas 449,38 eurot, kuid tegu jäi süüdistatava tahtest sõltumatutel asjaoludel lõpule viimata, kuna turvatöötaja pidas süüdistatava kinni. Seega oma tahtliku tegevusega pani Jarkko Eemil Juhani Veijonmaa toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt, s.o
Henrik Juuso Matias Heinäneni süüdistatakse selles, et Tallinnas aadressil Vana-Posti 8 asuvas ööklubis Labor 20.08.2017 ajavahemikul 00:00-01:18 tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis Jarkko Eemil Juhani Veijonmaaga, üritasid võtta võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil A Jle kuuluvat käekotti väärtusega 30 eurot, milles olid temale kuuluvad järgmised esemed: - sinist värvi mobiiltelefon Huawei Honor väärtusega 342,38 eurot; - kuldne-beež bluetooth kõlar väärtusega 30 eurot; - korterivõtmed väärtusega 15 eurot; - mobiiltelefoni laadija väärtusega 15 eurot; - huulepulk Rimmel väärtusega 25 eurot; - mobiiltelefoni nööpkõlarid väärtusega 10 eurot; - väärtuseta töökoha uksekaart; - musta värvi rahakott väärtusega 10 eurot, milles: o sularaha 2 eurot; o Swedbank koodikaart; o Swedbank kasutajatunnuse kaart; o Swedbank pangakaart A J nimele; o Eesti Vabariigi pass A J nimele; o kehtetu Tallinna Tööstushariduskeskuse õpilaspileti A J nimele; o erinevad kliendikaardid tekitades oma tegevusega kahju kogusummas 449,38 eurot, kuid tegu jäi süüdistatava tahtest sõltumatutel asjaoludel lõpule viimata, kuna turvatöötaja pidas süüdistatava kinni. Seega oma tahtliku tegevusega pani Henrik Juuso Matias Heinänen toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt, s.o
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus Tsiviilhagi ei ole esitatud. Kohtu seisukoht ja kohtuotsuse põhjendused Kriminaalasja materjalide ja süüdistusakti põhjal asub kohus seisukohale, et süüdistatavate käitumisele süüdistusaktis antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud. Süüdistatavate süü on tõendatud katanu A. J ütlustega, mis tõendavad kuriteo tehiolusid ehk varguse katse toimepanemise fakti, aega, kohta, viisi ning varastada üritatud esemeid ja nende maksumust kui ka seda, et katanu sai esemed tagasi. Katanu ütlustest nähtub, et 20.08.2017.a Tallinnas aadressil Vana-Posti 8 asuvas ööklubis Labor jättis katanu oma käekoti baarileti juurde lauale, läks tantsima ning kella 01.18 ajal avastas käekoti kadumise ning püüdis sõbra telefoniga endale helistada. Kella 01.20 paiku väljusid tualetist kaks meesterahvast, kellest ühel oli käes tema käekott. Katanu võttis koti mehe käest ära, kotis ei olnud tema telefoni, rahakotti ja bluetooth kõlarit. Valge jakiga noormehe juurest leiti tema mobiiltelefon ja rahakott. Kadunud esemed leiti ja tagastati katanule (tlk 1-2, 4-8). Katanu ütlusi kinnitavad ka tunnistaja A. V ütlused, mis tõendavad Vana-Posti 8 asuvas ööklubis Labor toime pandud käekoti varguse asjaolusid ning millest nähtub, et tunnistaja pidas kinni kaks noormeest, 4 kellest üks viskas kinnipidamise käigus maha bluetooth kõlari. Mobiiltelefoni kaaned leiti suitsuruumist ning politsei leidis ühe kinnipeetud noormehe püksist mobiiltelefoni. Ka keerdtrepi juurest ja WC põrandalt leiti katanule kuuluvaid esemeid (tlk 12-15). Peale selle on süüdistatavate süü tõendatud videosalvestisega, millest nähtub süüdistatavate tegevus süüdistuses märgitud ajal Tallinnas aadressil Vana-Posti 8 asuva ööklubi Labor suitsuruumis, kuhu siseneb esmalt valge pusa, mustade pükste ja nokamütsiga meesterahvas, hiljem siseneb ka tumedates riietes meesterahvas. Nad askeldavad ruumi tagaosas ning uurivad kordamööda sisselülitatud mobiiltelefoni ning meesterahvas valge pusaga pistab nimetatud mobiiltelefoni selja taha, tõstab omal seljas olevat pusa ning kohendab oma vöökohta (tlk 16). Asitõendi vaatlusprotokollis koos fototabeliga on vaadeldud ja fotografeeritud katanult varastada üritatud käekotti koos selle sisuga. Esemed tagastati katanule (tlk 18-24). Isiku ja asjade läbivaatuse protokollidega on tõendatud Henrik Juuso Matias Heinänenil ja Jarkko Eemil Juhani Veijonmaal kinnipidamisel seljas olnud riided (tlk 34, 49). Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollid tõendavad, et mõlemad süüdistatavad viibisid 20.08.2017.a kell 01.25 süüdistuses kirjeldatud kuriteo toimepanemise kohas ning nad olid kinni peetud kaks päeva (tlk 3-33, 47-48). Indikaatorvahendi kasutamise protokollid tõendavad, et mõlemal süüdistaval tuvastati alkoholijoove (tlk 31, 46). Lisaks eeltoodud tõenditele tõendavad süüdistatavate süüd varguse katse toimepanemisel ka süüdistatavad ise. Jarkko Eemil Juhani Veijonmaa kahtlustatavana antud ütlustest nähtub, et isik tunnistab ennast süüdi temale inkrimineerivas kuriteos, kuid ei mäleta sündmustest midagi. Kambris olles meenus, et temalt oleks nagu ära võetud mingi telefon (tlk 35-40). Henrik Juuso Matias Heinäneni kahtlustatavana antud ütlustest nähtub, et isik tunnistab ennast süüdi temale inkrimineerivas kuriteos, ning ta tagastas kõik esemed katanule (tlk 50-55). Kohus ei tuvastanud Jarkko Eemil Juhani Veijonmaa ja Henrik Juuso Matias Heinäneni käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid ja asub seisukohale, et sellega panid süüdistatavad toime
lg 2 p 7 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupi poolt.
lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus.
lg 1 kohaselt võib kuriteo eest mõistetava rahalise karistuse suuruseks olla kolmkümmend kuni viissada päevamäära.
Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt
lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. Prokurör pidas võimalikuks süüdistatava Jarkko Eemil Juhani Veijonmaa karistamist toimepandud kuriteo eest
lg 2 p 7 - § 25 lg 2 järgi rahalise karistusega 50 päevamäära ulatuses, arvestades päevamäära suuruseks 10 eurot, s.o 500 eurot.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 20.08.2017.a - 21.08.2017.a, s.o 2 päeva karistusaja hulka (arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab 3 rahalise karistuse päevamäära), mõistes süüdistatavale lõplikuks ja ära kandmisele kuuluvaks karistuseks rahalise karistuse 44 päevamäära ulatuses, arvestades päevamäära suuruseks 10 eurot, s.o 440 eurot.
lg 1 ja 3 alusel jätta karistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Süüdistatava Henrik Juuso Matias Heinäneni puhul tegi prokurör ettepaneku karistada Henrik Juuso Matias Heinäneni toimepandud kuriteo eest
lg 2 p 7 - § 25 lg 2 järgi rahalise karistusega 50 päevamäära ulatuses, arvestades päevamäära suuruseks 10 eurot, s.o 500 eurot.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 20.08.2017.a - 21.08.2017.a, s.o 5 2 päeva karistusaja hulka (arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab 3 rahalise karistuse päevamäära), mõistes süüdistatavale lõplikuks ja ära kandmisele kuuluvaks karistuseks rahalise karistuse 44 päevamäära ulatuses, arvestades päevamäära suuruseks 10 eurot, s.o 440 eurot.
lg 1 ja 3 alusel jätta karistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus asub seisukohale, et prokuröri esitatud ettepanek karistuse mõistmise osas on põhjendatud ning kohus nõustub süüdistusaktis märgitud karistuse liigi ja määraga. Tõendamiseseme asjaolud on selged. Kohus hindab süüdistatavate süüd keskmisest väiksemaks. Süüdistatavad on varem Eesti Vabariigi kohtu poolt karistamata isikud. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti arvestab kohus antud süüteo episoodi puhul nii kuriteo asjaolusid, sh seda, et tegu jäi katse staadiumisse kui ka kuriteost möödunud aega, mille jooksul ei ole süüdistatavad uusi kuritegusid Eesti Vabariigis toime pannud. Lähtudes eelnevast, leiab kohus, et süüdistatavaid ei ole otstarbekas karistada vangistusega kui kõige raskemaliigilise karistusega, vaid kohus on seisukohal, et karistuse eesmärgid on nende puhul saavutatavad ka rahalise karistuse mõistmisega. Arvestades seda, et puuduvad andmed süüdistatava
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.