2-19-16987 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Määruse tegemise aeg ja koht Rakvere, 05. veebruar 2020 kell 16.00 Tsiviilasja number 2-19-16987 Tsiviilasi M I`e pankrotiavaldu

§ 179lg 5 ja lg 9).

1. Saata kohtumäärus avaldajale täitmiseks ja ajutisele pankrotihaldurile teadmiseks.
2. Saata kohtumäärus pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele määruse resolutsiooni punkti
3. osas täitmiseks ja punkti
4. osas täitmise tagamiseks. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. novembril 2019 esitas M I Viru Maakohtule pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt võlgnik on arvel Eesti Töötukassas ning tema kuu sissetulek on alla miinimumpalga, mille tõttu ei suuda ta tasuda endale võetuid kohustusi. Võlgnikul on tekkinud kohustused võlausaldajate ees. Võlgnikul puudub vallas- ja kinnisvara. Võlgnik on osaliselt töövõimetu. Võlgnik palus kuulutada välja enda pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.
7. Viru Maakohtus võttis 26.11.2019 kohtumäärusega pankrotiavalduse menetlusse, nimetas võlgniku pankrotimenetluses ajutiseks pankrotihalduriks Tiia Kalaus`e ning määras pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi
8. jaanuaril 2020 kell 12.15 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas. KOHTUISTUNG
9. Avaldaja Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas
10. jaanuaril 2020 toimunud kohtuistungile ei ilmunud, ei teatanud istungile ilmumata jäämiseks mõjuva põhjuse või seadusliku takistuse esinemisest ega taotlenud kohtuistungi edasilükkamist. Avaldaja on kutse istungile isiklikult kätte saanud 13.12.
11. Kohus püüdis istungil avaldajaga telefoni teel ühendust saada, kuid see ei õnnestunud.
12. Kohus selgitas avaldaja kohtuistungile ilmumata jätmise tagajärgi. Ajutine pankrotihaldur nõustus avalduse läbi vaatamata jätmisega ning palus ajutise pankrotihalduri tasu mõista välja riigituludest ja võlgnikult riigi kasuks. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
13. Kohus, tutvunud pankrotiasja toimikus olevate materjalidega, leidis, et pankrotiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata.
14. Pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lg 2 esimese lause alusel kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Sama lõike kolmanda lause kohaselt ajutise halduri nimetamine, pankroti väljakuulutamine ja muud pankrotimenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses, kui seadusest ei tulene, et need lahendatakse hagimenetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 475 lg 1 p 122 kohaselt pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida 2

§ 477

lg järgi hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. 7. Võlgniku ärakuulamise ja pankrotiasja arutamise tagamiseks kohus vastavalt PankrS § 25 lg 1 ja lg 2 määras kohtuistungi. Avaldaja on esitanud kohtule avalduse pankrotimenetluse läbiviimiseks, kuid ei avaldaja ilmunud kohtuistungile. Menetlusosalise kohtuistungilt puudumise õiguslikud tagajärjed on sätestatud

-i 44. peatükis..

§ 409

lg 1 p 1 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ilmu kohtuistungile. Avaldaja oli kohtuistungi ajast ja kohast teadlik. Istungile ilmumata jäämiseks

§ 422

lg 1 sätestatud mõjuva põhjuse või seadusliku takistuse esinemist avaldaja kohtule ega ajutisele pankrotihaldurile teatanud ei ole. Kuivõrd 26.12.2019 kohtumäärusega hoiatati avaldajat, et tema kohtuistungile ilmumata jäämisel jäetakse avaldus läbivaatamata, siis eeltoodu alusel kohus jätab pankrotiavalduse läbi vaatamata. 8. Kohus selgitab, et

§ 426

lg 1 kohaselt loetakse pankrotiavalduse läbi vaatamata jätmise korral, et avaldust ei ole kohtu menetluses olnud ja avaldaja võib pöörduda uuesti samas asjas kohtusse. Menetluskulud

2. PankrS § 23 lg 1 alusel ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
3. Ajutine haldur on esitanud taotluse tasu määramiseks 6 tunni eest summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 20 % summas 79.40 eurot, kokku 476.40 eurot. Ajutine haldur taotleb ajutise halduri tasu ja kulude hüvitamist riigi vahenditest OÜ Civilex kasuks, mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutseb.
4. PankrS § 23 lg 41 alusel Kohus määrab ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise ka juhul, kui pankrotiavalduse esitanud isik võtab avalduse tagasi pärast ajutise halduri nimetamist, kuid enne kohtu poolt pankrotiavalduse läbivaatamist. Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse pankrotti välja kuulutamata, siis mõistab kohus PankrS § 23 lg 4 alusel ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sh sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).
5. Maakohus leiab, et olukorras, kus kohus jätab pankrotiavalduse läbivaatamata seoses võlgniku kohtuistungile mitteilmumisega, on põhjendatud ajutise pankrotimenetluse kulude määramine riigi tuludest, kuid nende väljamõistmine võlgnikult Eesti Vabariigi kasuks. Võlgnik on esitanud avalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtub, et võlgnikul ei ole vara, mille arvelt ajutise halduri tasu ja pankrotimenetluse kulusid katta. Ajutine pankrotihaldur taotles kohtuistungil halduri tasu ja kulude määramist riigi vahenditest ning nende välja nõudmist võlgnikult Eesti Vabariigi kasuks. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, puudub kohtul alus ajutise halduri määramata jätmiseks. Pankroti väljakuulutamisel 3

§ 168

lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Seega tuleb kohtu hinnangul jätta ajutise halduri tasu ja menetluskulud avaldaja kanda.

1. Ajutise halduri keskmine tunnitasu 66.66 eurot ei ületa PankrS § 23 lg 3 sätestatud ülemmäära 96 eurot tunnis. Kohus määrab ajutisele haldurile riigi vahenditest tasu 476.40 eurot (s.h käibemaks 20%). PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus rahuldab halduri taotluse ja määrab ajutise halduri tasu ning menetluse kulud büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Kohtumääruse põhjenduste punktist 14 tulenevalt mõistab kohus ajutise halduri tasu ja ajutise panrotimenetluse kulud võlgnikult riigituludesse.
2. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 463lg 1, § 465, § 660 lg 1, § 661 lg 1, lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 4