Obsah (7)

§ 212§ 14§ 22§ 21§ 58§ 2§ 306

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 30. jaanuar 2020 Kriminaalasja number 1-19-3560 (kirjalik menetlus) Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas

§ 212

lg 1 järgi ja AS AUTOTRANS-NARVA süüdistuses

§ 212

lg 2 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)

1. novembri 2019 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Vitali Buraki ja AS AUTOTRANS-NARVA kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar Prokurör ringkonnaprokurör Jürgen Hüva Süüdistatavad Vitali Burak, isikukood: 37708012220, elukoht: XXX; registrijärgne elukoht XXX; kriminaalkorras karistamata AS AUTOTRANS-NARVA, registrikood: 10228661 (juhatuse liige Vitali Burak), asukoht: Elektrijaama tee 61, Narva; kriminaalkorras karistamata Kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar RESOLUTSIOON:
2. Viru Maakohtu
3. novembri 2019 otsus jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
4. Valitud kaitsja vandeadvokaat Sven Sillari menetluskulud summas 800 eurot apellatsiooniastmes jäävad süüdistatavate kanda. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Süüdistus
5. Vitali Burakki süüdistatakse

§ 212

lg 1 järgi selles, et tema, olles aktsiaseltsi AUTOTRANS-NARVA juhatuse liige, sõlmis 18.01.2017 kindlustushüvitise saamise eesmärgil AS-i AUTOTRANS-NARVA nimel ERGO Insurance SE-ga kaskokindlustuse lepingu kindlustusvahendaja Vagner Insurance Broker AS kaudu sõidukile Toyota RAV4 reg.nr XXX . Kindlustuslepingu sõlmimisel V. Burak kindlustusvahendajale fotosid sõidukist ei esitanud. 06.03.2017 esitas A.R. V. Buraki nõudmisel Narvas, A.-A. Tiimanni 5 asuva Kahjukäsitluse Keskuse OÜ vahendusel kindlustusandjale ERGO Insurance SE teate toimunud kindlustusjuhtumi kohta AS-le AUTOTRANS-NARVA kuuluva sõidukiga Toyota RAV4 reg.nr XXX . Deklareeritud andmete kohaselt sõitis AS-i AUTOTRANS-NARVA juht A.R. 26.02.2017 teel Viljandist Rakverre Tallinn-Tartu maanteel libeduse tõttu sõidukiga teelt välja, mistõttu sai sõiduk Toyota RAV4 reg.nr XXX hulgaliselt vigastusi. Lisaks kindlustusjuhtumi teatele esitas V. Burak arve nr 00080, mille oli esitanud osaühing MÜRIN väidetava puksiirteenuse osutamise eest. V. Burak oli samaaegselt osaühingu MÜRIN juhatuse liige. Ekspertiisiaktiga nr 17E-LT0094 tuvastati, et teade 26.02.2017 toimunud kindlustusjuhtumi kohta on vale, kuna juba 20.03.2016 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel sai sõiduk Toyota RAV4 reg.nr XXX , mida juhtis A.R. , hulgaliselt vigastusi ja muutus kasutuskõlbmatuks. Seega lõi V. Burak kindlustusandja ERGO Insurance SEle kindlustusjuhtumi asjaolude kohta ebaõige ettekujutuse eesmärgiga saada kindlustushüvitist. Kindlustushüvitis jäi kindlustusandja poolt välja maksmata, kuna pettuslik tegu avastati enne makse sooritamist.

§ 14

lg 1 kohaselt on juriidilise isiku nimel tegutsenud isiku süüline tegevus omistatav juriidilisele isikule, kui see on toime pandud viimase huvides. Juhatuse liikme V. Buraki tegutsemise tagajärjel loodi kindlustusandjas ebaõige ettekujutus kindlustusjuhtumi toimumise kohta eesmärgiga saada kindlustusandjalt kindlustushüvitis AS-le AUTOTRANS-NARVA kuuluva vara suhtes. AS-le AUTOTRANS-NARVA esitati süüdistus

§ 212

lg 2 järgi selles, et oma tegevusega pani AS AUTOTRANS-NARVA läbi oma juhatuse liikme V. Buraki toime kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomise kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil, mis on toime pandud juriidilise isiku poolt. Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu 2. Viru Maakohtu 05.11.2019 otsusega karistati V. Burakki

§ 212lg 1 - § 22 lg 2 järgi rahalise karistusega 60 päevamäära (kohaldades päevamäära 10 eurot), s.o 600 eurot, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra ja mõisteti V.Burakile karistuseks rahaline karistus 40 päevamäära, s.o 400 eurot, mis tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul. Sama otsusega karistati AS-i AUTOTRANS-NARVA

§ 212lg 2 - § 22 lg 2 järgi rahalise karistusega 4 200 (neli tuhat kakssada) eurot, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra ja mõisteti AS-le AUTOTRANS-NARVA karistuseks rahaline karistus 2 800 eurot, mis tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul.

1. Kuna kindlustuskelmuse olemus seisneb käsitataval juhul kindlustusandjale kindlustusjuhtumi asjaolude kohta ebaõige ettekujutuse loomises, siis alustas maakohus V. Buraki ja AS-i AUTOTRANS-NARVA süüdistuse põhjendatuse kontrolli kindlustusandjale kindlustusjuhtumi kohta teate esitamise analüüsiga. 3.
2. Maakohus analüüsis A.R. i ütluste usaldusväärsust. Kohtuistungil väljendas süüdistatavate kaitsja seisukohta, et A.R. i ütlused on vastuolulised, kuna esmasel ülekuulamise eitas A.R. oma süüd, ent teistkordsel ülekuulamisel muutus tema positsioon diametraalselt. See viitab ütluste ebausaldusväärsusele, mis peaks kohtupraktikast tulenevalt kaasa tooma ütluste kõrvale jätmise või minimaalselt kõnealustesse ütlustesse 2 reserveeritult suhtumise. Vastuseks tõstatatule märgib maakohus, et isiku poolt süü tunnistamine või vastupidi - süü eitamine - pole käsitavad ütluste andmisena, vaid annavad edasi isiku positsiooni kahtlustuse/süüdistuse põhjendatuse kohta. Ütlused on seevastu isiku antav sisuline teave tõendamiseseme asjaolude kohta. Kuna esmakordsel ülekuulamisel kasutas A.R. seadusekohast ütluste andmisest keeldumise õigust, siis ei saa tema hilisemad ütlused olla vastuolus varasemate ütlustega. Kuna varasemad ütlused puuduvad, siis pole saanud tekkida ka (diametraalselt) vastuolulisi ütlusi. Seega kaitsja toodud argumentidel vastuolud A.R. i ütlustes puuduvad ja menetlusõiguslikult puuduvad ka alused ütluste kõrvale jätmiseks ütluste vastuolulisuse põhjendusel. 3.
3. Analüüsides A.R. i ütluste sisulist teavet, nähtuvad neist järgmised asjaolud: 1) 26.02.2017 toimunud kindlustusjuhtumi kohta esitas kindlustusandjale kindlustusjuhtumi teate A.R. ; 2) A.R. esitas teate kindlustusjuhtumi kohta 06.03.2017 Narvas, Tiimanni tn asuva Kahjukäsitluse Keskuse vahendusel; 3) kõnealuses teates avaldas ta ebaõigeid andmeid 26.02.2017 õnnetusjuhtumi toimumise kohta; 4) mootorsõiduk Toyota RAV4 rg-märgiga XXX sai tegelikkuses kahjustada 20.03.2016 toimunud liiklusõnnetuse järgselt; 5) kindlustusandjale esitas ta ebaõigeid andmeid liiklusõnnetuse toimumise kohta kindlustushüvitise saamise eesmärgil, mh vabanemaks isiklikust AS-le AUTOTRANS-NARVA sõidukikahju hüvitamise kohustusest ja 6) kindlustusandjale ebaõigete andmete esitamise ettepaneku tegi talle V. Burak. 3.
4. Esmalt tuleb asjakohase ja kesksena välja tuua, et 18.01.2017 kell 17.55 on väljastatud sõiduki kindlustuse kindlustuspoliis nr 8407510/1, mis on sõlmitud kindlustusvõtja AS-i AUTOTRANS-NARVA ja kindlustusandaja ERGO Insurance SE vahel kindlustusvõtja Vagner Insurance Broker AS vahendusel mootorsõiduki Toyota RAV4 rg-märgiga XXX kindlustamiseks. Kindlustuspoliisi kohaselt on tegemist täiskasko kindlustusega, mis sõlmiti 1 aasta pikkuseks perioodiks. Kindlustuspoliisi lisa 1 kohaselt on soodustatud isikuks sõiduki omanik. Ühtlasi kajastab poliis märget selle kohta, et kindlustuspoliis koostatakse elektrooniliselt, seda ei allkirjastata ning kindlustusmakse tasumisega kinnitab kindlustusvõtja, et ta nõustub kindlustuslepinguga. St, et kindlustusvõtja AS-i AUTOTRANS-NARVA ja kindlustusandaja ERGO Insurance SE vahel oli sõlmitud vabatahtlik liikluskindlustusleping mootorsõiduki Toyota RAV4 reg-märgiga XXX kindlustamiseks perioodiks 18.01.2017 kuni 18.01.2018, hõlmates ka aega, mil süüdistusekohane tegu toime pandi. Fakt on ka see, et Maanteeameti järelpäringu vastusest nähtub, et sõiduki omanikuks ja seega ka kindlustuslepingu-järgseks soodustatud isikuks on kindlustusjuhtumi korral AS AUTOTRANS-NARVA. 3.
5. Kontrollimaks A.R. i avaldatut, et ta esitas teate 06.03.2017 kindlustusandjale 26.02.2017 toimunud kindlustusjuhtumi kohta AS-le AUTOTRANS-NARVA kuuluva sõidukiga Toyota RAV4 reg-märgiga XXX , osutab kohus Ergo Insurance SE kahjukäsitleja J.T. i ülekuulamisel antud ütlustele, kes märkis, et 09.03.2017 laekus Narvas A.-A. Tiimanni 5 asuva Kahjukäsitluse Keskuse OÜ vahendusel Ergo Insurance SEle kahjuteade mootorsõiduki Toyota RAV4 rgmärgiga XXX kohta, mis kuulub AS-le AUTOTRANS-NARVA. Teate kohaselt leidis TallinnTartu mnt teel Viljandist Rakverre 26.02.2017 aset liiklusõnnetus, mille kohaselt sõitis AS-le AUTOTRANS-NARVA kuuluv mootorsõiduk Toyota RAV4 reg-märgiga XXX teelt välja ja sai kahjustada. Mootorsõiduki omanik AS AUTOTRANS-NARVA soovis sõiduki korda teha. Seega kinnitab tunnistaja J.T. A.R. i ütlusi selle kohta, et kindlustusandajale esitati 26.02.2017 toimunud kindlustusjuhtumi kohta teavitus Narvas asuva Kahjukäsitluse Keskuse OÜ kaudu, see seondus AS-le AUTOTRANS-NARVA kuuluva sõidukiga Toyota RAV4 reg-märgiga XXX ja kindlustusandjani jõudis kindlustusjuhtumi teavitus. 3.
6. Prokuratuuri hinnangul kinnitab kindlustusjuhtumi kohta teate esitamist ka kuriteokaebuse lisaks olev kahjujuhtumi teade. Tutvudes kõnealuse tõendiga, märkis maakohus kaitsjaga nõustuvalt, et tegemist on menetlusseadustikus ettenähtud keelenõudeid mitte järgiva tõendiga. 3 Seega ei olnud maakohtul võimalik kõnealusele tõendile tugineda, maakohus hindab kõnealuse tõendi lubamatuks ja jätab kõnealuse tõendi tõendikogumist välja. Kahetsusväärselt tuleb nentida sedagi, et tegemist pole ainsa tõendiga/dokumendiga, mille osas pole uurimisasutus/prokuratuuri järginud KrMS § 10 lg 3 esimeses lauses sätestatut. Nii on nõuetekohaselt tõlkimata ka tõendid/dokumendid kd I, lk-del 44, 95, 116-119 ja kd II tl-del 29, 53 ja 53 pö. Et kohus jätab kuriteokaebuse lisaks oleva kahjujuhtumi teate tõendikogumist välja, ei too kaasa aga järeldust, justkui jääks selliselt tõendamata fakt kahjujuhtumi teate esitamise kohta. Sellesisulist seisukohta väljendas kaitsja kohtuistungil. Kaitsja seisukohaga nõustumine tähendaks menetlusõiguslikult, et mingit konkreetset sündmust või fakti tuleks ja/või saaks kriminaalmenetlusõiguslikult tõendada konkreetse tõendiliigiga. Taoline arusaam on aga vastuolus KrMS § 61 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga, mille kohaselt pole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid nende kogumis. Neid arusaamu ja põhimõtteid silmas pidades loeb kohus A.R. i ja J.T. i ütlustega tõendatuks kindlustusandjale, s.o ERGO Insurance SEle kindlustusjuhtumi kohta teate esitamise 06.03.2017 Narvas, A.-A. Tiimanni 5 asuva Kahjukäsitluse Keskuse OÜ kaudu ja seda AS-le AUTOTRANS-NARVA kuuluva mootorsõiduki Toyota RAV4 rg-märgiga XXX kohta. 3.
7. A.R. i ja J.T. i ütlused on haakuvad selleski, et kindlustusjuhtumi aluseks olevat õnnetusjuhtumit 26.02.2017 tegelikkuses ei toimunud. A.R. i ütlusi käsitles kohus juba varasemalt ja neist tuleneb üheselt, et tegelikkuses liiklusõnnetust 26.02.2017 mootorsõidukiga Toyota RAV4 rg-märgiga XXX ei toimunud. Taolisele järeldusele jõudis ka kahjukäsitleja J.T. , märkides, et kindlustusandjale edastati 10.03.2017 Kahjukäsitluse Keskus OÜ poolt ERGO Insurance SEle ka pildid kahjustatud sõidukist. Kus pildid tehtud olid, tunnistaja öelda ei oska, ent fotode vaatamisel tekkis tal kahtlus, et autodel olevad kahjustused on vanad, kuna sõiduki kere oli mitmest kohast korrodeerunud. Lisaks polnud sõiduki all lund ega jääd, mistõttu oli sõiduk pandud antud kohta enne lume tulekut. Kuna liiklusõnnetuse täpne asukoht polnud ka teada, kontakteerus ta ka Lääne prefektuuri esindajatega, kellede kinnitusel liiklusõnnetust sõidukiga Toyota RAV4 rgmärgiga XXX polnud registreeritud. Igaks juhuks otsustas tunnistaja kontrollida sõidukiga seotud kahjujuhtumeid ka läbi Eesti Liikluskindlustuse fondi andmebaasi. Kontrolli tulemina selgus, et kindlustusjuhtumis kirjeldatuga samalaadne sündmus toimus sõidukiga Toyota RAV4 rg-märgiga XXX ka 2016 märtsis Põlvamaal. Seesam Insurance SE päringu vastusest selgus, et kõnealuse liiklusõnnetusega kaasnenud sõidukikahju korvatud pole. Seesam Insurance SE edastas tunnistajale fotod sõidukist, mis olid tehtud vahetult pärast 2016 liiklusõnnetust. Võrreldes sõidukist tehtud fotosid, selgus, et sõiduki kahjustused on identsed. Asjaolude kontrollimiseks koostas uurimisasutus Lõuna prefektuurile nõudekirja, milles paluti väljastada väärteoasja materjalid seoses liiklusõnnetusega, milles osales mootorsõiduk Toyota RAV4 rg-märgiga XXX . Edastatud materjalidest nähtub, et 20.03.2016 kella 06.15 paiku toimus Põlvamaal, Valgjärve vallas, Saverna külas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt
8. kml liiklusõnnetus, kus A.R. i juhitud sõiduk Toyota RAV4 reg-märgiga XXX kaldus magama jäämise tõttu Luhamaa suunas liikudes vastassuunda ja sõitis teelt välja. Sõiduk rullus üle katuse ja jäi ratastele seisma. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ühes selle lisaks olevalt fotodelt nähtub mh, et sõiduki parempoolsel küljel on nähtavad esiosa vigastused, sõiduki esi- ja tagaukse mõlgid ning avanenud külgmised turvapadjad; vasakult poolt küljelt vaadates nähtub sõiduki külgede ja katuse deformeerumise jäljed ning esiosa kahjustused. Sõiduki hoiukohta teisaldamise akti kohaselt teostas deformeerunud sõiduki Toyota RAV4 rg-märgiga XXX teisaldamist osaühing „Svenai“. 4 Osaühingu „Svenai“ nõudekirja vastuse kohaselt väljastati sõiduk V.N. ile, kes oli autole Narvast järgi saadetud puksiirauto juht. Kohtueelsel menetlusel andis V.N. ütlusi, et 2016 kevadel, täpset kuupäeva mäletamata, helistati tema mobiiltelefonile ja paluti Võrust ära tuua sõiduauto Toyota RAV4, mille registreerimisnumbrit tunnistaja ei mäleta. Kliendi sõnul sai sõiduk avariis viga ja sõita sellega ei saanud. Sõidukile järgi minnes ja Võrru jõudes, nägi ta hõbedast metallik-värvi rohkete kahjustustega sõidukit Toyota RAV
9. Sõiduki katus oli tugevalt deformeerunud, deformeerunud oli tugevasti ka sõiduki esiosa. Üks sõiduki esiratastest asetses viltu, mis ei võimaldanud sõidukit vintsi abil puksiirile tõmmata. Sõiduki transportimiseks tuli tal parkla töötajatelt paluda laaduri abi. Pärast sõiduki peale laadimist sõitis ta Narva. Teel olles kontakteerus ta kliendiga, teavitas oma tagasisõidust ja klient dikteeris talle aadressi, kuhu tuli sõiduk toimetada. Tunnistaja mäletamist mööda oli koht, kuhu ta sõiduki maha laadis mitte kaugel Balti Elektrijaama pääslast, s.o Elektrijaama teel, Narvas. 3.
10. Et 26.02.2017 A.R. i kindlustusjuhtumi teates kirjeldatud sündmust aset ei leidnud, tõendavad täiendavalt ka muud kaudsed tõendid. Nimelt nähtub Eesti Haigekassale tehtud nõudekirja vastusest, et väidetava liiklusõnnetuse järgselt pole A.R. arstiabi saamiseks pöördunud tervishoiuteenuse osutaja poole. Õnnetust pole fikseeritud ka häirekeskuses ning politsei vastuse kohaselt pole ka politsei andmebaasis taolist liiklusõnnetust registreeritud. Ent enamgi veel – prokuratuur andis uurimisasutusele loa nõuda elektroonilise side ettevõtjatelt kõneeristuse andmed, et teha kindlaks sõnumite edastamise fakt, kestvus ja viis ning edastaja, vastuvõtja isikuandmed ja asukoht mobiilsideseadmele abonentnumbrile xxx mh perioodile 01.02.2017 kuni 09.03.
11. Kõneeristuse kokkuvõtte ja sideettevõtjalt saadud andmete protokolli kohaselt kuulub number xxx A.R. ile. Väljavõtte kohaselt pole A.R. 26.02.2017 hommikul ega ennelõunasel ajal teinud ega vastu võtnud ühtegi telefonikõnet, ent alates kella 12.01-st kuni kella 18.10-ni on ta viibinud mastide piirkonnas, mis asuvad Jõhvi linnas, Kooli tn 21 lähedal, Tallinn-Narva mnt ääres Laagna lähedal ning Narvas, Uusküla tn 19 lähedal. Siinkohal märkis kohus, et ei pea eluliselt usutavaks, et teelt väljasõidu korral, kus sõiduk rullub üle katuse nagu see nähtub A.R. i ja J.T. i ütlustest, ei kontakteeru õnnetusse sattunud isik ehk A.R. ühegi isikuga. Tuleb aga rõhutada, et vajadus A.R. il kellegagi kontakteerumiseks ka puudus, sest tema sõnade kohaselt liiklusõnnetust 26.02.2017 ei toimunudki. 3.
12. Maakohus osutas varasemalt sellelegi, et A.R. i ütluste kohaselt sõidukit Toyota RAV4 rgmärgiga XXX 20.03.2016 liiklusõnnetuse järgselt ei parandatud ja sõiduk jäi õnnetuse järgselt seisma AS-i AUTOTRANS-NARVA territooriumile. Varasemalt käsitles kohus 2016 aasta õnnetuse järgselt sõiduki Toyota RAV4 reg-märgiga XXX pukseerimist teostanud tunnistaja V.N. i ütlusi, kes avaldas, et pukseeris sõiduki Narva, Elektrijaama teele. Sõiduk oli deformeerunud, sh viisil, mis välistas sõiduki vintsiga puksiiri peale tõmbamise. Materjalidest nähtub, et AS AUTOTRANS-NARVA tegevuskoht on Narva, Elektrijaama tee
13. Seega kinnitavad A.R. i ja V.N. i ütlused koostoimes tõenditega, mis näitavad ära AS-i AUTOTRANS-NARVA tegevuskoha, et 2016 liiklusõnnetuse järgselt jäi mootorsõiduk Toyota RAV4 rg-märgiga XXX seisma AS-i AUTOTRANS-NARVA territooriumile. Samuti puuduvad igasugused tõendid, mis kinnitaksid sõiduki remontimist 2016 liiklusõnnetuse järgselt. Otse vastupidi – AS-i AUTOTRANS-NARVA raamatupidaja N.B. märkis ülekuulamisel, et raamatupidamisdokumentide kohaselt pole aastatel 2016 ja 2017 ASle AUTOTRANS-NARVA kuuluvale sõidukile Toyota RAV4 rg-märgiga XXX remonttöid teostatud. 3.
14. Uurimisasutus koostas ka ekspertiisimääruse liiklustrassoloogiaekspertiisi läbiviimiseks, milles paluti eksperdilt vastust küsimusele, kas 2016 ja 2017 tehtud fotodel oleva sõiduki Toyota RAV4 rg-märgiga XXX kahjustused on identseid või mitte. Ekspertiisiakti nr 17E5 LT0094 kohaselt avaldas ekspert arvamust, et ekspertiisiks esitatud 2016 ja 2017 tehtud fotodelt nähtavad sõiduauto kahjustused on identsed, ent 2017 tehtud fotodel on vigastatud piirkonnad roostekahjustustega. 3.
15. Lisaks on V. Burak menetlejale üheselt arusaadavalt uurimisasutuse nõudekirjale vastanud, et mootorsõiduk Toyota RAV4 rg-märgiga XXX on alates 10.03.2016 üle antud A.R. ile ning AS-il AUTOTRANS-NARVA ja osaühingul Mürin puuduvad andmeid A.R. i poolt sõiduki remontimise ja selle dokumentatsiooni kohta. Seega pole keegi kusagil avaldanud, et 2016 liiklusõnnetuse järgselt oleks mootorsõidukit Toyota RAV4 rg-märgiga XXX remonditud. 3.
16. Maakohus järeldas, et kindlustusandajale Ergo Insurance SE kindlustusvahendaja vahendusel 06.02.2017 esitatud teade kindlustusjuhtumi toimumise kohta 26.02.2017 kindlustuslepingu objektiks olnud mootorsõidukiga Toyota RAV4 rg-märgiga XXX on ebaõige. Kindlustusjuhtumi aluseks olnud sündmusi 26.02.2017 aset ei leidnud, mistõttu ei saanud selle käigus kahjustada ka mootorsõiduk Toyota RAV4 rg-märgiga XXX . Tõendid kinnitavad üksnes seda, et mootorsõiduki Toyota RAV4 rg-märgiga XXX kahjustused tekkisid 20.03.2016 kella 06.15 paiku Põlvamaal toimunud liiklusõnnetuse käigus. Seega on tõendatud, et A.R. esitas kindlustusandajale kindlustusvahendaja vahendusel ebaõiget teavet sisaldava kindlustusjuhtumi teate mootorsõidukiga Toyota RAV4 rg-märgiga XXX juhtunud õnnetuse kohta.
17. Kõrvuti kindlustusandjale kindlustusjuhtumi kohta ebaõige ettekujutuse loomisega tuleb täiendava tingimusena kindlustuskelmuse koosseisu olemasolu jaatamiseks tuvastada, et ebaõige ettekujutuse loomine oli kantud eesmärgist saada kindlustusandjalt kindlustushüvitist. 4.
18. Kohtueelsel menetlusel antud ütlustes avaldas A.R. , et esitas kindlustusandajale 26.02.2017 kindlustusjuhtumi kohta ebaõiged andmeid V. Burakilt saadud suuniste kohaselt. Sellele eelnevalt oli V. Burak talle välja pakkunud variandi, kuidas tal oleks võimalik vältida sõiduauto Toyota RAV4 rg-märgiga XXX edasiste kulude maksmist, mis tekkisid seoses 20.03.2016 toimunud liiklusõnnetusega. A.R. i sõnade kohaselt avaldas V. Burak talle, et sõidukile oli võimalik võtta uus kindlustus ja pärast seda on võimalik öelda, et sõidukiga juhtus avarii. Selle tulemina maksab kindlustus talle, s.o V. Burakile sõiduki maksumuse välja. Mõne aja pärast ütleski V. Burak talle, et ta läheks Narvas Tiimanni tn 3 asuvasse Kahjukäsitluse Keskusesse ja esitaks avalduse selle kohta, et põhjustas 26.02.2017 liiklusõnnetuse TallinnTartu maanteel, kui oli teel Rakverest Viljandisse. Selliselt ta 06.03.2017 toimiski, esitades kindlustusandjale teate kindlustusjuhtumi kohta. 4.
19. Analüüsides kajastatud ütlusi, järeldub neist üheselt mõistetavalt, et kindlustusandjale kindlustusjuhtumi kohta ebaõigete andmete esitamise eesmärgiks oli kindlustushüvitise – vastavalt J.T. i ütlustele 8 000 euro suuruse – väljamakse saavutamine. Samuti nähtub, et A.R. viitas just V. Burakile kui isikule, kes kindlustuskelmuse toimepanemise ettepaneku talle tegi. 4.
20. Süüdistatavate kaitsja väljendas kohtuistungil seisukohta, et V. Burakil puudub A.R. i tegevusega kindlustusandjale kindlustusjuhtumi kohta ebaõige teavituse esitamisega seoses igasugune puutumus ja A.R. tegutses kindlustusjuhtumi kohta teate esitamisel nõutava tsiviilõigusliku volitusteta. Kaitsjale vastuseks märkis maakohus esmalt, et üldtunnustatult, eelnevale kriminaalmenetluslikule kogemusele tuginevalt ja lähtuvalt elulise usutavuse aspektist ei anta karistusõiguslikku kvaliteeti omavate käitumisaktide puhul ebaseaduslike tegude toimepanemiseks mingeid tsiviilõiguslikke, äriühingu sisesuhtes tavapäraste tehingute/toimingute tegemiseks kasutatavaid volitusnorme. Seega kaitsja väide äriühingu sisesuhtest tuleneva volitusnormi puudumise kohta on olemuslikult irrelevantne. 6 Teiseks jättis maakohus täielikult käsitlemata kaitsja väite, et V. Burakil puudus A.R. i poolt esitatud kindlustusjuhtumi kohta teate esitamisega igasugune puutumus. Aluse taoliselt toimimiseks annab asjaolu, et V. Burak kasutas nii kohtueelsel menetlusel kui kohtus seadusjärgset õigust keelduda ütluste andmisest. St, et V. Burak pole ei ise ega AS-i AUTOTRANS-NARVA seadusliku esindajana avaldanud teavet menetluse esemeks oleva süüteo tehiolude kohta, sh pole V. Burak pidanud vajalikuks selgitada ka A.R. i poolt välja toodud asjaolusid. Õiguslikult ei saa taolist kaitsetaktika valikut süüdistatavatele ette heita, ent selliselt toimides jäetakse kasutamata ka võimalus vaielda menetlusõiguslikult lubatavate tõendiga vastu A.R. i avaldatule, milles tehakse viide just V. Burakile kui isikule, kes kindlustuskelmuse toimepanemise ettepaneku tegi. Kaitsja kohtuistungil esitatud positsioon ei saa asendada ega asenda V. Buraki ütlusi. Kolmandaks pole maakohtu ette toodud ainsatki kriminaalmenetluslikku nüanssi, mis võimaldaks A.R. i ütlused nende ebausaldusväärsuse kaalutlusel tõendikogumist välja jätta. Seega esineb kohtul menetlusõiguslik alus A.R. i ütlustest juhindumiseks ja võtta arvesse, et ettepanek ja suunised kindlustusandajale kindlustusjuhtumi kohta ebaõige informatsiooni esitamise kohta tuli just V. Burakilt. Maakohtu veendumusel polnud A.R. il V. Buraki nõusoleku, teadmise ja suunisteta võimalikki kindlustusandjale kindlustusjuhtumi kohta ebaõigeid andmeid esitada. 4.
21. Nagu toodud, oli sõiduauto Toyota RAV4 rg-märgiga XXX kindlustatud ERGO Insurance SEs. Kindlustuspoliisi nr 8407510/1 kohaselt sõlmiti kindlustusvõtja AS-i AUTOTRANSNARVA ja kindlustusvõtja ERGO Insurance SE vahel kindlustusvahendaja Vagner Insurance Broker ASi vahendusel tähtajaline täiskasko kindlustusleping sõidukile Toyota RAV4 rgmärgiga XXX . Tehingut vahendanud Vagner Insurance Broker ASi esindaja A.T. ütluste kohaselt helistas talle klient nimega Vitali, ettevõttest osaühing Mürin ja palus kaskokindlustuse hinnapakkumist sõiduautole Toyota RAV4 rg-märgiga XXX . Kuna kaskokindlustuse vormistamiseks on nõutav kliendi kirjalik tellimus, palus ta Vitalil teha kirjalik tellimus, kus oleks ära näidatud sõiduki maksumus, komplektsus, kindlustuse regioon jne. Vitali palus aga tal arvutada sõiduki umbkaudne kaskokindlustuse lepingu maksumus ja see talle e-posti aadressile murin_vitali@hotmail.com saata. Sel samal päeval edastas ta viidatud e-posti aadressile kaskokindlustuse lepingu hinnapakkumise sõiduautole Toyota RAV4 rg-märgiga XXX . Saadetud hinnapakkumine sisaldas erinevate Eestis tegutsevate kindlustusandjate pakkumisi. Kliendil tuli enda jaoks välja valida sobivaim. Klient ei vastanud pakkumisele pikema aja jooksul, ent mingi aja möödudes võttis osaühingu Mürin esindaja nimega Vitali taas ühendust ja avaldas soovi sõlmida kaskokindlustuse leping ERGO Insurance SEga. Taas kordas ta Vitalile kirjaliku tellimuse esitamise vajalikkust. Mõne aja pärast saabuski tema postkasti anna@vagner.ee kirjalik tellimus osaühingult Mürin. Tellimus edastati e-posti aadressilt murin_vitali@hotmail.com sooviga vormistada kaskokindlustuse leping sõiduautole Toyota RAV4 rg-märgiga XXX , tasumisega kahe osamaksena. Ühtlasi märgiti tellimuses, et kaskokindlustuse leping on vaja sõlmida AS-ga AUTOTRANS-NARVA, mille juhatuse liikmeks on Vitali osaühingust Mürin. Ta vormistas ära hinnapakkumise, milles märkis, et kindlustusvõtjal tuleb esitada fotod sõidukist, millele kaskokindlustusleping sõlmitakse, s.o sõiduki Toyota RAV4 rg-märgiga XXX fotod. Fotosid talle aga ei saadetud ja neid ei saadetud talle Vitali poolt ka siis, kui oli viimast teavitanud, et fotod tuleb tal edastada ERGO Insurance SEle. Vagner Insurance Broker ASi vastusest uurimisasutusele nähtub, et kindlustusleping 8407510/1 sõlmiti interneti teel ning kindlusvõtja esindajana suheldi V. Burakiga, kes kasutab kontaktidena telefoninumbrit xxx ja e-posti aadressi murin_vitali@hotmail.com. Kindlustuspoliisi 8407510/1 eest tasus AS AUTOTRANS-NARVA 23.01.2017 pangaülekandega. Kindlustusvahendajale on lisatud ka maksekorralduse krediteerimise teatis, 7 mille kohaselt teostati makse 23.01.2017 kell 13.
22. Makse selgituses on kirje: arve M417001080 18.01.17a. XXX pol.nr.8407510/
23. Makse teostamist kinnitab ka 15.05.2017 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll, milles oli vaadeldavaks AS-i AUTOTRANS-NARVA arvelduskonto väljavõte perioodi 20.03.2016 kuni 30.04.2017 kohta. AS-i AUTOTRANSNARVA raamatupidaja N.B. ja osaühingu Mürin raamatupidaja A.K. ütluste kohaselt tegeles arvete tasumisega V. Burak. Eelnevast nähtub, et vabatahtliku mootorsõiduki kindlustuslepingu sõlmimisega tegeles vahetult V. Burak ja soodustatud isikuks kindlustusjuhtumi korral oli sõiduki omanik ehk AS AUTOTRANS-NARVA, mille seaduslik esindaja oli ja on kestvalt V. Burak. 4.
24. Järgnevalt osutas maakohus kahjukäsitleja J.T. i ütlustele, mille kohaselt võttis ta pärast kindlustusjuhtumi teate saamist ühendust AS-ga AUTOTRANS-NARVA, paludes edastada sõiduki teisaldamisarve. Kõnealune arve talle ka edastati ja sellest nähtus, et teisaldamist teostas osaühing Mürin. Kuigi J.T. i ütlustest ei nähtu, kellega ta AS-st AUTOTRANS-NARVA teisaldusarve teemal suhtes, nähtub tunnistaja N.B. ütlustest, et 01.03.2017 tööl olles helistas talle V. Burak, paludes tal teha arve osaühingule Mürin sõiduauto Toyota RAV4 rg-märgiga XXX puksiirteenuse osutamise kohta. Puksiirteenuse tellijaks oli märgitud AS AUTOTRANSNARVA ning pärast arve kirjutamist andis ta arve edasi V. Burakile. Kõnealune arve kajastub toimikus ka kuriteokaebuse lisana. Selle kohaselt on arve nr-ga 00080, kuupäevast 01.03.2017 esitatud Toyota RAV4 rg-märgiga XXX puksiirteenuse eest summas 300 eurot (sh km) ja arve on omakäeliselt allkirjastanud pearaamatupidaja ja direktor. 4.
25. Maakohtu veendumusel osutavad kajastatud asjaolud kahtlusteta sellele, et V. Burak oli teadlik ja puutumuses nii kindlustuslepingu sõlmimisega, sh sõlmis ta lepingu kindlustusandajaga ise, ent samuti oli ta teadlik ja puutumuses ka dokumentide koostamisega, mis seondusid väidetava puksiirteenuse osutamisega – nagu J.T. märkis, edastati talle puksiirteenuse arve AS-i AUTOTRANS-NARVA poolt, kelle seaduslik esindaja oli V. Burak ja kelle kontakt oli ära toodud ka kindlustuspoliisis. Samuti on asjakohane, et raamatupidaja andis arve üle just V. Burakile. Need asjaolud välistavad igasuguse võimaluse, et dokumentide koostamine, sh puksiirteenuse arve, koostati V. Buraki teadmiseta nt A.R. i poolt kindlustuspettuse läbiviimiseks. Maakohus leiab sedagi, et kõrvuti A.R. i ütlustega, kinnitavad kindlustuskelmuse toimepanemist kindlustushüvitise saamise eesmärgil teisedki tõendid. 4.
26. Uurimisasutusele antud vastuses märgib Eesti Liikluskindlustuse Fond, et 20.03.2016 toimunud liiklusõnnetuses, milles osales sõiduauto Toyota RAV4 rg-märgiga XXX , ei ole sõiduki liikluskindlustuse andja, s.o Seesam Insurance AS hüvitanud sõidukikahju sõiduki omanikule. Kõnealune informatsioon on kattuv ka Seesam Insurance ASi enda vastusega uurimisasutuse nõudekirjale. Seesam Insurance AS hüvitas küll varakahju OÜle Kagu Elekter seoses elektriposti kahjustamisega ja Eesti Haigekassale A.R. i ravikulud SAs Tartu Ülikooli kliinikum, ent sõidukikahju õnnetuse põhjustanud mootorsõiduki omanikule jäi hüvitamata. Maanteeameti nõudekirja vastuse kohaselt on mootorsõiduki Toyota RAV4 rg-märgiga XXX registrijärgseks omanikuks alates sõiduki Eestis registreerimisest 04.09.2015 AS AUTOTRANS-NARVA, kasutajaks V. Burak. Märgitust järeldub, et A.R. i põhjustatud liiklusõnnetuse järgselt tekkis AS-il AUTOTRANS-NARVA seoses sõiduki kasutuskõlbmatuks muutumisega varaline kahju, millist kahju kindlustus ei hüvitanud. 4.
27. Maakohus luges juba varasemalt tõendatuks, et sõidukit 20.03.2016 liiklusõnnetuse järgselt ei taastatud. Vaatamata asjaolule, et kohtueelsel menetlusel on V. Burak uurimisasutust teavitanud nii osaühingu Mürin kui AS-i AUTOTRANS-NARVA seadusliku esindajana, et sõiduki Toyota RAV4 rg-märgiga XXX võõrandamistehing A.R. iga tehingu väärtusega 8 000 8 eurot viidi lõpuni 04.09.2017 ja sõiduki valdus anti üle 01.03.2016, leidis maa kohus, et menetluses taolist väidet kinnitavad tõendid puuduvad. Esmalt puuduvad A.R. i ütlustes igasugused viited ja võimalikkus tõlgendada tema ütlusi viisil, et A.R. oleks omandanud või sooviks omandada sõiduautot Toyota RAV4 rg-märgiga XXX . A.R. i ütlustest koostoimes tema ütluste lisaks oleva kviitungiga nr 00016, kuupäevast 19.06.2018 nähtub, et A.R. i poolt tehti AS-i AUTOTRANS-NARVA kassasse sissemakse 5 300 eurot. Kui pidada võimalikuks, et tegemist on sõiduki (ostu) eest tasutud rahaliste vahenditega, siis jääb maakohtule mõistmatuks V. Buraki uurimisasutuse vastuses toodud väide tehingu lõpule viimise kohta 04.09.
28. 4.
29. Sõiduki omandiõiguse üleminekut AS-lt AUTOTRANS-NARVA A.R. ile ei kinnita ka osaühingu Mürin raamatupidaja A.K. . Nii tõi ta välja, et 2016 oli juttu, et A.R. soovib sõiduki omandada, ent 2016 aastaaruandes oli sõiduk arvel AS AUTOTRANS-NARVA põhivarana. AS-i AUTOTRANS-NARVA raamatupidaja N.B. märkis, et nii osaühingu Mürin kui AS-i AUTOTRANS-NARVA juhatajaks on V. Burak. Sõiduauto Toyota RAV4 rg-märgiga XXX omandas AS AUTOTRANS-NARVA aastal
30. Sellest ajast alates on sõiduk arvel põhivarana (kohtu märkus: tunnistaja andis ütlusi 03.05.2017, st, et sel ajal oli tunnistaja ütluste kohaselt sõiduk arvel põhivarana) ja selle kasutajaks on V. Burak. V. Burak esitas kuni 2016 märtsi lõpuni sõitude arvestuslehed. 2016 aastaaruande kohaselt oli sõiduki maksumus ca 8 000 eurot (koos 20% amortisatsiooniga). Samuti tuleneb tunnistaja ütlustest, et 2016 raamatupidamisdokumentide kohaselt laekus AS-i AUTOTRANS-NARVA pangaarvele ülekandena 900 eurot rahalisi vahendeid ettevõtte töötajalt A.R. ilt. Raamatupidamisdokumentide kohaselt kanti raha üle sõiduauto ostu tasumisega seotult. Samuti tegi A.R. AS-i AUTOTRANS-NARVA arvelduskontole ülekandeid kogusummas 400 eurot perioodil jaanuar-aprill 2017 sõiduki ostu eest tasumisena. 4.
31. Kontrollides tunnistaja ütluste vastavust, osutas maakohus, et uurimisasutus tegi päringu Swedbank ASile, ASile SEB Pank, Danske Bank A/S Eesti filiaalie ja ASile Krediidipank, saamaks teada kas A.R. on viidatud krediidiasutuste klient; samuti kohustas uurimisasutus väljastama A.R. i pangakonto väljavõtte perioodi 20.03.2016-30.04.2017 kohta. AS SEB Pank, Danske Bank A/S Eesti filiaal ja AS Krediidipank teavitasid uurimisasutust, et A.R. nende klient ei ole ja arvelduskontosid antud krediidiasutustes ei oma. Küll on A.R. Swedbank ASi klient ja krediidiasutus täitis uurimisasutuse nõude A.R. i pangakonto väljavõtte väljastamiseks. Pangakonto vaatlus kanti 11.05.2017 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli, ent sellelt ei nähtu ülekannete tegemist AS-i AUTOTRANS-NARVA arvelduskontole. Veendumaks asitõendi vaatlusprotokolli õigsuses, kontrollis maakohus vaatlusprotokolli vastavust CD-plaadile salvestatud konto väljavõttega perioodi 20.03.2016-30.04.2017 kohta, ent seegi teiselaadset tulemit kaasa ei toonud. St vaatlusprotokoll on vastavuses edastatud konto väljavõttega ja sellest ei nähtu ülekannete tegemist AS-i AUTOTRANS-NARVA arvelduskontole. Ülekannete saamist A.R. ilt seoses mootorsõiduki omandamisega ei nähtu ka AS-i AUTOTRANS-NARVA arvelduskonto väljavõttest. Konto vaatlus on kantud 15.05.2017 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli, kohus kontrollis täiendavalt ka vaatlusprotokolli vastavust CD-plaadile salvestatud arvelduskonto väljavõttega, ent selleltki ei nähtu A.R. i ülekandeid AS-i AUTOTRANS-NARVA arvelduskontole. Kuna AS-i AUTOTRANSNARVA raamatupidaja viitas just ülekannete vahendusel ostusumma tasumisele, siis sai maakohus tõdeda vaid üht – mingeid ülekandeid A.R. sõiduki omandamiseks AS-i AUTOTRANS-NARVA arvelduskontole teinud ei ole ja tunnistajast raamatupidaja sellekohased selgitused hindab kohus ebausaldusväärseks ja jätab tõendikogumist välja. 9 4.
32. Nii raamatupidajatest tunnistajad kui V. Burak on uurimisasutusele edastatud vastustes märkinud, et AS-i AUTOTRANS-NARVA ja A.R. i vahel sõlmiti sõiduki müügileping. Maakohus möönis, et raamatupidajatest tunnistajad on müügilepingu olemasolu nentinud üksnes abstraktselt. V. Burak on uurimisasutusele edastatud vastustes aga välja toonud, et raha maksmist ja auto üleandmist tõendav edastatakse. Vaatamata lubadusele vastavad dokumendid esitada, pole V. Burak taolist lubadust täitnud. Enamgi veel – 25.06.2018 nõudekirjaga kohustas prokuratuur väljastama AS-i AUTOTRANS-NARVA sõiduki Toyota RAV4 rg-märgiga XXX müügilepingu, remontööde teostamist kinnitavad dokumendid perioodi 20.03.2016 kuni 26.02.2017 kohta, teekonnalehed perioodi 01.01.2016 kuni 26.02.2017 kohta, A.R. iga sõlmitud töölepingu ning AS-i AUTOTRANS-NARVA majandusaruanded 2016 ja 2017 kohta, ent vastust/vastuseid kõnealusele nõudele AS AUTOTRANS-NARVA ei reageerinud. 4.
33. Maakohus märkis, et asjaõigusseaduse § 92 lg 1 kohaselt tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Sama õigusnormi teise lõike kohaselt piisab omandi tekkimiseks võõrandaja ja omandaja vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta, kui vallasasi on juba omandaja valduses. Käsitletaval juhul pole sõiduki väidetav omandaja, s.o A.R. mingigi viisil avaldanud, et ta oleks sõlminud kokkuleppe Toyota RAV4 rg-märgiga XXX omandi ülevõtmise kohta ja et sõiduki valdus oleks talle väidetava võõrandaja poolt üle antud; tõendamist pole leidnud seegi, et rahalised vahendid sõiduki soetamise eest liikusid A.R. i poolsete ülekannetena või et väidetavad ostja ja müüja oleksid sõlminud sõidugi müügilepingu. Lisaks oli 06.03.2017 seisuga sõiduki omanikuna kantud AS AUTOTRANS-NARVA ja kasutajana V. Burak. 4.
34. Kõiki toodud asjaolusid oli võimalik AS-i AUTOTRANS-NARVA seaduslikul esindajal V. Burakil selgitada, ent V. Burak selgituste andmise võimalust läbi ütluste andmise kasutada ei soovinud. Kuna maakohus lahendab kriminaalasja toimikusse koondatud tõendite pinnalt, on võimalik nende pinnalt teha vaid üks järeldus – 06.03.2017 seisuga kuulus sõiduauto Toyota RAV4 rg-märgiga XXX omandiõigus kestvalt AS-le AUTOTRANS-NARVA ning menetluse käigus puuduvad tõendid, mis vastupidist seisukohta tõendipõhiselt tõendaks. 4.
35. Maakohus märkis ka, et raamatupidajate selgituste kohaselt kajastati sõidukit AS-si AUTOTRANS-NARVA bilansis põhivarana. On üldteada, et põhivara on pikaajalise kasutusega vara, ent sellest märkusest tähtsaim on asjaolu, et raamatupidamisseaduses sätestatud põhimõtetele vastavalt tuli AS-il AUTOTRANS-NARVA vara võõrandamist kajastada raamatupidamises mõistliku aja jooksul (vt RPS § 6). Kuna V. Burak teavitas uurimisasutust, et sõiduki Toyota RAV4 rg-märgiga XXX võõrandamistehing A.R. iga tehingu väärtusega 8 000 eurot viidi lõpuni 04.09.2017 ja sõiduki valdus anti üle 01.03.2016, ent tehingut raamatupidamislikult kajastatud ei ole, siis saab nentida vaid üht – V. Buraki selgitused vara võõrandamise kohta on ebaõigeid, s.o tegelikkusele mittevastavad. Sekundaarsena tuleb märkida sedagi, et LS § 77 lg 3 kohaselt tuli registripidajat 5 tööpäeva jooksul sõiduki andmete muutumisest arvates teavitada. Kuna registripidajat andmete muutumisest teavitatud ei ole, siis kinnitab seegi kaudselt, et sõiduki omanikuks oli kestvalt AS AUTOTRANS-NARVA. 4.
36. Mis puudutab vabatahtliku liikluskindlustuse lepinguga seotud asjaolusid, siis tuleb välja tuua, et kohtu käsutuses olevatest tõenditest ei nähtu, et AS AUTOTRANS-NARVA oleks varem, s.o enne 2017 jaanuari, või vastupidi hiljem ehk peale väidetava kindlustusjuhtumi toimumist sõiduautot Toyota RAV4 rg-märgiga XXX kindlustanud vabatahtliku liikluskindlustusega. Kohtu jaoks viib see miinimumini ehk välistab kaitsja seisukoha, et vabatahtlik liikluskindlustusleping sõlmiti justkui igaks juhuks – loodusõnnetuse kaitseks, rahe, plahvatus jne. Kui need asjaolud olnuks omaniku jaoks olulised, sõlminuks ta vabatahtliku liikluskindlustuslepingu juba varasemal ajal ja jätkaks kõnealust lepingut ka pärast menetluse 10 esemeks olevat sündmust. Kuna ei varasemal ega ka hilisemal ajal pole sõiduki omanik, s.o AS AUTOTRANS-NARVA vabatahtlikku kindlustuslepingut pidanud vajalikuks sõlmida, tuleb kohtu veendumusel otsida 18.01.2017 kehtima hakanud vabatahtliku liikluskindlustuse sõlmimise aluseid ja vajadust mujalt. Taoline põhjenduste mujalt otsimine päädibki A.R. i selgitustega, et vabatahtlik liikluskindlustusleping sõlmiti hilisema kindlustusjuhtumi kindlustushüvitise saamise eesmärgil, et katta kulu, mis tekkis sõiduki omanikule 2016 liiklusõnnetusega, millist sõidukikahju omanikule kindlustuse poolt ei hüvitatud. 4.
37. Maakohtu veendumusel tuleneb eelnevast, et vahetu pettusliku teo, mis seisnes kindlustusandajale kindlustusjuhtumi kohta ebaõige ettekujutuse loomises, realiseeris A.R. . Süüdistuses on V. Buraki teopanusena välja toodud vabatahtliku kindlustuslepingu sõlmimist kindlustusandajaga, A.R. ilt kindlustusandajale kindlustusjuhtumi kohta ebaõige teavituse esitamise nõudmist ja kindlustusjuhtumiga seotult puksiiriteenuse arve esitamist.
38. Arvestades süüdistusaktis/süüdistuses kajastatud asjaolusid, jääb kohtule mõistmatuks, millist täideviimise vormi riiklik süüdistaja V. Burakile ette heidab. Prokuratuur on süüdistuses jätnud teo toimepanemise vormi määratlemata, ent süüdistuses peab olema konkreetselt määratletud, millises toimepanemise vormis on isik talle süüksarvatava teo toime pannud. 5.
39. Maakohus leidis, et vahetu pettusliku teo realiseeris A.R. , kes pani pettusliku teo toime V. Buraki nõudmisel. Maakohtu hinnangul on taoline seisukoht põhimõtteliselt tõendamist leidnud, ent seda mõnevõrra leebemas variandis. Nii ei võimalda menetluse käigus tuvastatud faktilised asjaolud teha järeldust, et V. Burak oleks A.R. ilt nõudnud kindlustusandjale kindlustusjuhtumi kohta ebaõige teate esitamist. Tõendid, eelkõige A.R. i ütlused kinnitavad, et V. Burak tegi talle eeltoodud ettepaneku, selle ettepanekuga A.R. nõustus ja läks vastavalt V. Burakilt saadud informatsioonile kindlustusjuhtumi kohta teatist kindlustusandjale ka esitama. Seega ei saa rääkida V. Buraki poolsest nõudmisest, küll aga sellest, et ettepanek ja teoplaan pettusliku teo toimepanemiseks tulid V. Burakilt. 5.
40. Taoline käsitlus annab maakohtule aluse kontrollida, kas V. Buraki tegu võib vastata vahendliku täideviimise vormis toimepandud teole, kas V. Burak ja A.R. tegutsesid kaastäideviijatena või tegutses A. Burak vahetu täideviijana, A.R. aga kaasaaitajana või tegutses A. Burak kihutajana. Süüdistuses ei ole avatud/määratletud, kas ja kui, siis millega vahendlik täideviija vahendit valitses. Süüdistusest väljumata pole kohtul võimalik kõnealust asjaolu omaalgatuslikult sisustada. Seega pole võimalik esitatud süüdistuse pinnalt inkrimineerida A. Burakile teo toimepanemist

§ 212lg 1 - § 21 lg 1 alt 2 järgi.

Ka ei pidanud maakohus võimalikuks hinnata A. Buraki tegu üksiktäideviimise vormis toime pandud teona, kus A.R. tegutses kaasaaitajana. Siinkohal tuleb osutada asjaolule, et 05.02.2019 koostas prokuratuur kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata määruse, millega lõpetati A.R. i suhtes kriminaalmenetlus

§ 212lg 1 tunnustel oportuniteediga (Kr

MS § 202 lg 7), pannes talle kohustuse tasuda riigi tuludesse 250 eurot. Lõpetamise määrusest ei nähtu, et prokuratuur oleks A.R. it käsitlenud kaasaaitajana (

§ 22lg 3).

Seega on prokuratuur ise välistanud A.R. i käsitlemise kaasaaitajana ja märgitu välistab juba omakorda võimaluse käsitleda V. Burakki üksiktäideviijana. 5.3. Välistatud on seegi, et maakohus käsitleb või hindab V. Buraki ja A.R. i tegevust kaastäideviijatena (

§ 21lg 2). Kr

MS § 268 lg 1 kohaselt toimub kriminaalasja kohtulik arutamine süüdistatava suhtes süüdistusakti järgi. Käsitataval juhul pole süüdistusaktis ühtegi viidet või muul viisil arusaadavalt tajutavat märget selle kohta, et V. Burak ja A.R. toimetasid kaastäideviijatena. Märgitut pole prokuratuur kajastanud ka karistust raskendava asjaoluna

§ 58asjaolude 11 väljatoomisel.

Seega oleks kohtu poolt kaastäideviimise vormis etteheite tegemine vaadeldav süüdistusest väljumisena. Prokuratuur lõpetas põhistamata määrusega kriminaalmenetluse A.R. i suhtes. Maakohus leidis, et kohtul pole objektiivselt võimalik anda tervikhinnangut A.R. i ja V. Buraki teopanustele, nagu seda eeldab

§ 21lg 2 esimese lause mõte ja kohtul pole õiguslikku alust analüüsida V.

Buraki tegu kaastäideviimise vormis toime pandud teona. Samuti, kuna kriminaalasja kohtulik arutamine süüdistatava suhtes toimub ainult süüdistusakti järgi ja kohtu alla antud isiku suhtes, siis ühegi isiku süüküsimust ei ole lubatud arutada tema juuresolekuta ja tema kaitseõigust tagamata. Kuna A.R. i antud menetlusse kaasatud ei ole, siis tooks kohtu poolt tema teopanusele hinnangu andmine kaasa olukorra, kus talt võetakse ära õigus olla oma kriminaalasja arutamise juures, õigus olla kohtu poolt ära kuulatud ning vaielda vastu teda süüstavatele väidetele, mis viib olemuslikult kaitseõigusest ja kriminaalmenetlusõiguslikest garantiidest ilmajäämiseni. See pole aga kooskõlas PS § 24 lg 2 ja KrMS § 268 lg 1 nõuetega. Eelnevast, koostoimes tuvastatud asjaoludega, saab teha vaid ühe järelduse – kuna V. Burak ei realiseerinud ise vahetult kindlustuskelmuse täideviimistegu, siis on võimalik tema käitumist hinnata kihutamisena

§ 22lg 2 mõttes.

5.4. Kujundades seisukohta, kas V. Burak võis tegutseda ja tegutses

§ 22

lg 2 kohase kihutajana, tuleb märkida, et kihutamine osavõtuna on täideviimise suhtes aktsessoorne. St, et osavõtt pole võimalik ilma täideviimiseta. Täideviimistegu on olemas ka siis, kui täideviija suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud oportuniteediga (RKKKo nr 3-1-1-84-10 p 34). Käesolevalt ongi prokuratuur täideviija ehk A.R. i suhtes menetluse lõpetanud. Ka kohtu poolt varasemast käsitletust nähtub, et just A.R. oli isikuks, kes kindlustusandajale kindlustusjuhtumi kohta ebaõiged andmed esitas ehk pani toime kindlustusandja suhtes vahetult pettusliku teo. Mis puudutab kihutamist, siis

§ 22lg 2 kohaselt on kihutamine teise isiku kallutamine õigusvastasele teole.

Kallutamine tähendab täideviijas teotahtluse tekitamist, temas teootsuse esile kutsumist. A.R. i ütlustest nähtub, et just V. Burak pakkus välja variandi, mil viisil oleks võimalik A.R. il vältida isiklikku varalist vastutust seoses mootorsõiduki Toyota RAV4 rg-märgiga XXX kahjustamisega. Selleks oli V. Burakil võimalik sõlmida sõidukile uus kindlustus ja seejärel oli võimalik esitada kindlustusandjale teade kindlustusjuhtumi kohta. Olgu korratud, et kuigi kohtus vaidlesid süüdistatavad ja kaitsja vastu V. Buraki puutumusele seoses kindlustuskelmuse toimepanemisega, pole kohtu ette toodud ainsatki tõendit, mis A.R. i detailsed ja muu tõendikogumiga haakuvad ütlused kahtluse alla seaks. Samuti olgu korratud, et A.R. il polnud objektiivselt võimalikki iseseisvalt, V. Buraki teadmiseta mootorsõidukiga Toyota RAV4 rg-märgiga XXX seotud asjaolusid korraldada. Mootorsõiduk kuulus AS-le AUTOTRANS-NARVA ja kohtu ette pole toodud tõendeid, mis näitaksid, et A.R. il oli võimalik otsustada AS-i AUTOTRANS-NARVA tegevuse või varadega seotud asjaolude üle. Küll oli taoline volitus ja pädevus olemas V. Burakil. Seega kinnitavad nii A.R. i ütlused koostoimes objektiivselt avaldunud asjaoludega, et õigusvastase teo toimepanemise tahtluse tekitas A.R. is V. Burak. Enne V. Buraki ettepanekut A.R. il kindlustuskelmuse toimepanemise tahtlus puudus ja just V. Buraki ettepanek oli õigusvastase teo toimepanemise käivitajaks. St, et õiguslikult on sedastatav põhjuslik seos põhiteo ja kihutamise vahel. 5.

1. Maakohtu hinnangul võimaldavad uuritud tõendid koostoimes V. Buraki enda käitumisaktidega teha järelduse sellegi kohta, et kindlustuskelmuse toimepanemisele kihutamise pani V. Burak toime tahtluse intensiivseimas vormis ehk kavatsetult. Uuritud tõendid viivad tõdemuseni, et kindlustuskelmuse toimepanemise algatus tuli V. Burakilt ja tema lõi ka soodsad ning vajalikud tingimused kindlustuskelmuse toimepanemiseks, selle teo õnnestumiseks. Nii nähtub, et ta sõlmis vabatahtliku sõidukikindlustuslepingu, andis A.R. ile 12 suunised kindlustuskelmuse toimepanemiseks ja aitas kindlustusandjas pettust hoida puksiirteenuse osutamist kinnitava arve esitamisega. Mägitu viitab üheselt, et V. Buraki tahtlus ulatus lõpuleviidud põhiteoni, ta seadis eesmärgiks põhiteo saavutamise ja tegi kõik, et saavutada põhiteo lõpule viimine ning tagada seeläbi kindlustushüvitise väljamaksmine AS-le AUTOTRANS-NARVA. Taoline käitumisaktide jada kajastab põhjalikult läbimõeldud ja eesmärgipärast ning konkreetse eesmärgi saavutamisele suunatud tegevust, mis vastab õiguslikult tahtluse intensiivseimas vormis realiseeritud teole. 5.
2. Prokuratuur kvalifitseeris V. Buraki teo

§ 212

lg 1 järgi ehk

§ 21mõttes kohaselt täideviijana.

Kohtu eelnevalt käsitletud põhjendustel saab V. Burakile ette heita kindlustuskelmuse toimepanemisele kihutamist, mitte aga täideviimisteo toimepanemist ennast. Kuna süüdistuses on V. Buraki vastutust kajastavad faktilised asjaolud ära toodud, need on menetluse käigus ka tõendamist leidnud, siis ei riku kohus isiku täideviimisteo ümberkvalifiseerimisel osavõtuks isiku kaitseõigust. Samuti - täideviimiselt osavõtule isiku teo kvalifitseerimine kergendab süüdistatava olukorda - kihutamine (ja ka kaasaaitamine) on võrreldes täideviimisega kergemad toimepanemisvormid. Seega mõistab kohus V. Buraki süüdi

§ 212lg 1 - § 22 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

1. Kõrvuti V. Burakiga on antud menetluses esitatud süüdistus ka AS-le AUTOTRANSNARVA. Prokuratuur leidis, et kindlustuspettus pandi toime juriidilise isiku huvides, eesmärgiga saada kindlustushüvitis AS-le AUTOTRANS-NARVA. 6.
2. Maakohus märkis, et on elektroonilise äriregistri vahendusel kontrollinud AS-i AUTOTRANS-NARVA õigusvõimet TsÜS § 26 lg 2 , § 45 lg 2 ja ÄS § 2 lg 3 mõttes ning kohtuliku arutamise aja seisuga on AS AUTOTRANS-NARVA õigusvõimeline juriidiline isik. Toimikusse on lisatud ka AS-i AUTOTRANS-NARVA äriregistri kehtivate andmete väljatrükk seisuga 02.06.
3. Selle kohaselt on juriidilise isiku esmakanne kinnitatud 07.07.1997, juhatuse liikme muutmiskanne (kanne 6) on kinnitatud 13.08.2007, mis tähendab, et registrikannete kohaselt oli V. Burak nii kindlustuskelmuse toimepanemise ajal ja on kestvalt AS-i AUTOTRANS-NARVA seaduslik esindaja – juhatuse liige. 6.
4. Materiaalõiguslikult on juriidilise isiku vastutus derivatiivne. Juriidiline isik saab vastutada üksnes siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises esinevad kõik deliktistruktuuri elemendid ning kui tuvastatakse, et tegu pandi toime juriidilise isiku huvides. V. Buraki teos, mille kohus kvalifitseeris

§ 212

lg 1 - § 22 lg 2 järgi, tuvastas kohus kõik

§ 2lg-s 2 nimetatud deliktistruktuuri elemendid.

6.3. Nõustuda tuleb prokuratuuriga selleski, et V. Buraki tegu on omistatav juriidilisele isikule ehk on toime pandud tema huvides. Vabatahtlik liikluskindlustusleping sõlmiti AS-i AUTOTRANS-NARVA ja kindlustusvõtja ERGO Insurance SE vahel aktsiaseltsi AUTOTRANS-NARVA vara ehk mootorsõiduki Toyota RAV4 rg-märgiga XXX suhtes. Kindlustuspoliisi lisa 1 kohaselt on soodustatud isikuks sõiduki omanik. Menetluse käigus leidis tuvastamist, et kindlustuskelmuse, sellele kihutamise toimepanemise ajal oli sõiduki omanikuks AS AUTOTRANS-NARVA. VÕS § 425 lg 1 kohaselt on soodustatud isik, kellel on kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kindlustushüvitis, kokkulepitud rahasumma või muu kindlustusandja kohustuse täitmine vastavalt lepingule. Seega järeldub, et kindlustushüvitise saamiseks õigustatud subjektiks oli AS AUTOTRANS-NARVA, kindlustusandja oleks väljamakse teinud just talle ehk et kindlustuskelmusele kihutamist ei pannud V. Burak toime mitte oma erahuvist lähtuvalt, vaid juriidilise isiku huve silmas pidades. Seega esineb õiguslik alus AS-i AUTOTRANS-NARVA süüdi tunnistamiseks

§ 212lg 2 - § 22 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

13

1. Karistuse osas märkis maakohus järgmist. 7.
2. Kuna

§ 212

lg 1 sätestab füüsilisele isikule mõistetava karistuse alternatiivsena, siis kujundas maakohus esmajoones seisukoha V. Buraki karistusliigi osas. Prokurör taotles karistusettepanekus V. Buraki karistamist vangistusega. Hinnates prokuröri taotluse põhjendatust, leidis maakohus, et V. Buraki isikuandmed, sh varasemate kriminaalkaristuste puudumine, samuti toimepandud teo tehiolud koostoimes V. Burakile tehtava karistusõigusliku etteheitega, välistavad tema suhtes karistusliigina vangistuse kohaldamise. Hinnates V. Buraki teosüüd, asus maakohus seisukohale, et tema teosüüd tuleb hinnata väikeseks. Siinkohal tuleb korrata, et kohus mõistab V. Buraki süüdi kindlustuskelmusele kihutamises. Kihutaja teosüü on väiksem kui täideviijal. Kuna prokuratuur lõpetas süüteo vahetu täideviija osas menetluse oportuniteediga, siis hindas prokuratuur süüteo vahetu täideviija süüd väikeseks ja seda kajastab selgelt ka 250 euro suurune riigituludesse mõistetud rahalise kohustuse määr. Kuna maakohtul ei ole võimalik täideviija suhtes menetluse lõpetamist oportuniteediga eirata või tähelepanuta jätta, siis mõjutab see vahetult ka kihutaja teosüüle antavat hinnangut, tingides järelduse süü väiksuse kohta. Siingi on aktuaalne, et reaalset kahju kindlustusandaja kannatanuna ei kandnud ja ka rahaline vääring, mille saamisele kindlustuskelmus oli suunatud, polnud väga suur. Toodud asjaolud annavad aluse kohaldada V. Burakile karistusmäära, mis jääb märkimisväärselt allapoole sanktsioonimäära keskmisest. Mis puudutab karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist, leiab kohus, et karistust kergendavad asjaolud puuduvad ja tuvastatud asjaoludel pole ette pole võimalik heita ka karistust raskendavate asjaolude esinemist. Hinnates karistusega seotud aspekte üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi silmas pidades, siis tuleb korrata, et V. Burak on kriminaalkorras karistamata isikuks. St, et tema edaspidist õiguskuulekust on võimalik saavutada küllaldaselt leebete karistusõiguslike järelmitega. Kohus leiabki kokkuvõtvalt, et V. Burakki tuleb karistada karistusmääraga, mis jääb keskmisest sanktsioonimäärast allapoole, alammäära lähedasse määra, olles võrdeline 60 päevamääraga. Kohus möönab, et kõnealuse karistusmääraga ei ole võimalik täielikult tagada kohaldatavate karistusõiguslike järelmite võrreldavust ja loogilisust - teo vahetu täideviijale, kelle teopanus on suurem osavõtjast, pani prokuratuur kohustuse tasuda riigi tuludesse 250 eurot. See peaks kaasa tooma kihutajale väiksema karistuse mõistmise, sest tema teopanus ja ka süü on materiaalõiguslikust käsitlusest lähtuvalt väiksemad. Samas ei pea kohus võimalikus mõista V. Burakile karistust ka määras, millega kaoks süüdlasele karistusega kaasnevad reaalselt tajutavad kitsendused ja kadu. See kaotaks rahalise karistuse mõtte (vt ka RKKKo 3-1-1-44-13 p 23). Kuna kohus vaatab kriminaalasja läbi lühimenetluses, tuleb V. Buraki karistust vähendada 40 päevamäärani. 7.2. Kujundades seisukohta AS-i AUTOTRANS-NARVA karistusmäära osas, nendib maakohus, et AS-i AUTOTRANS-NARVA süüd - lähtuvalt juriidilise isiku vastutuse derivatiivsusest – tuleb samuti hinnata väikeseks. Teiselaadse järelduse tegemine tähendaks kohtu varasema, s.o V. Burakki puuduvata käsitlusega vastuollu minemist. Kui füüsilise isiku süü, kelle tegu on aluseks juriidilise isiku vastutusele, on väike, tuues kaasa karistuse, mis sanktsioonimäära alamäära lähedasse määra, siis on põhjendatud hinnata ka juriidilise isiku süüd väikseks. Taas tuleb korrata, et kohus mõistab juriidilise isik süüdi kindlustuskelmuse toimepanemisele kihutamises ja nagu öeldud, on osavõtja teopanus väiksem täideviija teopanusest. Seega arvestades teo tehiolusid, AS-i AUTOTRANS-NARVA teopanust, seeläbi ka süü suurust ja reaalse kahju mittetekkist, peab kohus võimalikuks mõista AS-le AUTOTRANS-NARVA karistus sanktsioonimäära alammäära lähedases määras ehk summas 14 4 200 eurot. Kriminaalasja lühimenetluses läbivaatamise tõttu tuleb kõnealust määra vähendada 1/3 võrra, s.o summani 2 800 eurot. Apellatsioon 8. Viru Maakohtu 05.11.2019 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatavate AS AUTOTRANS-NARVA ja V. Buraki kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar, kes palub tühistada maakohtu otsuse ja teha kriminaalasjas uus otsus, millega mõista süüdistatavad esitatud süüdistuses õigeks. Mõista Eesti Vabariigilt AS-le AUTOTRANS-NARVA välja eeluurimisel, Viru Maakohtus ja Tartu Ringkonnakohtunud toimunud kriminaalmenetlusega seonduvad õigusabikulud. 8.1. Süüdistavad ei nõustu sellega, et nemad panid toime A.R. i kindlustuspettusele kihutamise, mistõttu vaidlustatakse kohtuotsus materiaalõiguse (

§ 212) ebaõige kohaldamise põhjusel.

8.2. Kaitsja juhib tähelepanu sellele, et kohtu poolt tuvastatud asjaolud ei võimalda rääkida lõpule viidud kuriteost. Erialakirjanduses leitakse,

§ 212

sätestatud kindlustuskelmus jõuab katsestaadiumi kindlustusjuhtumist ebaõiget ettekukujutist loovate väidete esitamisega kindlustusandjale ning on lõpule viidud väärkujutluse tekkimisega kindlustusandjale (Karistusseadustik, kommenteeritud väljaanne 2009; Sootak Pikamäe lk 577 punkt 5). Maakohtu arusaama järgi on kindlustusandjale kindlustusjuhtumi kohta valeandmeid esitatud, kuid millise tõendiga on tuvastatud, et kindlustusandja tekkis väärkujutlus, et kindlustusjuhtum leidis aset, seda kohtuotsusest ei nähtu, ega tulene ka tõenditest. 8.

1. Tegelikult nähtub kriminaalasja materjalidest, et ERGO Kindlustusel ei ole kunagi tekkinud talle esitatud info põhjal arvamust, et AS-le AUTOTRANS-NARVA kuuluva sõidukiga toimunuks kindlustuskaitse ajal liiklusavariid, kui kindlustusjuhtumit. 17.03.2017 politseile esitatud kuriteoteates kinnitab ERGO Kindlustuse esindaja, et tekkinud on kahtlus, et liiklusõnnetuse osapooled on esitanud kindlustusjuhtumi asjaolude kohta ebaõigeid andmeid eesmärgiga saada kindlustushüvitist. 8.
2. Kui kindlustusandjal tekkis kahtlus, siis ei saanud tal tekkida väärkujutlust, nagu seda nõuab seadus ja erialakirjandus. Tegelikult tekkis kindlustusandjal õige ettekujutus, et A.R. esitab tegelikkusele mittevastavat infot. Mitte ühegi tõendiga ei ole tõendatud, et pärast A.R. i poolt esitatud infot ja enne kahtluse tekkimist, olnuks ERGO Kindlustusel tekkinud mingi väärkujutlus. Ehk siis tulnuks Viru Maakohtul süüdistatavate tegu kvalifitseerida läbi

§-i 25, kui kuriteo katse. Viru Maakohus viitas katse ja lõpule viidud kuriteo piiritlemisel Riigikohtu lahendile 3-1-1105-13 p 16.

1. Apellandile tundub, et praegusel juhul on emeriitprofessor Jaan Sootaki seisukoht veenvam. Ja seda seetõttu, Riigikohtu lahendil on küll õiguspraktikat suunav tähendus, kuid sel ei ole materiaalõiguse tõlgendamisel lõpliku tõena (pretsedendi) õigust loovat tähendust. Kui J. Sootakil ei ole õigus, siis jääb arusaamatuks, millal üldse läheb kindlustuspettus ettevalmistusstaadiumist kuriteokatseks? 8.
2. Kaitseaktis ning ka kohtuistungil, juhtis apellant maakohtu tähelepanu sellele, et A.R. il puudus volitus kindlustusvõtja esindamiseks ja tema nimel kindlustushüvitise nõudmiseks. Kohtuotsuse punktis 21 ütles maakohus järgmist: Kaitsjale vastuseks märgib kohus esmalt, et üldtunnustatult, eelnevale kriminaalmenetluslikule kogemusele tuginevalt ja lähtuvalt elulise usutavuse aspektist ei anta karistusõiguslikku kvaliteeti omavate käitumisaktide puhul ebaseaduslike tegude toimepanemiseks mingeid tsiviilõiguslikke, äriühingu sisesuhtes tavapäraste tehingute/toimingute tegemiseks kasutatavaid volitusnorme. 15 Seega kaitsja väide äriühingu sisesuhtest tuleneva volitusnormi puudumise kohta on olemuslikult irrelevantne. Apellant maakohtu käsitlusega nõustuda ei saa. Nimelt on Riigikohus korduvalt sedastanud, et tsiviilõiguse kohaldamisel peab kriminaalkohus juhinduma ikka tsiviilõigusest. Praegusel juhul ei esine ühtegi mõistuslikult arusaadavat põhjust, miks tuleks äriühingu esindamisõigust kindlustuslepingu sõlmimisel ja lepingu täitmisel sisustada teisiti, kui seda tehakse tsiviilõiguses. Kellel on pädevus äriühingu esindamiseks ei tulene mitte niivõrd äriühingu sisesuhetest, vaid seadusest. Äriühingu esindamise õigus tekib kas seaduse või tehingu alusel. A.R. il ei olnud seadusest tulenevat õigust kindlustusvõtja esindamiseks. Talle ei olnud äriühing sellist õigust andnud ka tehinguga. Kostja nimel kirjutas lepingule alla nõukogu liige, kelle positsioon ja tavapärased ülesanded ei anna alust eeldada, et ta sõlmiks kostja nimel pidevalt lepinguid. 8.
3. Praegusel juhul pidanuks süüdistus tõendama, et A.R. il oli volitus AS AUTOTRANSNARVA esindamiseks ERGO Kindlustuses. Seda tehtud ei ole.

§ 212

koosseisu realiseerimiseks peab kindlustusvõtja viima kindlustusandja eksimusse kindlustusjuhtumi asjaolude suhtes. See kindlustusandjal tekkinud eksimus peab olema tingitud kindlustusvõtjast, mitte aga kindlustusandjast endast. Käesoleval juhul on kindlustusandja võtnud vastu mingi avalduse A.R. ilt, keda ekslikult käsitleti kindlustusvõtja esindajana. Kindlustusandja ei vaevunud A.R. ilt küsima, kas tal on ka mingi õigus kindlustusvõtjast äriühingu esindamiseks. Nagu ülal viidatud kohtupraktikat kujundavast lahendist nähtus, saanuks kindlustusandja A.R. il volituste olemasolu eeldada, kui ta tegutsenuks oma igapäevastes tööülesannetes. On aga ilmselge, et A.R. i igapäevaseks tegevuseks ei olnud kindlustusandjaga suhtlemine ja seal äriühingu esindamine. Seda enam, et tema nime ei märgitud kindlustuspoliisile ega ei olnud kantud ka kindlustatud sõiduki tehnilisse passi. Järelikult käsitles kindlustusandja enda hooletuse tõttu A.R. it kindlustusvõtja esindajana. Võeti vastu mingi avaldus isikult, kes ei olnud kindlustuslepingu pooleks. See eksimus ei ole õiguslikult vabandatav ega ole vähimalgi määral etteheidetav AS-le AUTOTRANS-NARVA. Sellest eksimusest aga kasvaski välja põhjendamatu kriminaalasja algatamise avalduse tegemine, millele järgnes ka seadust eirav süüdimõistev otsus. Seega puudus V. Buraki ja AS AUTOTRANS-NARVA tegevuses kuriteokoosseis. Nad ei esitanud ERGO Kindlustusele ebaõigeid andmeid. 9. Tartu Ringkonnakohtu 25.11.2019 määrusega võeti apellatsioon menetlusse ning anti menetlusosalistele aega esitada kirjalikke seisukohti, taandusi ning taotlusi kuni 20.12.2019. Nimetatud ajaks esitas menetluskulude nimekirja süüdistatavate kaitsja. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 10. Ringkonnakohus, uurides lühimenetluse asjas kogutud tõendeid, kohtuistungi protokolli maakohtu otsust ja apellatsiooni, leiab, et Viru Maakohtu 05.11.2019 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. 11. Apellatsioonis ei nõustuta süüdistatavate osas tehtud süüdimõistva otsusega. Esitatud kaitseväited on valdavas osas käsitlemist ning ümberlükkamist leidnud juba maakohtu põhjalikult motiveeritud otsuses. Maakohtu otsus vastab kohtuotsusele esitatavatele nõuetele

§ 306mõttes ja on seaduslik ning põhjendatud, mistõttu on jälgitav kohtu siseveendumuse kujunemine tõendite hindamisel Kr

MS § 61 lg 2 alusel. 16

1. Ekslik on apellatsioonis esitatud väide, et kindlustusandjal pole käesolevas asjas süüdistuses märgitud kindlustusjuhtumi osas väärkujutlust tekkinud.
2. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et 06.03.2017 loodi kindlustusandjale kindlustusjuhtumi kohta teate esitamisega ebaõige ettekujutus toimumata kindlustusjuhtumi toimumise kohta ja sellega realiseeriti

§ 212objektiivse süüteokoosseisu tunnused.

Ebaõigete andmete esitamise eesmärgiks oli saavutada kindlustushüvitise väljamakse. Maakohus tuvastas õigustatult, et vastavad suunised A.R. i poolt kindlustusandjale kindlustusjuhtumi osas ebaõige informatsiooni esitamise kohta tulid AS-i AUTOTRANSNARVA juhatuse liikmelt V. Burakilt. V. Burak valdas vajalikku informatsiooni ja ilma tema nõusoleku ning juhisteta poleks A.R. saanud ega teadnud kindlustusjuhtumi kohta ebaõigeid andmeid esitada. 14. Ringkonnakohus leiab, et maakohtus uuritud tõendid omavad vajalikku kvaliteeti ja tõendusteavet, et süüdistatavad A. Burak ja AS AUTOTRANS-NARVA süüdistuses

§ 212lg 1 - § 22 lg 2 järgi süüdi mõista.

Süüdistatava V. Buraki tegu on omistatav juriidilisele isikule ehk on toime pandud AS-i AUTOTRANS-NARVA huvides. Õiguslikult on tuvastamist leidnud, et süüdistatavad V. Burak ja AS AUTOTRANS-NARVA ise vahetult ei realiseerinud kindlustuskelmuse täideviimistegu ja nende käitumine on kvalifitseeritav kuriteole kihutamisena

§ 22lg 2 mõttes.

1. Maakohus on süüdistuse õigeks lahendamiseks analüüsinud kõiki asjaolusid, mis asjas tähtsust omavad. Selline käsitlus aitab muuhulgas mõista kuriteo toimepanemise üldist tausta. Kohtupraktika kinnitab järjekindlalt, et kindlustuskelmuse kavandaja mõtleb üldjuhul enne läbi, kelle kaasabil kuritegu toime panna. Selleks püüab ta leida enda tutvusringkonnast usaldusväärse(d) isiku(d). Enim sobivad sel puhul varasemast minevikust kinnistunud suhetega isikud (tööalased kolleegid, koolikaaslased, jne). Käesoleval juhul on tuvastatud, et A. Burak ja A.R. olid juba varasemalt tööalaselt tuttavad. Seda olukorda kasutas A. Burak ära.
2. Apellatsioonis leitakse, et kindlustusandja käsitles enda hooletuse tõttu A.R. it kindlustusvõtja esindajana ja vastu võeti justkui mingi avaldus isikult, kes ei olnud kindlustuslepingu pooleks. Selline eksimus ei olevat aga etteheidetav AS-le AUTOTRANSNARVA. Sellest eksimusest kasvas välja kriminaalasja algatamise avalduse tegemine.
3. Tutvudes asjas kogutud tõenditega ei saa kohus kuidagi nõustuda eeltoodud lihtsakoelise kaitseväitega. Nimelt nähtub materjalidest V. Buraku idee anda vajalikud juhtnöörid A.R. ile ja kihutada teda kuritegu toime panema. Ilmselgelt kartis V. Burak kindlustuskelmuse avalikuks tulekut. Ometigi otsustas V. Burak ligi 1 aasta pärast liiklusõnnetuse toimumist (20.03.2016) valida kuritegeliku tee, milleks sõlmiti 18.01.2017 sõidukile esmalt kaskokindlustus läbi maakleri.
4. Ringkonnakohtul pole nagu maakohtulgi alust kahelda A.R. i ütluste usaldusväärsuses, sest need on kooskõlas teiste süüdistatavate süüd kinnitavate tõenditega. 05.02.2019 antud ütlustes A.R. selgitas, et otsustas kõik üles tunnistada, kuna see asi ei tundunud talle õiglane (tõendite toimik 2 kd, tl 60-63). V. Burak ja kaitsja on kaitseväitena A.R. i ütlustes avaldatu kahtluse alla seadnud, aga samas pole esitanud ega osanud välja tuua ühtegi mõistlikku selgitust, miks peaks kohus A.R. i sellekohastes ütlustes kahtlema. A.R. kirjeldas ütlustes esmalt töösuhet AS-s AUTOTRANS-NARVA, kus ettevõtte juht oli V. Burak. Ta selgitas kuidas 20.03.2016 toimus liiklusõnnetus Narvast Võrru sõites, kui ta juhtis tööandjale kuuluvat sõidukit Toyota RAV 4 reg nr XXX . “Peale õnnetust töötasin ma ettevõttes edasi. Mingi aeg hiljem kutsus V. Burak mu enda juurde ning küsis minu käest, kuidas me nüüd selle situatsiooni lahendame. Mina ei osanud talle ühtegi varianti pakkuda….Peale minuga juhtunud autoavariid 20.03.2016 seisis sõiduk Toyota RAV kogu aeg AS Autotrans 17 Narva territooriumil. Mingit remonti sõidukile ei tehtud ning ta seisis lihtsalt sellisena nagu ta oli peale avariid olnud.“ Mingil ajal pakkus V. Burak A.R. ile välja järgmise variandi. „ Nimelt ütles ta mulle, et saab võtta Toyota peale uue kindlustuse ning peale seda öelda, et sõidukiga juhtus avarii ning kindlustus maksab talle sõidukimaksumuse välja. Mingi aja möödudes ütles V. Burak mulle, et ma läheksin Narvas Tiimani 3 asuvasse kahjukäsitluse keskusesse, kus ma esitaksin avalduse selle kohta, et mina põhjustasin 27.02.2017 liiklusõnnetuse, kui ma olin teel Rakverest Viljandisse. Õnnetus olevat juhtunud Tallinna-Tartu maantee lõigul. Kirjutasin avaldusse, et rullusin korduvalt üle katuse. Tegelikkuses sellist asja ei juhtunud. 06.03.2017 läks ta kahjukäsitluse keskusesse ja esitas vastava avalduse. Alguses ma ei saanud aru, et oleksin midagi valesti teinud. Kui asi juba politseisse jõudis, siis mulle hakkas kohale jõudma, milleni kõik see võib viia.“ Kui asi oli juba politseis lahendamisel, siis „V. Burak ütles mulle lisaks, et kui vaja läheb kaitsjat, siis ta tagab mulle kaitsja.“
5. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et A.R. i ütlustest nähtub ilmekalt V. Buraki kihutustegevus kindlustuskelmuse toimepanemisele. Süüdistatav V. Burak oli kuriteo toimepanemise idee autor ja kasutas A.R. it oskuslikult ära nii nagu talle oli parasjagu vaja. Kui hakkas selguma, et kavandatud kindlustuskelmus tuleb avalikuks, pidi V. Buraki plaani järgi A.R. kogu süü enda peale võtma.
6. Tunnistaja A.T. , kes töötas kindlustusmaaklerina firmas Vagner Insurance Broker AS, on andnud ütlusi järgmises. 2017 jaanuari esimeses pooles helistas talle üks tema klientidest, Narva firma Mürin OÜ esindaja nimega Vitali ja palus teha kaskokindlustuse hinnapakkumise sõidukile Toyota RAV 4 reg nr XXX . Mõne aja möödudes saabus tunnistaja tööpostkasti kirjalik tellimus elektronposti aadressilt murin.vitali@hotmail.com palvega vormistada kaskokindlustuse leping sõidukile Toyota RAV 4 reg nr XXX , tasumisega kahes osas, kuid tellimuses märgiti, et kaskokindlustuse leping on vaja vormistada firmale AS AUTOTRANSNARVA, mille juhatuse liikmeks on Vitali firmast Mürin OÜ. Tunnistaja saatis vastuse, kuid märkis, et on vaja esitada fotod sõidukist. Erinevaid ettekäändeid (fotod oli liiga suuremahulised, pole enam säilinud, jne) tuues aga soovitud fotosid sõidukist Vitali ei saatnudki. “Vaatamata minu korduvatele palvetele, nimetatud sõiduauto fotosid mulle ei esitatudki.“ (tõendite toimik, tl 178-180)
7. Ida Prefektuur tegi kohtueelse uurimise läbiviijana Häirekeskusele muuhulgas järelpärimise, kas ajavahemikul 01.02.2017 kuni 01.03.2017 on laekunud neile hädaabikõne, mis oleks seotud väidetava liiklusõnnetusega sõidukiga Toyota RAV 4 reg nr XXX , mille roolis oli A.R. (ik XXXXX, tel xxx), kus A.R. i enda sõnul oli ta 26.02.2017 Viljandist Rakverre sõidul Tallinn-Tartu maanteel sõitnud libeduse tõttu teelt välja. Häirekeskus on nimetatud järelpärimisele vastanud, et nende infosüsteemis puudub nimetatud telefoninumbrilt tehtud hädaabikõne (tõendite toimik 2 kd, tl 24-28).
8. Liiklustrassoloogia ekspertiisiakti nr 17E-LT0094 arvamuse kohaselt on ekspertiisiks esitatud 2016 ja 2017 tehtud fotodelt nähtuvad vigastused identsed, kuid 2017 tehtud fotodel on vigastatud piirkonnad roostekahjustustega (tõendite toimik 2 kd, tl 31-33).
9. Süüdistatav V. Burak on juba kohtueelsel uurimisel püüdnud uurimisobjektiks olevast sõidukist distantseerida. Nii väidab ta menetlejale saadetud vastuses AS-i AUTOTRANSNARVA juhatuse liikmena, et pärast 20.03.2016 toimunud liiklusõnnetust oli sõiduk Toyota RAV 4 reg nr XXX autoregistri andmetel küll veel AS AUTOTRANS-NARVA omandis, kuid 01.03.2016 üle antud A.R. ile. Sõiduki müügitehing oli lõplikult vormistatud A.R. i nimele 04.09.2017 (tõendite toimik 2 kd, tl 38). 18
10. Kaskokindlustusleping sõlmiti sõidukile Toyota RAV 4 reg nr XXX süüdistatava V. Buraki poolt, kes oli sel ajal AS-i AUTOTRANS-NARVA juhatuse liige 18.01.
11. Kaskokindlustuslepingu sõlmimise ajal kuulus sõiduk Toyota RAV 4 reg nr XXX AS-le AUTOTRANS-NARVA. Pärast seda, 06.03.2017 esitas A.R. V. Buraki nõudmisel Kahjukäsitluse Keskuse OÜ vahendusel kindlustusandjale ERGO Insurance SE-le teate, et toimunud on kindlustusjuhtum, mille käigus eelnimetatud sõiduk sai kahjustada. Kindlustusandjale loodi sellega ebaõige ettekujutus kindlustusjuhtumi toimumise kohta, mille eesmärgiks oli kätte saada kindlustushüvitis. Pettuslik tegu avastati aga enne makse tegemist ja kindlustushüvitis jäi välja maksmata. Seega oli V. Buraki eesmärk
12. aastal avarii teinud sõiduki osas esitada uus kaskokindlustusleping. Lepingu sõlmimine õnnestus vaatamata sellele, et fotod sõidukist jäid esitamata. Süüdistatavate soov oli, et kindlustusandja jääks uskuma nagu toimus sõidukiga õnnetus 26.02.2017 ja maksaks välja kindlustushüvitise. V. Buraki ajendas selliseks tegevuseks omakasuline eesmärk. Nimelt 2016 aasta märtsis aset leidnud liiklusõnnetuse järgselt ei hüvitanud liikluskindlustuse ettevõte V. Burakile ega tema ettevõttele AS AUTOTRANSNARVA sõiduki osas tekkinud kahju.
13. Asjas kogutud tõendusteabe õigeks hindamiseks ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et 08.09.2017 ja 19.09.2017 esitas menetleja nõudekirjad OÜ-le Mürin ja AS-le AUTOTRANSNARVA ning vastused nõudekirjadele saabusid alles 4-5 kuud hiljem, 24.01.
14. Kuna V. Burakil oli sel ajal juriidiline esindaja I. Sumorok, siis oli kindlasti dokumentatsiooni laekumisest teadlik V. Burak. Vastusega ajaliselt venitades püüdsid kahtlustatavad esitada menetlejale versiooni, justkui oleks sõiduk 26.02.2017 toimunud kindlustusjuhtumi ajal juba ära müüdud A.R. ile ja V. Burakil pole sõidukiga enam mingit puutumust. Selle rabeda kaitseväite lükkab muuhulgas juba ümber asjaolu, et just süüdistatav V. Burak oli isikuks, kes sõlmis AS-i AUTOTRANS-NARVA nimel kasko kindlustuslepingu ja tasus makse AS AUTOTRANS-NARVA finantsvahenditest. Millisel usutaval põhjusel pidi V. Burak taoliselt käituma, kui sõiduk kuulub kellegile teisele (nagu püütakse apellatsioonis väita), polegi võimalik mõista. Kaitseväidet, et 06.03.2017 seisuga kuulus sõiduk Toyota RAV 4 reg nr XXX A.R. ile, on maakohus on juba põhjalikult käsitlenud ja veenvalt ümber lükanud, mistõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks vastavaid järeldusi uuesti korrata (Ko To 1 kd, tl 62p-63). Tõenditest järeldub üheselt, et 06.03.2017 kindlustusjuhtumi teatamisel kuulus sõiduki omandiõigus jätkuvalt AS-le AUTOTRANS-NARVA ja süüdistatava V. Buraki selgitused sõiduki võõrandamisest A.R. ile on tegelikkusele mittevastavad.
15. Ringkonnakohtu arvates ei saa asjaolude õigeks hindamiseks jätta tähelepanuta fakti, et V. Burak on otsustanud kohtueelsel uurimisel ja maakohtus ütlusi mitte anda. Asjas osaleva keskse figuurina ja seaduskuuleka kodanikuna oleks tal ometi põhjust uuritava sündmuse asjaolusid selgitada. Seda enam olukorras, kus A.R. on oma ütlustes andnud V. Buraki osas süüstava iseloomuga ütlusi.
16. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonis väljapakutud seisukohaga, et kuritegu jäi katsestaadiumi. Nimelt oli kindlustuskelmus kindlustusandjale kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomisega juba lõpule viidud. Kindlustuskelmuse objektiivne koosseis on täidetud juba pettusliku teo toimepanemisega. Kindlustuskelmuse kui kelmuse erikoosseisu „kärbitus" avaldubki seega objektiivsete tunnuste väiksemas arvus (RKKKo nr 31-1-132-11, p 8). Samuti on tuvastatud, et ebaõige ettekujutuse loomine oli kantud eesmärgist saada kindlustusandjalt kindlustushüvitist.
17. Maakohus järeldas õieti, et sõiduk kuulus AS-le AUTOTRANS-NARVA ja kohtule pole esitatud tõendeid, mis näitaksid, et A.R. il oli võimalik otsustada AS-i AUTOTRANS-NARVA 19 varadega seotud asjaolude üle. Küll oli taoline volitus ja pädevus olemas V. Burakil. A.R. i ütlused koos objektiivselt avaldunud asjaoludega kinnitavad, et õigusvastase teo toimepanemise tahtluse tekitas A.R. is V. Burak. Enne V. Buraki ettepanekut A.R. il kindlustuskelmuse toimepanemise tahtlus puudus ja just V. Buraki ettepanek oli õigusvastase teo toimepanemise käivitajaks. St, et õiguslikult on sedastatav põhjuslik seos põhiteo ja kihutamise vahel.
18. Vabatahtlik liikluskindlustusleping sõlmiti AS-i AUTOTRANS-NARVA ja kindlustusvõtja ERGO Insurance SE vahel AS AUTOTRANS-NARVA vara ehk mootorsõiduki Toyota RAV4 reg-märgiga XXX suhtes. Kindlustuspoliisi lisa 1 kohaselt on soodustatud isikuks sõiduki omanik. Menetluse käigus leidis tuvastamist, et kindlustuskelmuse, sellele kihutamise toimepanemise ajal oli sõiduki omanikuks AS AUTOTRANS-NARVA.

§-s 212 sätestatud kindlustuskelmuse koosseis hõlmab ka juhtumeid, kus kindlustuslepingu kohaselt on soodustatuks kolmas isik ja kindlustuspettuse toimepanija seab eesmärgiks kindlustushüvitise väljapetmise kolmanda isiku kasuks (RKKKo nr 3-1-1-105-13, p 22.2). VÕS § 425 lg 1 kohaselt on soodustatud isik, kellel on kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kindlustushüvitis, kokkulepitud rahasumma või muu kindlustusandja kohustuse täitmine vastavalt lepingule. Seega järeldub, et kindlustushüvitise saamiseks õigustatud subjektiks oli AS AUTOTRANS-NARVA, kindlustusandja oleks väljamakse teinud just talle ehk et kindlustuskelmusele kihutamist ei pannud V. Burak toime mitte oma erahuvist lähtuvalt, vaid juriidilise isiku huve silmas pidades.

1. Kaitsja S. Sillari esitas taotluse valitud kaitsjale õigusabikulude väljamõistmiseks, seoses maakohtu otsuse analüüsi ja apellatsiooni koostamisega summas 800 eurot. Nimetatud tunnitasu suurus on mõistlik ning kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Kulutused on põhjendatud ja vajalikud. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 märgitud lahendi, siis vastavalt KrMS § 185 lg-le 2 jäävad menetluskulud süüdistatava enda kanda.
2. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 05.11.2019 otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Tiit Lõhmus Mati Kartau (allkirjastatud digitaalselt) 20 Aarne Sarjas