Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. ASJAOLUD R. N. (nime vahetanud, endise nimega R. K., edaspidi ka võlgnik) omandas 10.07.2001 aastal kinnistu asukohaga: Saare maakond xxx (reg. nr xx). Kinnistu oli erastatud järelmaksuga H. S. (edaspidi erastaja) poolt ja vastavalt 12.05.2000 sõlmitud maa ostu- müügilepingule (lisa1, edaspidi erastamise leping) võttis erastaja kohustuse tasuda riigile erastamise järelmaksu makseid vastavalt kokkulepitud maksegraafikule. Võlgnik võttis 10.07.2001 aastal sõlmitud ja notariaalselt tõestatud kinnistu ostu- müügi ja võla ülekandmise lepingu nr 3151 (lisa 2, edaspidi leping) alusel üle kohustuse tasuda riigile eelnimetatud järelmaksu makseid. Võlgnik kohustus tasuma intressi 2,5% aastas tasumisele kuuluvast summast. Nõusoleku võlakohustuse üle võtmiseks andis Eesti Vabariigi nimel Saare maavanem korraldusega nr 760, 19.06.2001 (lisa 3). Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK) hallata on 01.01.2018 aastast (Vabariigi valitsuse seaduse (VVS) § 10512 lg 2 ja Riigi Tugiteenuste Keskuse põhimäärus § 15 lg 1 punktide 7, 10 ja 101 alusel) maa erastamise järelmaksu nõuded, sh nõuded, mida varasemalt haldas Eesti Vabariigi nimel Saare Maavalitsus. Lepingu punktidest 2.1 kuni 2.3 tuleneb, et võlgnik kohustus tasuma erastamise lepingust tuleneva võlakohustuse jäägi (1158672 krooni, s.o. 74052, 64 eurot) järelmaksu makseid Maksegraafiku kohaselt on võlgnik kohustatud tasuma osamakseid kaks korda aastas (kuupäevadel 10.05 ja 10.11), igakord 765,53 eurot põhiosa ja intressi 38,28 eurot. Võlgnik on kohustatud tasuma maksegraafiku makseid kuni võlakohustuse täieliku tasumiseni (viimase järelmaksu osamakse tähtaeg on 10.05.2050). Võlgnik on jätnud maksegraafiku järgsed maksed tasumata ja praeguse seisuga on sissenõutavad ja võlas 3 makset (põhinõue: 2217,92 eurot). Maksmata on maksed tähtaegadega 10.05.2018, 10.11.2018 ja 10.05. 2019. Järelikult on kostja oma kohustust hageja ees rikkunud. Erastamise lepingust tulenevate võlakohustuste üle võtmisel võlaõigusseaduse seaduse (edaspidi VÕS) § 175 lõike 1 ja § 177 lõike 1 järgi ning vastavalt võlgniku, Eesti Vabariigi (Saare Maavalitsus) ja erastaja vahel sõlmitud notariaalselt tõestatud lepingule on võlausaldajal õigus nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist (VÕS § 101 lg 1 p1). RTK on võlgnikku teavitanud tähtajaks tasumata summade suuruse ning palunud võlgnevus tasuda (Lisa 4). Kuna kostja ei täitnud nõuetekohaselt oma lepingulisi kohustusi, pöördus hageja 20.06.2019 kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avaldusega. Käesolev hagiavaldus esitatakse tsiviilasjas nr 2-19-117393 maksekäsu kiirmenetluses esitatud menetluse käigus. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja nõuab viivist 0,05% päevas. Käesoleval juhul on ajavahemikus 27.07.2018 - 07.08.2019. kogunenud viivist summas 265,78 eurot. Tulenevalt
palume välja mõista viivise tasumata põhivõlalt alates 07.08.2019 kuni põhivõla tasumiseni VÕS 113 lg 1 teise lause sätestatud määras. Võlgnikul on tasumata intress summas 76,56 eurot (5% aastas 10.05.2018 - 10.05.2019) eurot. Seisuga 07.08.2019.a on hageja nõude suuruseks 2 560,26 eurot, mis tuleneb põhivõlast 2 217,92 eurot, intressist 76,56 eurot ning viivisest 265,78 eurot (Lisa 5). 2
lg.1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.
lg.3 kohaselt võib õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Tulenevalt sellest, et kostja tunnistas hagi täies ulatuses, rahuldab maakohus hagi täies ulatuses ja teeb otsuse ilma põhjendava osata. 7.
lg.1 p.1 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 8. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (
Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (
lg 2).
lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Tsiviilasjamaterjalide kohaselt võlgnik R. N. esitas maksekäsu kiirmenetluses 17.07.2019 nõudele vastuväite. 3
lg 1 kohaselt on riigilõivu tasumisest vabastatud Eesti Vabariik kui menetlusosaline. Hagiavalduse esitamisel tuli
Hageja leiab, et tegemist on menetluskuluga ning riigilõivuseadus ei näe selles osas ette riigilõivu vabastust. Seega kui otsus tehakse riigi kasuks, tuleb kostjalt menetluskuluna ka riigilõiv välja mõista. Muid menetluskulusid hagejal ei ole käesolevas tsiviilasjas tekkinud. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv (
Kuna kohus rahuldab hagi ja hageja oli hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigilõivu 275 eurot
Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul ning tasumisega viivitamisel tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.