Obsah (8)
§ 102§ 109§ 171§ 31§ 1§ 91§ 158§ 23KOHTUMÄÄRUS (PANKROTIMÄÄRUS) Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. oktoober 2019. a, Jõhvi Kohtunik Piret Raik Tsiviilasja number 2-19-11799 Tsiviilasi A. D.i pankrotiavaldus Menetlusos
§ 102
lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. 1 Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
- Määrata ajutise halduri Tiia Kalause tasu kokku 401 (nelisada üks) eurot 80 senti. 7.1 Ajutise pankrotihalduri tasu 397 (kolmsada üheksakümmend seitse) eurot, millele lisandub käibemaks, mõista välja riigi vahenditest OÜ Civilex (arvelduskonto nr EE312200221055387366 Swedbank) kasuks; 7.2 Ajutise pankrotihalduri tasu summas 4 (neli) eurot 80 senti jätta Aexander D.i kanda.
- Kohtumääruse resolutsioon avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotimäärus saata avaldajale ja pankrotihaldurile ja täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD
- A. D. esitas Viru Maakohtule pankrotiavalduse ja taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja valdava osa elust töötanud kaugsõiduautojuhina. Alates
- aastast töökohta ei ole peamiselt tervislikel põhjustel. Kannab karistust alates 22.11.2015 kuni 22.07.2020.a. Avaldajal tekkisid võlgnevused seoses kutsehaiguse
(2013)ja töökoha kaotusega. Käesoleval ajal puudub võimalus kohustuste tasumiseks. Puudub sissetulek ja vara, mille arvelt oleks võimalik kohustusi täita. Võlgnik on maksejõuetu mistõttu palub A. D. välja kuulutada enda pankroti ning pankrotimenetluse lõppemisel algatada kohustustest vabastamise menetluse.
- Kohus võttis 10.09.2019.a määrusega pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks halduriks Tiia Kalause.
- Ajutine haldur esitas 03.10.2019.a kohtule aruande, mille kohaselt: 3.1 Andmed võlgniku vara kohta: Ajutine haldur on tuvastas, et võlgniku abielu lõppes 1984.aastal, s.o. 35 aastat tagasi, seega isegi kui abikaasadel ühisvara oli ja see lahutamisel jäi jagamata, siis käesoleval ajal on kõik ühisvara jagamise tähtajad möödunud. 3.1.1 Kinnisvara: Kinnistusraamatu kohaselt võlgnikule kinnistuid ei kuulu. Rahvastikuregistri kohaselt on võlgniku elukohaks märgitud xxx. Kinnistusraamatu kohaselt kuulus xxx korteriomand pärimistunnistuse alusel N. D.ile ja A. D.ile ühiselt alates 28.07.2010.a. 2 06.09.2012.a. on N. D.i ja A. D.i vahel sõlmitud pärandvara ühisuse osalise lõpetamise ja pärandvara osalise jagamise leping. Lepingu kohaselt kaaspärijatena lepinguosalised N. D. ja A. D. leppisid kokku, et lõpetatakse varaühistus pärandina saadud kinnistutele: - korteriomand xxx; - kinnistu Ookean 29 (registriosa nr 1539802). Ühisomandis olnud pärandvara jagati järgmiselt: korteriomand xxx jäi N. D.i omandisse ja kinnistu registriosa nr 1539802 jäi A. D.i omandisse. Viimane on kolme kuu möödudes 13.12.2012 kinnistu võõrandanud/kinkinud O. D.ile, kes on registri kohaselt võlgniku poeg. Käesoleval ajal on kinnistu omanikeks A. R. ja M.-M. S.. Tingimisi vabastamise avalduses märkis võlgnik et vabanedes ootab teda elukoht elukaaslase juures, kuid puudusid täpsed kontaktid ja muud andmed. Võlgnik ise on oma vastuses ajutisele haldurile selgitanud, et enne vangistust tal kindel elukoht puudus ja elas sisuliselt autos. 3.1.2 Vallasvara, muu vara ja rahalised vahendid: - Maanteeameti liiklusregistri andmetel on võlgniku nimele registreeritud sõiduk CITROEN XSARA Picasso (2005.a väljalase). Sõidukil on erinevate kohtutäiturite arestid. Käesoleval ajal asub sõiduk parklas X OÜ-s. Kohtuotsuse kohaselt oli sõiduk asitõendina kriminaalmenetluses ning hoiustatud Maksu- ja Tolliameti poolt eelnimetatud parklas. Parkla on ajutisele haldurile kinnitanud sõiduki olemasolu, kuid selle vabastamine on ilmselt võimalik pärast pankroti väljakuulutamist ning Maksu- ja Tolliametilt vastava nõusoleku saamist. Parkla esitas ajutisele haldurile fotod sõidukist. Fotodelt nähtub, et läbiotsimise käigus on auto sisemus saanud tugevasti kannatada ning auto vanust arvestades ei ole selle prognoositav väärtus üle 500 euro. Muu vallasvara: Muu vallasvarana tuleb hinnata võlgnikule kuuluvaid isiklikke tarbeesemeid, mida ei saa pankrotivarasse arvata. Ajutine haldur ei ole võlgnikul registrisse kantud vara tuvastanud. Kohtuotsuse kohaselt tagastati võlgnikule vallasvara: 2 ikooni, hõbedane krutsifiks, mobiiltelefon Nokia, mobiiltelefon Samsung ja GPS-seade Garmin. Võlgnik selgitas ajutisele haldurile, et nimetatud esemed on talle tagastamisele kuuluv vara Viru Vangla laos. Kas vara on võimalik realiseerida, selgub pärast varaga tutvumist. Rahalised vahendid : Võlgnikul on arvelduskonto nr EExxx Swedbank, mille saldo on 3,04 eurot, kontol on broneering 32,64 € kaardi kuutasudest Kuna võlgnik on kinnipeetav, siis toimub tal rahaliste vahendite arestimine vastavalt VangS § 44, mille kohaselt 50% kantakse nõuete fondi, 30% vabanemisfondi ning 20% on isikul kasutamiseks teenuste eest kinnipidamisasutuses. Võlgnikule avatud K-Raha konto kohaselt on talle laekumine olnud ainult eraisikult, mille suurus on 100 – 150 eurot. Pankroti väljakuulutamisel laekub võlgniku tulust 50% pankrotimenetlusse. Ülejäänud osale pankrotimenetluses arestimisõigus puudub. Teistes krediidiasutustes võlgnikul lepingulised suhted puuduvad. Maksu- ja Tolliameti andmetel puuduvad isikul võlad riigimaksete osas. MTA andmetel on viimati võlgnikule 2015.aasta jaanuaris deklareerinud tulu X OÜ. Pensionikeskuse andmetel ei ole võlgnik liitunud kogumispensioniga. 3.1.3 Nõuded kolmandate isikute vastu Ajutine haldur ei ole tuvastanud avalikest registritest võlgniku nõudeid kolmandate isikute vastu. Võlgnik ei ole avalduses saadaolevaid nõudeid varana esitanud. 3.1.4 Seosed äriühingutega 3 Äriregistri andmetel võlgnikul puuduvad seosed äriühingutega. Ajutise halduri kogutud materjalide põhjal ei kuulu võlgnikule realiseeritavat kinnisvara, vallasvara on eelduslikult vähelikviidne. Rahalised vahendeid kontol puuduvad. 3.2 Andmed võlgniku kohustuste kohta: Pandiga tagamata nõuded: Täitemenetluste registri kohaselt on käesoleval ajal võlgniku suhtes läbiviidavaid täitemenetlusi teadaolevalt 8 sissenõudja avalduse alusel Tsiviilhagi kriminaalasjas: OÜ X summas 1 172,09 eurot, nõude jääk 137,09 eurot (kohtutäituri tasu jääk 151,96 eurot) Sama sissenõudja nõuet täidab ka kohtutäitur Elin Vilippus, kelle andmetel on sissenõudja nõude jääk 1092,99 eurot ja kohtutäituri tasu 304,89 eurot Kui eeldada, et tegemist on ühe sissenõudja kahe erineva nõudega, siis kokku on OÜ X nõue võlgniku vastu 1 230,08 eurot. X AS-le (end. X) on kohustus 257,50 eurot (kohtutäitur Katrin Vellet). Riigi Tugiteenuste Keskus on sissenõudjaks kahes kriminaalasjas välja mõistetud menetluskulude osas, kokku summas 3 351,55 eurot. Politsei- ja Piirivalveameti nõudeid on täitmisel veel kokku summas 230 eurot. Kokku on ajutine haldur tuvastanud võlgniku kohustusi summas 5 069,13 eurot. Kokkuvõtvalt leiab ajutine haldur, et võlgnik on maksejõuetu ning see on püsiv vähemalt lähema 10 kuu jooksul. Võib eeldada, et võlgnik ei ole suuteline ka pärast vabanemist koheselt teenima tulu, mis võimaldaks kõikide kohustuste täitmist lühikese perioodi vältel. Kuna võlgnikule on kohaldatud vanglakaristust, siis ka väärteotrahvide nõuded ei aegu lähema aja jooksul, sest vangistuses viibimise ajal nende nõuete aegumine peatub. 3.3 Maksejõuetuse põhjustest Ajutine haldur on analüüsinud võlgniku suhtes läbiviidud täitemenetluste registrit ning leiab, et võlgniku vastu olevatest nõuetest suurem osa on seotud kriminaalmenetlustes välja mõistetud menetluskulude ning tsiviilhagiga. Seega, antud võlgniku puhul ei ole tegemist nõuetega, mis oleks tekkinud kiirlaenudest, mida ta oleks vajanud enda jaoks eluliselt vajaliku toidu või esmatarbekaupade muretsemiseks, vaid nõuded on tekkinud tema enda poolt süülise käitumise tõttu. 3.4 Vara tagasivõitmisest Ajutine haldur on analüüsinud esitatud andmete kohaselt tagasivõitmise aluseid
§ 109jj tulenevalt.
Kogutud materjalide põhjal ei ole ajutine haldur vara tagasivõitmise aluseid tuvastanud. Võlgniku poolt oma kinnisvaraga teostatud tehingute tagasivõitmise tähtajad on
kohaselt möödunud. Samuti ei saa kindlalt väita, et tehingute tegemise ajal võlgnik oli maksejõuetu või need tehingud muutsid ta maksejõuetuks. Enamus sissenõudmisel olevaid kohustusi on tekkinud pärast varaga tehtud tehinguid. 3.5 Edasise pankrotimenetluse perspektiiv Ajutine haldur seisukohal, et võlgnikul puudub likviidne vara ning sissetulek ei võimalda rahuldada võlanõudeid, sest vangistuses viibimise periood lõpeb eelduslikult 2020. aasta suvel. Juhul, kui kohus pankrotimenetluse läbimise järel algatab võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse, siis selle läbimisel 5-7 aasta jooksul on võlgnikul võimalus pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabaneda juhul, kui ta ise on võlgniku kohustuste täitmiseks piisavalt motiveeritud. Ajutise halduri poolt on tuvastatud, et võlgnikul puudub 4 käesoleval ajal vara ja rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Kuna võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, siis
§ 171
lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine
§ 171lõikes 2 toodud asjaolusid menetluse algatamata jätmiseks.
Juhul, kui kohus kuulutab välja A. D. pankroti, siis ajutine haldur Tiia Kalaus - annab nõusoleku jätkamiseks pankrotihaldurina; - palub määrata võlausaldajate I üldkoosoleku aeg ja koht; - avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded; - mõista välja ajutise halduri tasu ja kulud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 4. Kohus rahuldab A. D.i pankrotiavalduse. 5. Vastavalt pankrotiseaduse (
) § 31 lg 1 kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
§ 31
lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Tulenevalt
§ 1
lg 2 ja 3 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vastavalt
§ 91
lg 1 ei või füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist.
- Ajutise halduri aruandest selgub, et võlgniku kohustused ületavad tema vara (vara puudub). Võlgnik kannab hetkel vanglakaristust ning puudub sissetulek ja vara, millest oleks võimalik võetud kohustusi täita.
- Võlgnik on kohtule esitanud taotluse kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks.
§ 171
lg 11 kohaselt tuleb kohtul võlgniku pankrot välja kuulutada juhul, kui ei ole tuvastatud
§ 171
lg 2 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Käesoleval hetkel ei ole kohtule teada asjaolusid, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus
§ 158
lg 4 sätestatud juhul (pankrotimenetluse raugemine) või lõpparuande kinnitamisel (
§ 171lg 1).
Kohus kuulutab välja A. D.i pankroti.
- Pankrotihaldur Tiia Kalaus on andnud kohtule nõusoleku asuda täitma pankrotihalduri ülesandeid võlgniku pankrotimenetluses. Kohus leiab, et Tiia Kalaus vastab pankrotihalduri kohta kehtestatud nõuetele ning nimetab Tiia Kalause pankrotihalduriks A. D.i pankrotimenetluses.
- Kooskõlas
§ 31lg 6, määrab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 30.
oktoober 2019 kell 13.30 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas. 10. Vastavalt
§ 23
on ajutise halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Samuti on ajutisel halduril õigus nõuda ülesannete täitmiseks tehtud 5 vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Ajutine haldur palub
§ 23
lg 1 alusel välja mõista ajutise halduri tasu ja kulu kokku 401, 80 eurot (so 6, 4 tundi), millest - 397 eurot (lisandub käibemaks) määrata hüvitamisele riigi vahenditest: - 4, 80 eurot jätta võlgniku kanda. Tasu palub haldur mõista välja OÜ Civilex kasuks. Kohus leiab, et halduri tasu taotlus, arvestades halduri ülesannete mahtu ja kulutatud tööaega, on põhjendatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 6