← Eesti

1-20-507/4

Kriminaalasi nr 1-20-507 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2020. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-507 (19278001837) Kohtunik R

§ 424

lg 1 järgi RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Ove Luik

§ 424

lg 1 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 300 päevamäära, s.o 3000 (kolm tuhat) eurot.

§ 66

lg 1,3 alusel määrata, et Ove Luigel tuleb mõistetud rahaline karistus tasuda ositi 1 (ühe) aasta jooksul kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast kuust alates. Ove Luik on kohustatud alates märtsist

  1. a maksma igakuiselt hiljemalt
  2. kuupäevaks vähemalt 250 (kakssada viiskümmend) eurot kuni kogu summa tasumiseni. Rahaline karistus tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Viitenumber rahalise karistuse tasumisel on
  3. Selgitusse tuleb märkida „1-20-507, rahaline karistus, Ove Luik“. KrMS § 180 lg 1 alusel Ove Luigelt välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot, riigi õigusabi kulu 225 (kakssada kakskümmend viis) eurot 12 senti ja ekspertiisitasu 27 (kakskümmend seitse) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Ove Luigel on õigus menetluskulud kogusummas 1128 (üks tuhat ükssada kakskümmend kaheksa) eurot 12 senti tasuda 1 (ühe) aasta jooksul kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast kuust alates. Ove Luik on kohustatud maksma alates märtsist
  4. a igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 94 (üheksakümmend neli) eurot 01 senti kuni kogu summa tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Viitenumber menetluskulude tasumisel on
  5. Selgitusse tuleb märkida „1-20-507, menetluskulud, Ove Luik“. Rahalise karistuse või menetluskulude tasumiseks ettenähtud maksegraafikute mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde CD-plaat Häirekeskuse kõnesalvestisega ja DVD-plaat videosalvestisega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral (KrMS
  6. peatüki
  7. jao sätted) või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu Ove Luigele on esitatud süüdistus

§ 424lg 1 järgi selles, et tema 12.09.2019.

a kella 23.46 paiku Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Mõhkküla külas Põltsamaa-Võhma tee

  1. kilomeetril juhtis mootorratast Yamaha XVS 1100, registreerimisnumbriga xxxxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust (A-kategooria), kaotas sõiduki üle kontrolli ning paiskus koos kaasreisija xxxxxxxxxxxxxxx mootorrattalt maha. Ove Luik oli mootorsõidukit juhtides alkoholijoobeseisundis, kus alkoholisisaldus tema veres vereproovi võtmise ajal (13.09.
  2. a kell 01.14) oli 1,83±0,06 mg/g, k=2 kohta, millise tegevusega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis, ja liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 nõuet, mille kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuhti, kelle ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi, ning liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 sätteid, mille kohaselt mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. 2

§ 424

lg 1 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks rahalise karistuse 300 päevamäära, s.o 3000 eurot.

§ 66

lg 1 alusel määrata mõistetud rahaline karistus tasumisele ositi ühe aasta jooksul, s.o igakuiselt 20. kuupäevaks alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast kuust vähemalt 250 eurot. Menetluskulu: sundraha 876 eurot, ekspertiisitasu 27 eurot, määratud kaitsja tasu prokuratuuris 225,12 eurot, kokku 1128,12 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulud tasumisele osade kaupa ühe aasta jooksul, kohustades Ove Luike tasuma alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt viimaseks kuupäevaks 94,01 eurot. II Kohtu seisukoht Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista Ove Luige süüdi

§ 424

lg 1 järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

§ 44

lg-st 2, 3 ja teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtuvalt tuleb rahalise karistuse suuruse arvutamisel aluseks võtta miinimumpäevamäär 10 eurot. Seega on 300 päevamäära rahalise karistuse suuruseks 3000 eurot. Ove Luigelt tuleb välja mõista menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele ning määrata need tasumisele kokkuleppes märgitud viisil ja ulatuses. III Asitõendid Kriminaalasja juures on asitõenditeks CD-plaat Häirekeskuse kõnesalvestisega (tl 45) ja DVDplaat videosalvestisega (tl 62), mis tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.