lg.1 - § 25 lg.2 järgi üldmenetluses Natalja Vester Kaitsja Leelo Viil SÜÜDISTATAV: VASSILI KOVALENKO - Elu- või asukoht ja aadress - xxx / alates 12.08.2018 viibib vahi all Tallinna Vanglas . Isikukood või sünniaeg 34908110243, kodakondsus-määratlemata, haridus-xxx, emakeelvene keel. xxx. Karistatus : Kehtivaid kriminaalkaristusi 1 /tl 201-202/:Harju Maakohtu 04.04.2018 kohtuotsusega karistati
MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ning mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 11 kuud ja 28 päeva vangistust.
Kehtivaid väärteokaristusi 2 . Vassili Kovalenko oli KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 12.08.2018 ning vahistatud Harju Maakohtu 13.08.2018 kohtumääruse nr 1-18-6382 alusel kaheks kuuks kuni 12.10.2018, vahi all pidamise tähtaega pikendatud kuni 12.12.2018 RESOLUTSIOON Mõista Vassili Kovalenko süüdi
lg.1-§ 25 lg.2 järgi ning karistada teda 6(kuue) aastase vangistusega.
kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o. 11 kuud ja 28 päeva vangistust võrra ja lõp1 likuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 6(kuus) aastat, 11(üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates kahtlustatavana kinnipidamisest ning karistuse kandmise alguseks lugeda kinnipidamise aeg 12.08.2018.a. Andmed asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud objektide kohta, salvestised: - 2 CD-d 12.08.2018 häirekeskusele tehtud kõnede helisalvestistega ,mis asuvad kriminaalasja materjalide juures /toimiku tagakaanel/- jätta KrMS § 126 lg.3 p.1 alusel kriminaalasja toimiku juurde; - Kannatanu M M verega määrdunud riided - lühikesed ruudulised püksid ning punased aluspüksid , mis antud hoiule Põhja prefektuuri asitõendite hoidlasse aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada ; - Süüdistatava Vassili Kovalenko verega määrdunud riided - halli värvi dressipüksid ning valget värvi T-särk – antud hoiule Põhja prefektuuri asitõendite hoidlasse aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada ; - 48 karpi proovidega, 1 karp tšekiga, lihahaamer, sinist värvi T-särk, musta värvi särk ja pruuni värvi käterätik – antud hoiule Põhja prefektuuri asitõendite hoidlasse aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn –kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada . Mõista Vassili Kovalenkolt välja KrMS § 179 lg.1 p.2, § 175 lg.1 p.4,9 ja § 180 lg.1alusel sundraha I astme kuriteo toimepanemise eest 1350 € (üks tuhat kolmsada viiskümmend eurot), advokaadi õigusabikulud summas kaitsja tasu 630 € (kuussada kolmkümmend eurot) kohtupsühhiaatriaekspertiisi tasu summas 765 € (seitsesada kuuskümmend viis eurot) ,isiku kohtuarstliku ekspertiisi teostamise kulu summas 84 € (kaheksakümmend neli eurot ) KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud summas 2829 eurot tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteist)kuu jooksul igakuiste maksetena, seega kuulub ühes kuus tasumisele 235.75 eurot. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor Bank. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetule tema poolt avaldatud meili- või postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas tutvumiseks kättesaadav 05. septembrist 2019.a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale. Süüdistuse sisu: 2 Vassili Kovalenkot süüdistatakse selles, et tema 12.08.2018 hommikul Tallinnas aadressil xxx asuvas korteris nr xx, tungis kallale M Mle, lüües teda korduvalt lihahaamriga vastu pead. Löömise käigus pani kannatanu löökide tõrjumiseks käed pea piirkonda, kuid Vassili Kovalenko jätkas tema löömist lihahaamriga vastu pead ja käsi. Oma tegevusega põhjustas Vassili Kovalenko kannatanule M Mle vasaku käe V sõrme murru, hulgalised põrutushaavad (meditsiinidokumentide andmetel 10 haava) pea piirkonnas ning põrutushaava kukla piirkonnas koos aktiivse arteriaalse verejooksuga, mis on eluohtlik tervisekahjustus. Lüües kannatanut lihahaamriga korduvalt ja jõuliselt elutähtsasse piirkonda, s.o pähe, pidi V. Kovalenko pidama võimalikuks, et võib kannatanu tappa, kuna tekitas kannatanu elule vahetu ohu, mis oli lähedal võimalikule surma saabumisele ehk tema tegevus oli suunatud kannatanu tapmisele ja ta pidi möönma oma tegevuse ohtlikkust. Tegu jäi Vassili Kovalenko tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna kannatanul M Ml õnnestus korterist välja joosta. Seega pani Vassili Kovalenko toime teise inimese tapmise katse, s.o
MAAKOHTU SEISUKOHT. Kriminaalasjas puudub vaidlus, et 12.08.2018 hommikul Tallinnas aadressil xxx asuvas korteris nr xxx, tungis Vassili Kovalenko kallale M Mle, lüües teda korduvalt liha-haamriga vastu pead. Löömise käigus pani kannatanu löökide tõrjumiseks käed pea piirkonda, kuid Vassili Kovalenko jätkas tema löömist lihahaamriga vastu pead ja käsi. Oma tegevusega põhjustas Vassili Kovalenko kannatanule M Mle vasaku käe V sõrme murru, hulgalised põrutushaavad (meditsiinidokumentide andmetel 10 haava) pea piirkonnas ning põrutushaava kukla piirkonnas koos aktiivse arteriaalse verejooksuga, mis on eluohtlik tervisekahjustus. Lüües kannatanut lihahaamriga korduvalt ja jõuliselt elutähtsasse piirkonda, s.o pähe, pidi V. Kovalenko pidama võimalikuks, et võib kannatanu tappa, kuna tekitas kannatanu elule vahetu ohu, mis oli lähedal võimalikule surma saabumisele ehk tema tegevus oli suunatud kannatanu tapmisele ja ta pidi möönma oma tegevuse ohtlikkust. Tegu jäi Vassili Kovalenko tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna kannatanul M Ml õnnestus korterist välja joosta. Süüdistatav , andes kohtus ristküsitlusel ütlusi , selgitab, et tunneb kannatanut umbes 7 aastat. Peale naise surma tihti napsitasid koos. Alkoholi tarvitasid koos kas ühe või teise pool korteris. Alkoholi koguseks oli umbes liiter ja jõid nii viina kui õlut. Jõid paar-kolm tundi, mõnikord ka terve päeva. Nendevaheline suhtlemine ei piirdunud ainult ühise alkoholi tarvitamisega ,käis tal tööl abiks.Töö juures abistas kannatanut heast südamest, tal polnud kodus midagi teha. Aitas kaablit vedada, elektri asjus aitas. Suhted kannatanuga olid väga head. Kunagi pole olnud konflikte või tülisid kannatanuga. Alkoholi tarvitasid tihti, jõid pudeli, käisid poes, tõid juurde veel viina ja õlut. Süüdistatav tunnistab, et tal on olnud ka varem alkoholi tarvitades mälukaotusi. On isegi kukkunud Ei ole kunagi kannatanule halba soovinud. Sellel konkreetsel korral hakkas ta jooma juba eelmisel päeval, ühe teise naabrimehega. Süüdistataval oli sünnipäev ja kutsus kannatanut ka jooma, kuid viimast polnud kodus. Kutsus kannatanut seepärast, et austab teda, olid sõbrad, käisid koos kalmistul, kuna kanna-tanul suri ka naine ära. Kui kannatanu talle külla tuli, oli tema juba alkoholi tarvitanud. Tal oli enne 700 grammine viin, siis õllepakk, käis veel poes, võttis veel pudeli ja õlled. Kui kannatanu külla tuli ,oli ühiseks tarvitamiseks pudel 0,7 l viina ja õlut. Jõid koos kannatanuga kõik ära , jäi väga purju ning ei mäleta enam üldse mitte midagi. Ärkas verisena ja üksinda, kedagi ei olnud, läks rõdule, koputas naabrimehele,kutsus naabri enda poole, naaber tuli . Oli hämmingus, kuna oli üleni verine. 3 Ütles, et kutsugu politsei välja ja naaber kutsuski. Tal ei olnud mingit põhjust kannatanut lüüa ega soovinud teda tappa. Täielikult tunnistab ennast kuriteo toimepanemises süüdi, kuid ei mäleta juhtunust midagi , ei soovinud kannatanut tappa. Kannatanu M M ütluste kohaselt tunneb süüdistatavat umbes 5 aastat. Omavahelised suhted enne ja pärast seda sündmust on normaalsed.Vihavaenu ei ole . Suhtlesid päris tihedalt. mitte iga päev. Viibis 12.augusti 2018.a.hommikul Vassili Kovalenko korteris xxx. Tema aadress on xxx. Elab kolmandal ja Vassili elas neljandal. Hommikul umbes kell 8 läks Vassili Kovaleno juurde , kuna viimane koputas õngeridvaga vastu akent ,kutsus enda juurde üles. Läks üles ning võtsid natuke napsi. Korteris olid kahekesi, rohkem kedagi ei olnud. Võtsid viina, kuid mitu pitsi, ei oska öelda. Oli korteris umbes kaks tundi. Kella 10 paiku juhtus niimoodi, et Vassili tungis talle kallale, selja tagant, rohkem ei mäleta. Kanna-tanu ütles, et ta oli püsti ja tahtis koju minna.Vassili lõi nagu pärast selgus,lihahaamriga vas-tu pead. Kui sai kaks lööki vastu pead, siis kadus mõistus ära. Mitu korda Kovalenko teda lõi, ei oska öelda. Medõde kui pärast pead sidus, luges 13 haava. Löömise ajal automaatselt kattis pea kätega, aga seda ise ei mäleta. Lõi tal sõrme puruks. Edasi ei mäleta mitte midagi. Mingit konflikti ei olnud, ei saa aru, miks Vassili teda lõi. Sai igal juhul kuidagi oma korte-risse , naabrid kutsusid politsei ja kiirabi. Ise ei tea midagi, kaotas meelemärkuse.Korraks mä-letab kiirabi töötajate saabumist. Siis tuli pilt ette ja siis kadus jälle ära, sest verekaotus oli suur, et ei mäleta midagi. Hiljem haiglas järgmisel hommikul toibus. On ka varem koos süü-distatavaga alkoholi tarvitanud. Alkoholi on koos tarvitanud mõõdukalt , päris pildituks ei ole joonud . Selgitab, et Vassili Kovalenko on normaalne, kui on keskmises joobes, siis on kõik korras. Aga kui on liiga palju joonud, siis ta võib agressiivseks minna. Varasemalt ei ole nen-de vahel esinenud tõsisemaid konflikte, kuid teab, et Vassili on olnud vägivaldne. Kuna elab tema all, siis teab, et ükskord virutas ühele naisterahvale kirvega pähe . Teab, et tal on olnud maja elanikega natuke konflikte . Arvab, et selle tõsise intsidendini viis liigne alkoholi tarbi-mine, inimene jõi lihtsalt üle ja lihtsalt katus sõitis ära. Muud ei saanudki olla. Kannatanu hinnangul on Vassili Kovalenko psüühika korras. Muidu poleks temaga suhelnudki. Kovalenkol ei olnud põhjust tema surma soovida .Kannatanu arvab , et Kovalenko ei tundnud teda äragi ,ta võib-olla ei saanud arugi, kellega tal tegemist on. Jumal teab, kellega ta võitles seal. Vaevalt, et ta teda ära tahtis tappa, seda kannatanu ei usu. Tsiviilhagi esitanud ei ole. Nii nagu kohus otsustab, nii tulebki karistada. Temal mingit vihavaenu ega pretensioone ei ole. Kriminaalasjas on kohtule esitatud tõendite hulgas sündmuskoha vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud xxx nii kannatanu kui süüdistatava korterit. Korter nr.xx ja xxx. Kõik verejäljed on fikseeritud, pildistatud. Samuti sündmuskohalt süüdistatava korterist valamu juurest kapi pinnal ja valamus asub verekahtlase määrdumisega lihahaamer , mis on ära võetud ja käes-olevas asjas on asitõendiks. Samuti on kriminaalasjas kohtule esitatud tõendite hulgas kannatanu M M läbivaatuse protokoll, koos fototabeliga, millega on fikseeritud isiku peapiirkonna sidemed, kuklal veri hüübinud, mõlemal käel küünarnukist allpool sidemed, mõlema käelabal näha haavu, vasaku käe küünarnukil haav. Isiku läbivaatuse protokoll on koostatud samal päeval s.o.
raske tervisekahjustuse tekitamine , mille sanktsioon on nelja kuni kaheteistkümne aastane vangistus. Kõike eelnevat arvestades palub kaitsja Vassili Kovalenkole võimalikult leebet karistust. Mis puutub menetluskuludesse, siis taotleb kaitsja , et kohus jätaks menetluskulud maksimaalseks tähtajaks tasumiseks, samuti kaaluda nende osaliselt riigi kanda jätmist.
lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu.
kohaselt on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane.
kohaselt ei ole isik süüdiv, kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima seoses: vaimuhaigusega, ajutise raske psüühikahäirega, nõrgamõistuslikkusega, nõdrameelsusega, muu raske psüühikahäirega. Käesolevas kriminaalasjas leidis kaitsja, et Vassili Kovalenko tegevus tuleb kvalifitseerida
tervisekahjustuse tekitamine, kui sellega on põhjustatud oht elule, sest süüdistataval puudus tahtlus kannatanu tappa. Kohus kaitsja seisukohaga ei nõustu ning seda järgmistel põhjustel: Kohus, kuulanud ära kannatanu, tunnistajad, süüdistatava ja tutvunud kriminaalasja materjalidega, asub seisukohale, et Vassili Kovalenko süüks arvatav kuritegu on tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud. Kohtu hinnangul on ammendavalt tõendatud, et Vassili Kovalenko oli temale süüks arvatava kuriteo toimepanemise ajal võimeline aru saama oma teo keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima ning kuna on täidetud süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, süüdistatav Vassili Kovalenko on täisealine ,teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. 7 Kohtu hinnangul on asjas kogutud riimuvate tõenditega tõendatud Vassili Kovalenko poolt talle süüdistuses inkrimineeritud kuriteo – M M tapmiskatse – toimepanemine ning Vassili Kovalenko tuleb süüdi mõista
Kohtu hinnangul pani Vassili Kovalenko kuriteo toime kaudse tahtlusega. Tahtlus eeldab, et isik kujutaks endale üldjoontes ja tavalise mõistliku elukogemuse tasemel ette põhjuslikku seost tema poolt toimepandava teo ja saabuva tagajärje vahel. Kaudse tahtluse puhul toimepanija küll kindlalt ei tea, kuid peab võimalikuks, et tema tegu põhjustab kannatanu surma ja suhtub sellesse ükskõikselt ehk möönab tagajärje saabumist. Vassili Kovalenko tunnistab end süüdi talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises, kahetseb tehtut. Võtab omaks kannatanu löömise, kuid väidab, et tappa kannatanut ei soovinud. Hinnates kogutud tõendeid, kannatanu, tunnistajate I L, L Bi ja süüdistatava enda ütluseid, sündmuskoha vaat-lusprotokolli, isiku läbivaatust ja asitõendite vaatlusprotokolle koos fototabelitega, isiku eks-pertiisakti, ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti on alust järeldada, et süüdis-tatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud ja just Vassili Kovalenko lõi 12 .augustil 2018 .a. aadressil xxx kannatanut korduvalt lihahaam-riga vastu pead. Isiku ekspertiisiakti kohaselt lõi süüdistatav kannatanut korduvalt ja jõuliselt lihahaamriga vastu pead, mille tulemusel tekkis kannatanu elule vahetu oht, põrutushaav kuk-la piirkonnas koos aktiivse arteriaalse verejooksuga, mis on lähedal võimalikule surma saa-bumisele. Süüdistatav lõi kannatanut korduvalt, tuvastatud on 10 lahtist rebenenud haava peapiirkonnas. Asjaolu, et süüdistatav oli tugevas alkoholijoobes ega mäleta enda sõnul toi-munust midagi, ei vabasta teda vastutusest toimepandu eest. Alkoholijoovet ei käsitleta raske psüühikahäirena . Süüdistatav on ka varem alkoholi kuritarvitamise tagajärjel muutunud agressiivseks. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on kaudset tahtlust objektiivsete tehiolude põhjal jaatatud enamasti juhul, kui kannatanu vigastus asetseb südame – või mõnes muus elutähtsas piirkonnas, sest sellisel juhul on tavalise elukogemusega inimesel tõepoolest alust eeldada, et tema käitumine võib kaasa tuua kõige raskemaid tagajärgi (3-1-1-16-05 p 10). Sellisel juhul on tavalise elukogemusega inimesel alust eeldada, et tema käitumine võib kaasa tuua kõige raskemad tagajärjed. Pea piirkond on keha elutähtis osa, Vassili Kovalenko lüües M Mt lihahaamriga korduvalt ja jõuliselt pähe, pidas Vassili Kovalenko võimalikuks ja möönis mistahes tagajärge, sealhulgas ka kannatanu surma saabumist ning tema tegu on see-tõttu toime pandud kaudse tahtlusega. Jätkates kannatanu löömist lihahaamriga vastu pead ja käsi, kui kannatanu pani löökide tõrjumiseks käed pea piirkonda, ei kontrollinud süüdistatav mingilgi viisil sündmuste edasist käiku. Süüdistatava käitumine tõi kaasa tema poolt mittekontrollitava sündmuste käigu, ning tema poolt loodud konkreetse ohu võimaliku tagajärje, kannatanu surma hoidis ära vaid kannatanu enesekaitse, ära jooksmine süüdistatava korterist ja samuti meditsiinitöötajate õigeaegne sekkumine.
lg.4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Isik vabaneb süüst süüteo kaitse toimepanemise eest üksnes süüteo katsest vabatahtliku loobumise korral ja praeguses kriminaalasjas ei ole tuvastatud ühtegi asjaolu, mis oleks andnud alust analüüsida süüteo katsest vabatahtlikku loobumist, on süüdistatava tegevus õigesti kvalifitseeritud tapmiskatsena. Karistus Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada.
See tähendab, et isikut saab karistada üksnes siis, kui tema tegu on koosseisupärane, õigusvastane ning ta on selle teo toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepa8 nemist iseloomustavaid asjaolusid.
lg.1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile arvestab kohus ka üldpreventiivseid eesmärke.
Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-52-13 selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja -järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt.
Seega on sanktsiooni keskmiseks määraks 10 aastat ja 6 kuud. Samuti õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada teo toimepanemise tehiolusid, süüdistatava teo panust ja on alust järeldada, et tema süü on oluline. Vassili Kovalenko on varem kriminaalkorras karistatud isikuvastase kuriteo toimepanemise eest (
I- astme kuritegu on toime pandud katseajal. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, kergendavad asjaolud on süü tunnistamine ja kahetsus. Eeltoodu alusel tuleb Vassili Kovalenko tunnistada süüdi
vangistusega 6 aastat.
Karistuse kandmise alguseks lugeda kinnipidamise päev s.o. 12.08.2018. Vangistus täidab eelkõige karistuse eripreventiivset eesmärki ning see on kookõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohtu hinnangul arvestades süüteo asjaolusid – Vassili Kovalenko lõi kannatanut M Mt tuvastamata põhjusel korduvalt lihahaamriga vastu pead, mille tulemusel tekkis kan-natanu elule vahetu oht, põrutushaav kukla piirkonnas koos aktiivse arteriaalse verejooksuga, mis on lähedal võimalikule surma saabumisele. Ei kannatanu ega süüdistatav ise ei osanud löömise motiive öelda, said hästi läbi, tarvitasid tihti koos alkoholi ning kannatanul ei olnud kohtuistungil mingeid pretensioone süüdistava suhtes ,samas arvestades valitud vahendit – lihahaamer ning löömis kohta- pead - on süüdistatava süü keskmine Kohus leiab, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka asjaoluga, et kuritegu jäi katse staadiumisse. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.. Kohtu hinnangul on süüdistatava Vassili Kovalenko avaldanud kahetsust toimepandu osas ning seda tuleb karistuse mõistmisel arvestada kergendava asjaoluna. Arvestades eeltoodut ja karistuse eesmärke – hoida Vassili Kovalenkot edaspidi kuritegusid toime panemast – tuleb kohtu hinnangul Vassili Kovalenkot karistada sanktsiooni alammääras vangistusega 6 aastat. Tõkend tuleb jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Vahistamise alus ei ole ära langenud ning tõkendi kohaldamine tagab ka kohtuotsuse täitmise. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9 kohaselt menetluskulud on: 3) riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud; 4) määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; 9) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 1 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on: esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Riigikohus on oma otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12 selgitanud, et menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekud ja varaline seisund tervikuna. Seetõttu saab ka sama karistuse saanud süüdistatavate kohtlemine menetluskulude väljamõistmisel siiski olla erinev. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kohus a priori ka välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Vassili Kovalenkol esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Samuti ei tule seaduse kohaselt menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid menetluskulude tasumist puudutava küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumisväljavaadetest. Vassili Kovalenko on varasemalt kriminaalkorras karistatud. Seega on Vassili Kovalenko käitumine jätkuvalt õigusvastane, mis kinnitab kohtu veendumust, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet Vassili Kovalenko resotsialiseerumisväljavaadetele ja seetõttu tuleb need jätta süüdistatava kanda. Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt RKKKo 3-1-1-63-05). Seega mõistab kohus süüdistatavalt KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel välja sundraha. Vassili Kovalenko tuleb välja mõista sundraha I astme kuriteo toimepanemise eest s.o 1350 €. Lisaks sundrahale tuleb süüdistatavalt välja mõista täies ulatuses määratud kaitsjale makstud tasud, mis kuuluvad samuti KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel menetluskulude hulka. Mõista Vassili Kovalenkolt välja KrMS § 179 lg.1 p.2, § 175 lg.1 p.4,9 ja § 180 lg.1alusel sundraha I astme kuriteo toimepanemise eest 1350 € (üks tuhat kolmsada viiskümmend eurot), advokaadi õigusabikulud summas kaitsja tasu 630 € (kuussada kolmkümmend eurot) kohtupsühhiaatriaekspertiisi tasu summas 765 € (seitsesada kuuskümmend viis eurot) ,isiku kohtuarstliku ekspertiisi teostamise kulu summas 84 €(kaheksakümmend neli eurot ). Kokku on menetluskulud summas 2829 eurot . Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul, kuna vanglatingimustes täitedokumendi vabatahtlik täitmine on raskendatud, kuivõrd süüdimõistetu töötamine ei ole garanteeritud. Arvestades menetluskulude suurust, käib nende ühekorraga tasumine süüdistatavale ilmselgelt üle jõu. Asitõendid 10 KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus küsimuse kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. KrMS § 126 lg 3 p 1,p. 4 kohaselt kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses; muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Kriminaalasja materjalide juures asuvate asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud objektidega otsustab kohus alljärgnevalt: 2 CD-d 12.08.2018 häirekeskusele tehtud kõnede helisalvestistega ,mis asuvad kriminaalasja materjalide juures /toimiku tagakaanel- jätta KrMS § 126 lg.3 p.1 alusel kriminaalasja toimiku juurde; Kannatanu M M verega määrdunud riided - lühikesed ruudulised püksid ning punased aluspüksid , mis antud hoiule Põhja prefektuuri asitõendite hoidlasse aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada ; Süüdistatava Vassili Kovalenko verega määrdunud riided - halli värvi dressipüksid ning valget värvi T-särk – antud hoiule Põhja prefektuuri asitõendite hoidlasse aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada ; 48 karpi proovidega, 1 karp tšekiga, lihahaamer, sinist värvi T-särk, musta värvi särk ja pruuni värvi käterätik – antud hoiule Põhja prefektuuri asitõendite hoidlasse aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn – kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada . Leili Raedla Kohtunik Külli Kaarma Rahvakohtunik Doris Kalle Rahvakohtunik Osaliselt tühistatud Tallinna RK lahendiga 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.