) § 9 lg 2 sätestab, et võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut.
lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.
lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu
lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.
lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja.
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).
lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutise pankrotihalduri andmetel on pärandaja varaks 3,27 eurot pärandaja pangakontodel, LHV Pensionifond L 861.580 osakut väärtusega 1 487,68 eurot, mille lunastamisel peetakse kinni tulumaks ja 111.222 Swedbank Pensionifond V100 osakut väärtusega 178,51 eurot, mille lunastamisel peetakse kinni tulumaks. Seega on pärandvara maksimumväärtus 1335 eurot. Pärandvara koormavate kohustuste maht on vähemalt 36 649,35 eurot. Kohus on seisukohal, et tegemist on võlgniku püsiva maksejõuetusega. Pärandvara koormavate kohustuste maht ületab olemasoleva vara väärtuse. Kohus määras 30.01.2020 pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2000 eurot ning tegi ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti 7 kalendripäeva jooksul teate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes. Ettepanek on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 30.01.2020. Seisuga 10.02.2020 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud.’ Kohus leiab, et L P (surnud 21.07.2019) pärandvara pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega
lg 1 alusel, kuna pärandvarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise võimalus. Martin Krupp palub määrata ajutise pankrotihalduri tasu 14 töötunni eest kokku 1260 eurot (arvestusega 1 tund = 90 eurot), millele lisandub käibemaks summas 252 eurot, kokku 1512 eurot ning kulutuste katteks 61,43 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu ja kulutuste summa on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile. Kuivõrd pärandajal puudub vara ning kohtu deposiiti tasutud ei ole, siis tuleb hüvitada riigi vahenditest ajutise pankrotihalduri tasust ja kuludest menetlusabi korras riigi vahenditest 397,00 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.