Obsah (10)

§ 33§ 150§ 13§ 14§ 1§ 31§ 15§ 34§ 35§ 171

Tsiviilasi nr 2-19-15824 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Valga kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 05. november 2019.a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-15

§ 33lg 1, lg 2, lg 3).

Teate avaldamise tähtaeg- kolm kuud.

1. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alustest ja nõude täitmise tähtpäevast.
2. Pankrotihalduril teavitada teadaolevaid võlausaldajaid pankrotimäärusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Teates märkida nõude 1 tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kui haldurile on teada isikud, kellel on kohustusi võlgniku suhtes, saata teate võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta ka neile.
3. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
4. Toimetada määrus kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile. Menetluskulud Pankrotimenetluse kulud kantakse

§ 150lg 2 alusel pankrotivarast.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Nxxx Kxxxxx esitas 10.10.2019 Tartu Maakohtule avalduse tema enda pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt leiab võlgnik, et ta on maksejõuetu ja taotleb pankroti väljakuulutamist. Ta ei ole suuteline tasuma oma võlgasid igakuise sissetuleku abil ja puudub vara, mida realiseerida võlgade katteks. Võlgniku sissetulekuks on puuduva töövõime hüvitis umbes 380 eurot kuus ja sotsiaaltoetus 53 eurot kuus. Eestkostja toetust saab ta 50 eurot kuus. Varasemalt toimus võlgniku võlgade ümberkujundamise menetlus (tsiviilasi nr . 2-16-5671), milles võlgnik ei suutnud täita võlgade ümberkujundamiskava ja ta jäi ilma oma ainsast kinnisvarast. Sõiduautot, mis on olnud aastaid võlgniku nimel, ei ole olemas. Võlgniku kohustuste kogusumma on 15387,22 eurot. Nxxx Kxxxxx leiab, et ta on püsivalt maksejõuetu. Tal puuduvad rahalised allikad ja vahendid oma kohustuste täitmiseks. Halva terviseseisundi tõttu on töö tegemine võimatu. Ta elab oma tütre korteris, elatub toetustest. Nxxx Kxxxxx palub kuulutada välja tema pankrot ja vabastada teda pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. On lisatud seletus maksejõuetuse põhjuste kohta: tema ema palus tal võtta laenu, et remontida maja, mis oli väga halvas seisus. Algul aitas ema laenu tagasi maksta, aga ema suri ja siis ei suutnud võlgnik NxxxxKxxxxx üksi oma pensionist laenu ära maksta. Võlgade nimekirjas näitab võlgnik kolme võlga, millest kahe aluseks on tsiviilasjas tehtud kohtuotsus (Maksekäsuosakonna otsus) ja ühel vahekohtu otsus kogusummaga 8544,76 eurot. Täitemenetluste registris on NxxxxKxxxxx 10 võlgnevust kogusummaga 12 302,57 eurot. Võlgnik on esitanud oma pangakonto väljavõtte perioodi 01.04.2019-10.10.2019 kohta, millest nähtub, et Nxxx Kxxxxxxx tehakse igakuiselt väljamakseid Eesti Töötukassa poolt töövõimetoetusena, mille suurus on olnud umbes 390 eurot kuus, juunis, augustis, septembris umbes 406 eurot kuus, sotsiaaltoetuse suurus 60,35 eurot kuus. Laekuvad Valga Linnavalitsuselt toetus hooldamise eest (kaks isikut, a 25 eurot), Võlgnik kinnitab, et ta on täielikult varatu. Võlgnik taotleb tema pankroti väljakuulutamist. Tartu Maakohtu tööjaotusplaani punkt 28 lõige 3 alusel saadeti avaldus menetlemiseks Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kohtunikule. 2 KOHTU SEISUKOHT
2. Kohus leiab, et NxxxxKxxxxx pankrotiavaldus on võimalik menetlusse võtta. Kohtu hinnangul vastab avaldus seaduses võlgniku pankrotiavaldusele esitatud nõuetele. Võlgnik on avalduses põhistanud oma maksejõuetust ning on märkinud võlanimekirjas täitmata nõuded, nõuete suurused, aluseks oleva kohtulahendi, samuti andmed enda vara kohta- et vara puudub. Pankrotiavalduses ja selle lisades puuduvad küll

§ 13

lg.2 nõutud võlausaldajate andmed, kuid nende andmete puudumine ei välista hinnangu andmist isiku maksevõimele. Kohus ei tuvastanud pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluseid

§ 14lg 1 järgi.

3. Kohus, tutvunud avalduse ja selle lisadega ning uurinud tõendeid, on seisukohal, et Nxxx Kxxxxx avaldus tema enda pankroti väljakuulutamiseks on põhjendatud.

§ 1

lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 4 näeb ette, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Antud juhul on pankrotiavalduse esitanud võlgnik, seega saab

§ 31lg 4 alusel eeldada, et võlgnik on maksejõetu.

Pankrotiavaldusele lisatud andmete kohaselt on avaldajal kohustusi erinevate võlausaldajate ees kokku summas 13392,97 eurot. Kõigi võlausaldajate nõuete alusel on algatatud täitemenetlus võla sundsissenõudmiseks, kõik nõuded põhinevad jõustunud kohtulahendil, neist üks jõustunud vahekohtu otsusel. Käesolevaks ajaks on kontrollimata, kas vahekohtu otsus on TsMS § 753 reeglite kohaselt tunnustatud. Avaldaja teatel talle kinnisasju ei kuulu, samuti ei kuulu muud vallasvara. Võlgnikule ei kuulu osalusi äriühingutes ega muud registreeritavat vara. Kohus kontrollis töötamise registrist, et NxxxxKxxxxx töötamist ei ole registreeritud. Võlgnik on esitanud piisavad andmed tema igakuise sissetuleku kohta. Nendest saab teha järelduse, et NxxxxKxxxxx igakuine sissetulek on suuruses, mis ei võimalda võlgade tasumist sissetuleku arvel. Ehkki võlgnik ei ole esitanud kohtule andmeid tema terviseseisundi (töövõime) kohta, saab võlgniku esitatud pangakonto väljavõtetest järeldada, et Nxxx Kxxxxx töövõime ei ole rohkem kui osaline. Seega puuduvad arvestatavad väljavaated, et võlgnik suudaks lähiajal teenida sissetulekut määral, mis võimaldaks tal oma võlad tasuda. Arvestades esitatud ja kogutud andmeid, hindab kohus, et avaldaja ei suuda oma majanduslikust olukorrast tulenevalt võlausaldajate nõudeid rahuldada ning see suutmatus ei ole ajutine. Avaldaja vastu on teadaolevaid nõudeid kokku vähemalt 13 000 euro ulatuses. Avaldajal puudub käesoleval ajal vara või sissetulek, millele oleks võimalik pöörata sissenõuet. Et kohustuste tasumine toimuks mõistliku aja jooksul ja tasumata kohustustega ei kaasneks ebamõistlikult suuri intressinõudeid, peaksid tasumata kohustused saama tasutud lähema ettenähtava aja – näiteks 24 kuu jooksul. Selleks tuleks igakuiseid makseid kohustuste katteks teha rohkem kui 558 euro ulatuses. Võlgnikul ei ole ilmselt lähiajal ette näha sissetuleku suurenemist määral, mis võimaldaks võlad lähimas ettenähtavas tulevikus tasuda. Kui selline suutmatus võlgasid tasuda kestab pikemat aega, ei ole tegemist ajutise olukorraga. Seega saab lugeda, et avaldaja on

§ 1

lg 2 mõistes maksejõuetu ning esineb

§ 31lg 1 järgi alus tema pankroti väljakuulutamiseks.

3 Kohus leiab, et arvestades võlgniku majanduslikku olukorda on

§ 15lg 2 alusel võimalik pankrot välja kuulutada ilma ajutist haldurit nimetamata.

Avalduses esitatu põhjal leiab kohus, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on maksevõimet ületavate rahaliste kohustuste võtmine, oma võimalustega mittearvestamine rahaliste kohustuste võtmisel.

§ 31

lg 6 järgi nimetab kohus võlgnikule pankrotihalduri ja määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha. 4.

§ 31

lg 7 järgi kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele.

§ 33

lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Tulenevalt

§ 34

lg-st 1 peab haldur teavitama teadaolevaid võlausaldajaid pankrotimäärusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Teates märgitakse nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kui haldurile on teada isikud, kellel on kohustusi võlgniku suhtes, saadab haldur teate võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta ka neile. Kohus selgitab, et

§ 35

lg 1 alusel pankroti väljakuulutamisega: 1) moodustub võlgniku varast pankrotivara; 2) läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; 3) kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; 4) lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; 5) järgnevad muud

-ses ettenähtud tagajärjed.

§ 35

lg 2 kohaselt on võlgnik kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus

§ 171

lg 1 alusel pärast haldurilt aruande saamist pankrotimenetluse lõpetamisel raugemise tõttu või lõpparuande kinnitamisega. 5. Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, siis tuleb

§ 150

lg 2 alusel tasuda pankrotimenetluse kulud, sh pankrotihalduri tasu, pankrotivarast. Vajadusel on võimalik taotleda menetlusabi TsMS § 183 lg.2 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 4