Obsah (12)

§ 113§ 159§ 8§ 9§ 11§ 16§ 20§ 76§ 100§ 101§ 108§ 158

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 30. jaanuaril 2020 Lu

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras OÜ EUROPARK ESTONIA kasuks Edasikaebamise kord Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel 1 Hageja nõue

1. OÜ EUROPARK ESTONIA (edaspidi hageja või EP) palus kohtule esitatud hagis välja mõista Titanium Mobile OÜ-lt (edaspidi kostja) hageja kasuks leppetrahvide võlgnevus 60 eurot ja sissenõudekulud 40 eurot. Hagiavalduse asjaolud
2. Hagiavaldusega taotleb hageja kostjalt võlgnevuse sissenõudmist, sest kostja on sõiduki xxx (VIN: XXX) numbrimärgiga xxx (edaspidi sõiduk) omanik/vastutav kasutaja vähemalt alates 15.02.
3. Sõidukit pargiti korduvalt EP opereeritavale parkimisalale - 25.05.2017 Veerenni 36, leppetrahvinumber 1212 5051 7172 4138; 05.01.2018 Toompea 3, leppetrahvinumber 0830 5011 8164
4. Hageja tuvastas kontrollimisel, et sõidukit oli pargitud parkimistingimusi rikkudes. Parkimistingimuste avaldamisega esitas hageja omapoolse pakkumuse, mida ta on selgelt parkimistingimustes väljendanud. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvinõuded on käesoleva ajani tasumata. Kostja ei ole leppetrahve vaidlustanud, kuigi esitatud leppetrahvidega mittenõustumisel võiks seda mõistlikult oodata. Samuti ei ole kostja vastanud hageja poolt kohtueelselt saadetud võlgnevusega seotud teavitustele.
5. Hagejal tekkisid sissenõudmiskulud. Kohtueelselt saatis EP võlgnevuse meeldetuletuse äriregistris avaldatud kostja elektronpostiaadressile xxx. Kostja sellele teavitusele ei vastanud ning ei tasunud ka leppetrahve.

§ 113

¹ lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud. Hageja nõuab kostjalt kooskõlas

§ 113¹ lg-ga 1 kokku sissenõudmiskulu hüvitamist, summas 40 eurot.

Kõigest eelnevast tulenevalt on kostja võlg hageja ees hagiavalduse esitamise päeva seisuga kokku 100 eurot, millest 60 eurot on leppetrahvivõlgnevus ja 40 eurot on sissenõudmiskulu. Kostja vastuväited

1. Kostja hagi ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata. Vastuväidete kohaselt ei ole kostja kättesaanud väidetavalt sõiduki esiklaasile kojamehe alla jäetud leppetrahvinõudeid numbritega 1212 5051 7172 4138 ja 0830 5011 8164
2. Esmane ja ainukene informatsioon leppetrahvinõuete kohta jõudis kostjani läbi nõudekirja, mis saadeti 9.september 2019 kostja e-mailile. Nõudekirja saamise ajaks oli viimasest parkimislepingu rikkumisest möödunud enam kui aasta, st kauem kui mõistlik aeg. Varasemast rikkumisest oli möödunud veelgi pikem aeg. Hageja ei ole leppetrahvi nõudest teatanud mõistliku aja jooksul.

§ 159lg 2 järgi tuleb leppetrahvi teade esitada mõistliku aja jooksul.

Sellest tulenevalt on hageja kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda. Hageja ei ole tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 mõttes tõendanud, et ta valis leppetrahvist teatamiseks mõistliku viisi. Hagejale olid teada nii kostja kui ka sõiduki vastutava kasutaja isik ja kontaktandmed. Sellises olukorras ei ole piisav ega TsÜS § 70 tähenduses mõistlik, kui parkimise korraldaja jätab ainult teate sõiduki esiklaasile kojamehe vahele ega üritagi leppetrahvist teatada 2 sidevahendeid või postiteenust kasutades. Sellest tulenevalt, hageja on kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda. 5. Hageja ei ole ka tõendanud iga rikkumise puhul leppetrahvi saamise soovi kajastava tahteavalduse jätmist sõiduki esiklaasile kojamehe alla. Sõidukist tehtud fotodelt nähtub, et esiklaasile on osal juhtudest paigutatud kollane lipik, aga nende sisu ei ole võimalik tuvastada ja neilt ei nähtu leppetrahvinõude soov. Kohtuotsuse põhjendused 6. Võlaõigusseaduse (

) § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust.

§ 8

lg 1 sätestab, et leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.

§ 9

lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

§ 11

lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.

§ 16

lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud.

§ 20

lg 1 järgi on nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.

1. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et kostja on sõiduki xxx (VIN: XXX) numbrimärgiga xxx omanik/vastutav kasutaja vähemalt alates 15.02.2017, mis nähtub ka Maanteeameti veebilehe väljaprindist https://eteenindus.mnt.ee/public/soidukTaustakontroll.jsf.
2. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 järgi on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Liiklusseaduse § 2 p 93 järgi on vastutav kasutaja eesti kodakondsusega või Eestis elamisloa või –õiguse saanud või füüsiline isik või Eestis registreeritud juriidiline isik, kes kasutab sõidukit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning kes on kantud mootorsõiduki eest vastutajana liiklusregistrisse. Vastutavaks kasutajaks loetakse ka punktis 93 nimetatud tingimustele mittevastava sõiduki omaniku poolt määratud esindaja. Vastutavale kasutajale laienevad omaniku kohustused (LS § 72 lg 3, analoogia korras vt LS § 188 lg 2)
3. Fotodega parkimislepingu tingimustest, parkimisaladest ning liiklus- ja teavitusmärkidest on tõendatud, et iga hageja poolt opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud liiklusmärk, mis annab sisenejale teada, et sõidetakse tasulisele parkimisalale. Infotahvel koos viitega alale sissesõidu tüüptingimustele viitab, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks ning nendes on muuhulgas avaldatud selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto pargib hageja parkimisalale. Tüüptingimustele on parkla sissesõidu juurde ja ka parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke. Võttes arvesse, et iga parkimisala sissesõidu juures on sõiduki kasutajale tehtud nähtavaks hageja eraparklasse sisenemise teave koos viitega lepingutingimustele ja hageja avaldas infotahvlil selgesõnaliselt oma tahet 3 sõlmida leping, tuleb seda lugeda hagejapoolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks

§ 16lg 1 mõttes.

Riigikohus on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 märkinud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks.

1. Eelviidatud tõenditega on tõendatud hagiavalduses esile toodud asjaolu, et kostjale pidid olema liiklus- ja teavitusmärgid nähtavad ja kostjal oli võimalik parkimistingimustega tutvuda enne kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks.
2. Liiklusseaduse (LS) § 2 p 49 järgi on parkimine sõiduki ettekavatsetud seisma jätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. Sõiduauto parkimisega hageja parklasse avaldas kostja sõiduki kasutajana lepingu sõlmimiseks nõustumust

§ 20lg 1 järgi.

Seega saab lugeda poolte vahel vastavalt

§ 9

lg 1 ja 11 lg 1 sõlmituks suulises vormis lepingu, kuna seadus ei sätesta antud lepingule kohustuslikku kirjalikku või notariaalselt tõestatud vormi. Kostjal oli õigus pärast hageja esitatud lepingutingimustega tutvumist parkimisalalt lahkuda ning sellisel juhul ei oleks ta oma nõustumust hageja ettepanekule andnud ning lepingut ei oleks sõlmitud. 12. Hagiavalduses esile toodud asjaolu, et kostjale kuulunud sõiduk parkis hageja opereeritavale parkimisalale 25.05.2017 Veerenni 36 ja 05.01.2018 Toompea 3, et sõidukis ei olnud isikuid ning sõidukile on paigaldatud igal korral leppetrahvi teated - leppetrahvinumber 1212 5051 7172 4138 ja leppetrahvinumber 0830 5011 8164 2467, tõendatud väljatrükkidega leppetrahvidest koos fotodega sõidukist. Sõidukist tehtud fotodega (leppetrahvinõudega on võimalik ka elektrooniliselt tutvuda www.vaie.europark.ee). Kokku on hageja määranud kostjale 2 leppetrahvi iga kord 30 euro ulatuses, kogusummas 60 eurot. 13.

§ 8

lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval,

§ 100

järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ja

§ 101

lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist.

§ 108

lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub.

§ 158

lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

§ 159

lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. 14. Kohus tuvastas eelpool, et sõiduki parkimisega tekkis kostja ja hageja vahel lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda leppetrahvi. Eelpool nimetatud tõenditega, väljatrükkidega leppetrahvist koos piltidega sõidukist, on tõendatud, et parkimise eest tasumata jätmisega on kostjal tekkinud 60 euro suurune leppetrahvi võlgnevus. Asjaolu, et hageja esitas kohe pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõuded on tõendatud sõiduki klaasipuhastajate vahele pandud leppetrahviteadetega. Riigikohtu hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks 4 TsÜS § 70 mõttes (Riigikohtu otsus 05.06.2019 nr 2-17-117146 p 12). Leppetrahvinõude tõendamise osas on Riigikohus 06.12.2017 lahendis nr 2-15-3430 märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud. Kostja vastuväide, et ta ei ole sõidukile paigutatud leppetrahvi teateid kätte saanud, on tõendamata, mistõttu ei ole alust jätta hagi rahuldamata. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et hagiavalduses esile toodud kuupäevadel oleks sõiduki parkimise eest hageja parklates tasutud või oleks tasutud hageja nõutav leppetrahv. Järelikult tuleb kostjal tasuda täies ulatuses lepingust tulenev leppetrahv. Seda, et tegemist on parkimise tingimuste tahtliku rikkumisega, näitab asjaolu, et rikkumised pandi toime korduvalt. 15.

§ 113

¹ lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Meeldetuletusega hageja e-kirjas kostja äriregistris avaldatud e-posti aadressile xxx on tõendatud, et hageja on võlgnevust kostjale enne kohtule hagi esitamist meelde tuletanud ja palunud võlgnevus tasuda. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi

§ 108

lg 1 alusel rahuldada täies ulatuses ja kostjalt välja mõista leppetrahv 60 eurot ja vastavalt

§ 113¹ lg-le 1 sissenõudmiskulu 40 eurot, kokku 100 eurot. Menetluskulude jaotus 16. Ts

MS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu kannab menetluskulud täies ulatuses kostja. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks riigilõiv ja kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 alusel õigusabikulu. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulu 20 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
2. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg
3. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskulult alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 sätestatud määras.

Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/ 5