← Eesti

2-19-19870/4

Obsah (6)§ 79§ 423§ 306§ 426§ 173§ 168

2-19-19870 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Kohtujurist Koidu Mölderson Määruse tegemise aeg ja koht 12. veebruar 2020.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-1987

§ 79lg 2 järgi hagi esitada tema viimase teadaoleva elukoha järgi.

Seega leiab hageja, et hagiavalduse kohtualluvuses tuleb lähtuda kostja avaldatud andmetest ning käsitleda kohtualluvusena Harju Maakohust. Seega on hageja teinud kõik endast olenevad kostja elukoha kindlakstegemiseks, kuid ei saa esitada kohtule kostja viibimiskoha kohta täiendavaid andmeid. 3.

§ 423

lõike 1 p 8 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida, samuti kui hageja ei tasu kohtu ette 1 2-19-19870 nähtud ajaks kostjale hagi või muude menetlusdokumentide kättetoimetamiseks vajalikke kulusid, muu hulgas kohtutäituri tasu, välja arvatud kui hagejale antakse kulude kandmiseks riigi menetlusabi.

§ 306

lg 5 kohaselt peab menetlusosalisele kätte toimetama hagiavalduse, kaebuse ja nende täiendused, samuti kohtukutse ja asjas menetlust lõpetava määruse ning seaduses nimetatud muud menetlusdokumendid.

  1. Kuna hageja on teatanud, et hagejale ei ole teada kostja täpne asukoht ning kuna Rahvastikuregistrist nähtub, et kostja andmed on arhiivis (so elukoht ei ole Eestis) ning kuna kostja puhul on tegemist kolmandast riigist pärit kodanikuga, võib kostja elukoht olla väljaspool Euroopa Liitu. Seega ei ole kohtul võimalik kostjale materjale kätte toimetada ja seda ei ole võimalik teha ka avalikult Ametlike Teadaannete kaudu.
  2. Tuginedes eelpool toodule ning

§ 306lg 5, 338 lg 1, lg 3, § 423 lg 1 p 8, asub kohus seisukohale, et Plus

Plus Capital AS hagi N J vastu võla, viivise nõudes tuleb jätta läbi vaatamata. Kostjale ei ole võimalik menetlusdokumente kätte toimetada, kuivõrd hageja ei ole esitanud kohtule andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida. 6. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 426

lg 1 hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. 7. Tulenevalt

§ 173

lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses.

§ 168lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbivaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.