← Eesti

2-19-10273/19

Obsah (15)§ 26§ 1§ 23§ 24§ 2§ 25§ 28§ 34§ 29§ 31§ 33§ 35§ 39§ 7§ 8

Tsiviilasi nr. 2-19-10273 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 07. oktoober 2019. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasi ExxxxxUxxxxxx avaldus võ

§ 26lg 2). Määruskaebuse võib esitada 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu. 2

(3)Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Exxxx Uxxxxxx esitas 09.07.
  1. a kohtule võlgade ümberkujundamise avalduse. Avalduse ja sellele lisatud võlgade ja varanimekirja kohaselt on Exxxx Uxxxxxxx viis võlausaldajat, sh PLACET GROUP OÜ, Swedbank AS-i, AS Bigbank, AS Bondora ja LHV Pank AS ees laenulepingutest tulenevaid kohustusi kokku summas ca 37 929,97 eurot. Igakuised kohustused laenuandjate ees on praegusel ajal 650 eurot kuus, edaspidi 750 eurot kuus. Võlgniku teatel ei suuda ta igakuiseid laenumakseid ettenähtud ulatuses tasuda. Võlgnik on võtnud uusi laene vanade laenude tasumiseks. Tal on olnud stressirohke periood isiklikus elus ja stressirohke töökoht. Seetõttu elas läbi sügava depressiooni, viibis haiglaravil, tal on nüüdseks osaline töövõime. Alates jaanuarist 2019 on tal uus töökoht, mis arvestab võlgniku tervisega. Võlgnik jälgib tööturgu ja –pakkumisi ja on valmis hankima lisatööd ja sissetulekut. Võlgniku peresse kuulub tema ja laps (xx). Töölepingu alusel sissetulek on 700 eurot kuus, lisaks osalise töövõime toetus 234 eurot, puudetoetus, lapsele peretoetus, elatisraha lapsele. Kokku loeb võlgnik oma (pere) sissetulekuteks 1228 eurot kuus. Perekonna igakuised vältimatud püsikulud eluasemele, toidule, transpordile, sidele, lapse koolikohustuse täitmisele, riietele, ravimitele on vähemalt 878 eurot. Võlgade ümberkujundamise raames jääks võlgade tasumiseks 350 eurot kuus. Võlgnikul puudub kinnisvara, kohtumenetluses nõudeid tema vastu ei ole. Võlgnik soovib, et kohus kinnitaks tema võlgade ümberkujundamiskava, millega pikendatakse laenulepingutest tulenevate kohustuste täitmise tähtaega. Võlgnik taotles, et kohus määraks temale menetluses nõustaja, kes aitaks ümberkujundamiskava koostada.
  3. Kohus võttis 25.07.
  4. a määrusega Exxxx Uxxxxxx võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse, määras nõustaja, peatas võlgniku suhtes läbiviidavad täitemenetlused või sundtäitmised kuni võlgade ümberkujundamise menetluse lõppemiseni. Kohus määras võlgnikule kohustuse tasuda nõustaja tasu ettemaksuks 648 eurot kahe osamaksega.
  5. 28.08.
  6. a esitas Exxxx xxxxxxxxx määratud nõustaja kohtule ümberkujundamiskava (tl 141-142), milles taotles 4 võlausaldaja nõuete, kogusummas 18 194,57 eurot, ümberkujundamist, sh: 1) Bondora AS nõue (kahel alusel) kogusummas 9580,48 eurot, sh põhivõlg 9575,48 eurot; 2) Bigbank AS nõue kogusummas 6097,54 eurot, sh põhivõlg summas 5943,01 eurot; 3) Placet Group OÜ nõue kogusummas 2282,43 eurot, s.h. põhivõlg 2170,66 eurot; 4) LHV Pank AS nõue kogusummas 234,12 eurot, sh põhivõlg summas 231,22 eurot; Ümberkujundamiskavaga jääb hõlmamata AS Swedbank nõue kogusummas 7288,36 eurot põhjusel, et tegemist on käendusega tagatud kohustustega ja võlgnik ei soovi jätta nende kohustuste täitmist käendajate kanda. Ümberkujundamiskava kohaselt toimuks võlgniku rahaliste kohustuste ümberkujundamine nende täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise ja kohustuste vähendamise teel. Võlgnik tasub võlausaldajatele nõuete katteks igakuuliselt kuni 350 eurot, mille hulka kuuluvad ka maksed ümberkujundamiskavast väljajäänud võlausaldaja AS Swedbank nõuete katteks. Sellise tasumise korral on võlgnikul võimalik mõistliku aja jooksul tasuda kõigi võlausaldajate põhinõuded ja sõltuvalt võlgnetava põhisumma suurusest on ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg kolm võis kuus aastat. Kuue aasta jooksul on võlgnikul võimalik täita kõigi 3
(3)võlausaldajate põhinõuded kogu ulatuses. Kahe suurema nõudega võlausaldajatele suurenevad maksed siis kui kohustused Swedbank ees on tasutud.
  1. Kohus toimetas ümberkujundamiskava kätte võlausaldajatele, kelle nõuete ümberkujundamist taotletakse ning määras tähtaja oma seisukoha esitamiseks. Võlausaldajad Bondora AS, Placet Group OÜ, LHV Pank AS kohtu poolt määratud tähtajaks ümberkujundamiskava kohta oma seisukohta ei esitanud. Ka hõlmamata võlausaldaja Swedbank AS sai ümberkujundamiskava kätte, kuid temalt seisukoha nõudest kohus loobus. Võlausaldaja Bigbank AS teatas, et ta on nõus ümberkujundamiskavas märgitud nõuete suurusega, tagatusega ning võla ümberkujundamisega taotletud viisil. KOHTU SEISUKOHT
  2. Kohus lähtub asja menetlemisel võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (edaspidi:

) sätetest, arvestades selle seotust pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) sätete ja mõttega.

§ 1

lg 1 sätestab, et sama seaduse eesmärk on makseraskustes füüsilisele isikule (võlgnikule) tema võlgade ümberkujundamise võimaldamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve.

§ 1

lg 2 järgi loetakse võlgnik makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal Sellisest seadusesõnastusest tuleneb, et seadusega loodud menetluse eesmärgiks on vältida võlgniku pankrotimenetlust. Võlgniku pankrotimenetlusest saab aga rääkida juhul, kui tegemist on maksejõuetu võlgnikuga. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Seega eristamine, kas võlgnik on makseraskustes või maksejõuetu, põhineb peaasjalikult ajalisel faktoril - makseraskused on ajutine nähtus, maksevõimetuse puhul ei ole makseraskused enam ajutised, vaid suutmatus tasuda võlgasid ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Asjas kogutud teabe ja tõendite alusel on kohus seisukohal, et võlgnik Exxxx Uxxxxxx ei ole alaliselt maksejõuetu ja ta on kohane isik taotlemaks võlgade ümberkujundamise menetlust. Esitatud tõenditest nähtub, et Exxxx Uxxxxxx on osalise töövõimega, selle kompenseerimiseks saab ta töövõimetoetust. Võlgnik käib ka tööl ja saab igakuist sissetulekut töötasu näol, mis põhineb tunnitasul 4,67 eurot, kokku umbes 700 eurot kuus, kui viimase kuue kuu keskmine töötasu 916,96 eurot. Seetõttu ei ole alust rääkida võlgniku maksejõuetusest kui alalisest, püsivast seisundist. Võlgnikul on ja temaga koos elab tema alaealine laps, lapse ülalpidamiseks laekub elatis 200 eurot kuus. Võlgniku poolt esitatud vara nimekirja ja tema pangakontode väljavõtete alusel tegi kohus kindlaks, et võlgniku pere sissetuleku ühes kuus saab määratleda vähemalt summale 1390 eurot. Arvestades võlgniku sissetulekuid nii töötasu kui ka riigi poolt tagatud igakuiste maksete näol (pension, töövõimetoetus, sotsiaaltoetused) ja igakuiseid vältimatuid püsikulusid, jääb talle vabu vahendeid, mille arvelt on võimalik täitmata kohustuste katteks makseid teha. ExxxxxUxxxxxxxxse on hinnanud, et ta oleks võimeline, s.h. arvestades lapsele vajalikke kulusid ja ravimikulusid, igakuiselt eraldama võlgade katteks maksimaalselt 350 eurot. Käesoleval juhul on tegemist võlgnikuga, kellel ei ole möödunud perioodil kogutud varasid (nt kinnisvara vm väärtuslikku registrisse kantavat vara), kuid on olemas püsiv sissetulek, mis võimaldab võlgade katteks makseid teha ja tahe oma 4

(3)võlausaldajatele võlad tasuda. Võlgniku pere koosseisu ja üht ülalpeetavat arvestades oleks sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata (mida ei arestita) Täitemenetluse seadustiku § 132 lg.1, lg.2 sätteid arvestades 718 eurot. Võlgniku pere sissetulekuteks, millele saaks sissenõude pöörata (arvestades TMS § 131 lg.1 p.1, p.2, p.61, p.7 sätteid) on üksnes võlgniku töötasu, viimase kuue kuu keskmisena 916,96 eurot kuus ja võlgnikule kuuluv sõiduk turuväärtusega 950 eurot. See tähendab, et pankrotimenetluses oleks vara, mille arvel võlausaldajate nõudeid rahuldada umbes 198 eurot kuus+950 eurot. Esitatu põhjal hindab kohus, et võlgniku Exxxx Uxxxxxx võlgade ümberkujundamine on võimalik ning võlgade ümberkujundamisel on ka võlausaldajate nõuete rahuldamise ulatus suurem kui see oleks pankrotimenetluse korral. Arvestades võlgnikul sissetulekut ja olemasolevat (realiseeritavat) vara, oleks pankrotivara väärtus 2376+950 eurot, millest tuleb enne võlausaldajatele väljamaksete tegemist kanda pankrotimenetluse kulud. Võlausaldajate nõuete rahuldamise ulatus järgnevas kohustustest vabastamise menetluses oleks 8910 eurot. 6. Käesolevas võlgade ümberkujundamise menetluses ei ole ükski võlausaldaja vaidlustanud võlgade ümberkujundamiskavas märgitud nõude suurust, tagatust ega selle ümberkujundamise viisi. Seega ei ole selles menetluses tegemist vaidlusega nõude suuruse üle ja nõude suuruse kindlaksmääramisega

§ 23kohaselt ei tule tegeleda.

Kõik võlausaldajate nõuded tulenevad võlgnikuga sõlmitud laenu- ja krediidilepingutest. Nõuete puhul on tegemist võlgniku poolt nõuetekohaselt tagastamata laenu- ja krediidi põhiosaga ning kõrvalnõuetega. Ühegi võlausaldaja nõue ei ole pandiga tagatud ja ühegi võlausaldaja nõude sissenõudmiseks ei ole algatatud täitemenetlust ega sundtäitmist. Sel põhjusel tühistab kohus ka hagi tagamise, on määratud kohtu 25.07.2019.a. määrusega p.8 7. Kohus leiab, et Exxxx Uxxxxxx võlgade ümberkujundamiskava on võimalik esitatud kujul kinnitada.

§ 24

lg 1 järgi kinnitab kohus võlgniku esitatud ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja või võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Antud juhul ei ole ükski võlausaldaja, kelle nõuete ümberkujundamist kavas taotletakse, ümberkujundamiskavale vastu vaielnud. Seega on võlgade ümberkujundamisega nõustunud kõik võlausaldajad, kelle nõuete ümberkujundamist taotletakse. Ümberkujundamiskava järgi täidetakse kõigi võlausaldajate põhinõuded. Ümberkujundamiskavas on võlausaldajad grupeeritud nõuete suuruse järgi gruppidessekolme võlausaldaja puhul, kelle nõuded ületavad 2000 eurot, toimub nõuete tasumine 72 osamaksega, ühe võlausaldaja puhul, kelle nõue jääb alla 300 euro, toimub nõude tasumine 37 maksega. Kohtu hinnangul on ümberkujundamiskava koostamisel arvestatud võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet, arvestades nende nõudeid ja nõuete suurust. Kõigi võlausaldajate põhinõuded saavad tasutud. Kohus märgib, et võlgade ümberkujundamise menetlusese eesmärgiks on võlgniku makseraskuste ületamise saavutamine ja pankrotimenetluse vältimine.

§ 2

lg 1 järgi võimaldatakse võlgade ümberkujundamise menetluses võlgnikule rahaliste kohustuste ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise või kohustuse vähendamise teel. Seega on võlgade ümberkujundamise menetluses nõuete vähendamine ja nende täitmise tähtaja pikendamine eesmärgipärane ning seadusega kooskõlas. Võlgade ümberkujundamiskavas koostamisel tuleb järgida võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet. 5

(3)Olles kontrollinud võlgniku varalist olukorda, märgib kohus, et võlgniku vara (varaks on sõiduauto väljalaskeaastaga 2001, turuväärtus 950 eurot) ja sissetulekute järgi otsustades oleks võrreldavas pankrotimenetluses võlausaldajatele väljamaksete tegemine võimalik maksimaalselt 2661 euro ulatuses ja järgnevas kohustustest vabastamise menetluses umbes 8910 euro ulatuses. Umbes 350 euro maksmine kuus nõuete katteks võlgade ümberkujundamise menetluses on võimalik just üksnes selles menetluses ja võlgniku enda valmisolekut arvestades. Sundsissenõudmiste tegemine oleks võimalik umbes 198 euro ulatuses kuus (vt põhjendusi p.5). Võlgniku kinnituste ja kohtule esitatu alusel hindab kohus, et ümberkujundamiskava täitmine võlgniku poolt on tõenäoline. Ehkki ümberkujundamiskava järgi on võlgniku esimese makse tähtpäev- 07.oktoober 2019ümberkujundamiskava kinnitamise päev, ei ole see takistuseks kava kinnitamisele koostatud kujul. Võlgnikul on võimalik teha makse viivitamatult käesoleva määruse kättesaamisel. Kava on koostatud arvestusega, et kui osa võlgadest saavad tasutud (kavaga hõlmamata maksed), suurenevad maksed neile võlausaldajatele, kelle nõue on suurem.

§ 24

lg 4 järgi lähtutakse pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete koostamisel sellest, et pankrotimenetlus viiakse läbi võlgade ümberkujundamismenetluse algatamise seisuga. Võrdlemisel arvestatakse ka füüsilisest isikust võlgniku võlgadest vabastamise võimalust lähtuvalt võlgniku sissetulekust ümberkujundamismenetluse ajal. Seega võimaldab võlgade ümberkujundamise menetlus antud juhul kaitsta võlausaldajate huve paremini. Samas on tagatud ka võlgnikul endaga toimetulek. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mille esinemisel tuleks

§ 25

lg 1 alusel jätta ümberkujundamiskava kinnitamata või

§ 28alusel jätta võlgade ümberkujundamise avaldus läbi vaatamata. Eeltoodu alusel kinnitab kohus võlgniku Exxxxx

Uxxxxxx esitatud võlgade ümberkujundamiskava. 8.

§ 34

lg 1 järgi teostab ümberkujundamiskava täitmise üle järelevalvet kohus.

§ 34

lg 3 sätestab, et võlgnik või nõustaja esitab iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest kohtule ja võlausaldajatele aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus võib küsida võlgnikult või nõustajalt ka muul ajal aruannet ümberkujundamiskava täitmise kohta ja lasta seda võlgniku arvel kontrollida nõustajal või eksperdil. Kohus määrab, et võlgnikul Exxxx Uxxxxxx tuleb kohtule esitada

§ 34lg-s 3 märgitud aruanne esmakordselt 1.oktoobriks 2020.

a ja edaspidi iga aasta 1.oktoobriks. 9. Kohus selgitab ümberkujundamiskava kinnitamise õiguslikke tagajärgi:

§ 29

lg 4 järgi on kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava täitedokument sellega ümberkujundatud nõude suhtes. Kui ümberkujundamiskavas on ette nähtud kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, ei saa ümberkujundamiskavas nimetatud tähtaja jooksul nõuet maksma panna.

§ 31

lg 1 kohaselt ei saa ümberkujundamiskava kehtivuse ajal ei saa esitada hagiavaldust ega avaldust hagita menetluses nõude alusel, mille kohta ümberkujundamiskava kehtib. 6

(3)

§ 33

lg 1 järgi ei saa ümberkujundamiskava kehtivuse ajal esitada pankrotiavaldust nõude alusel, mille kohta ümberkujundamiskava kehtib.

§ 35

lg 1 näeb ette, et võlgnik, nõustaja või võlausaldaja võib asjaolude muutumise korral, iseäranis võlgniku varalise seisundi olulisel muutumisel või võlgniku tegeliku varalise seisundi ilmnemisel, mis erineb oluliselt kohtule esitatud andmetest, esitada kohtule taotluse ümberkujundamiskava või selle täitmise tähtaja muutmiseks. Samuti võib ümberkujundamiskava muuta lähtuvalt sellest, kui mõne nõude kehtivuse või suuruse osas on tehtud kohtulahend.

§ 39

lg 1 alusel võib kohus ümberkujundamiskava tühistada võlgniku avalduse alusel, samuti võlgniku pankroti väljakuulutamisel.

§ 39

lg 2 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava tühistada ka juhul, kui ilmneb, et: 1) võlgnik ei täida ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral; 2) ümberkujundamiskava kehtivuse ajast vähemalt poole möödumisel on ilmne, et võlgnik ei suuda sellega võetud kohustusi täita; 3) võlgnik ei ole makseraskustes või on need ületanud ning võlausaldajate nõuete ümberkujundamine ei ole asjaolude olulise muutumise tõttu nende suhtes enam õiglane; 4) võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta; 5) võlgnik on teinud makseid ümberkujundamiskavas nimetamata võlausaldajatele teiste võlausaldajate huvisid oluliselt kahjustades; 6) võlgnik ei osuta kohtule või nõustajale abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on vaja järelevalve teostamiseks. 10.

§ 7

lg 1 järgi on määrus kehtiv ja kuulub täitmisele alates selle edastamisest võlgnikule.

§ 26

lg 1 kohaselt toimetab kohus määruse kätte võlgnikule ja kõigile võlausaldajatele, kelle õigusi ümberkujundamiskavaga mõjutatakse, ning edastatab nõustajale. Kohus teeb määruse ka avalikult teatavaks, avaldades selle kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulude jaotus 11.

§ 8

lg 1 alusel jätab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgniku kanda ja võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda. Võlgade ümberkujundamise menetluse kuluks on muu hulgas nõustaja tasu ja kulud. Kohus on käesolevas menetluses nõudnud võlgnikult nõustaja tasu ja kulutuste katteks deposiiti ettemaksu tasumist summas 648 eurot. Nõutud ettemaks on laekunud ja selle arvel on võimalik katta nõustaja tasu ja kulud. Käesoleva määruse koostamise ajaks ei ole kohus nõustaja tasu ja kulusid kindlaks määranud ja see on võimalik teha eraldi määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 7

(3)8
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.