← Eesti

2-19-18119/16

Obsah (4)§ 661§ 430§ 168§ 150

2-19-18119 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega KohtuJst Andrei Polovnjov Määruse tegemise aeg ja koht 27.02.2020.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-18119 Tsiviilasi Stagen

§ 661lg 4 kohaselt määruskaebuse esitamise õiguse.

Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hageja palub tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust. Kostja palub tagastada poolt vastuhagi esitamisel tasutud riigilõivust. Pooled kinnitavad, et 2 2-19-18119 on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled paluvad esitada kompromissi kinnitav kohtumäärus täitmiseks Harju Maakohtu kinnistusosakonnale ja Rahandusministeeriumile. 3. Kostja on 26.02.2020 hüvitise kogusummas 25 285,71 eurot kohtute deposiitkontole kandnud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 2 sätestab, et pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 5. Kohus asub seisukohale, et kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid (v.a p 3). Seega kuulub kompromiss osalisele kinnitamisele ja asja menetlus lõpetamisele. 6. Pooled on 26.02.2020 allkirjastanud kompromissilepingu, kus muuhulgas on sätestatud järgnev punkt: „3. Pooled taotlevad, et kohus saadaks kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisel kohtumääruse järjekorras täitmiseks:

(1)Harju Maakohtu kinnistusosakonnale, kes teeb kompromissi punktis 4 sätestatud kande J S (isikukood xxx) kinnisasja, registriosa numbriga xxx, ainuomanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks;
(2)Rahandusministeeriumile, kes teeb vajaliku korralduse kompromissi punktis 1 nimetatud hüvitise summas 25 285,71 eurot üle kandmiseks Stagen OÜ arveldusarvele nr xxx.“ Kuivõrd lepingu punkt ei ole sellisel kujul tehnilistel põhjustel täidetav, kohus nimetatud punkti ei kinnita. Kohus on nimetatud pooltega arutanud ning pooled on sellega nõustunud. Kohus teeb samaaegselt hüvitise väljamakse ja edastab määruse kinnistusosakonnale. 7. Kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 3 2-19-18119 8. Tulenevalt

§ 168

lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist ei nähtu, et pooltel oleks menetluskulude jaotuse osas kokkulepe. Kompromissist nähtuvalt on poolte vahel kokkulepe menetluskulude hüvitamise osas, mille kohaselt jäävad kulud poolte endi kanda. Seega jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda. 9. Hageja palub tagastada tasutud riigilõivust 225 eurot. Hageja tasus hagiavalduselt riigilõivu 450 eurot. Kostja palub tagastada tasutud riigilõivust 225 eurot. Kostja tasus vastuhagilt riigilõivu 450 eurot. Kohus leiab, et taotlused riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele. 10.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 4 järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivuseaduse (RLS) § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist RLS § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. RLS § 15 lg 1 p 9 järgi tagastatakse tasutud riigilõiv, kui esinevad muud seaduses sätestatud alused.

  1. Kohus leiab, et hagejale tuleb tagastada tasutud riigilõivust pool, s.o 225 eurot. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja arveldusarvele nr xxx. Kostjale tuleb tagastada tasutud riigilõivust pool, s.o 225 eurot. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda kostja arveldusarvele nr xxx.
  2. Kostja on 26.02.2020 kohtu loal kompromissisumma 25 285,71 eurot kohtute deposiitkontole kandnud. Kuivõrd kompromiss kuulub kaasomandi lõpetamise osas kinnitamisele, tuleb kompromissisumma hagejale välja maksta. 13.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus lühendab poolte soovil määruskaebuse esitamise tähtaja 1 päevani. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.