Obsah (6)

§ 230§ 232§ 436§ 173§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Hannes Olev Kohtujurist Ingrid Puurvee Otsuse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-10621 Tsiviilasi Cap

) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, 2 täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lg 1 kohaselt.

9.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-41-05 jõudnud seisukohale, et kohus ei ole seotud hageja poolt õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles eelnevalt tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. Seega on kohus asja lahendamisel seotud küll hageja esitatud asjaoludega, kuid mitte tema antud õigusliku kvalifikatsiooniga (Riigikohtu lahend 3-2-1-80-04).

1. Hageja väitis, et 27.10.2016 sõlmisid Xxxx ja Xxxxi juhatuse liige R R (kostja) käenduslepingu, mille punkti nr 1.1 kohaselt kohustub käendaja isiklikult vastutama 27.10.2016 sõlmitud müügilepingust tulenevate Xxxxi kohustuste nõuetekohase täitmise eest.
2. Kostja eitas sellise lepingu allkirjastamist ning taotles käekirja ekspertiisi korraldamist, mis vastavalt 15.03.2019 määrusele ka teostati. Eksperdile esitati järgmised küsimused: 11.
3. Kas R Ri ja Xxxx AS vahel 27.10.2016 sõlmitud käenduslepingul on R Ri poolt kirjutatud allkiri? 11.
4. Kas A Ri ja Xxxx AS vahel 27.10.2016 sõlmitud käenduslepingul on R Ri poolt kirjutatud allkiri? 11.
5. Kas R Ri ja Xxxx AS vahel 27.10.2016 sõlmitud käenduslepingule ning A Ri ja Xxxx AS vahel 27.10.2016 sõlmitud käenduslepingule on käendaja allkirja kirjutanud üks ja sama isik või on need allkirjad kirjutanud erinevad isikud?
6. 20.05.2019 koostatud ekspertiisiaktis nr 19E-DK0028 esitatud eksperdiarvamuse punktis 1 leiti, et R Ri ja Xxxx AS vahel 27.10.2016 sõlmitud käenduslepingul puuduvad R Ri allkirjadele vastavad allkirjad ja on viiteid, et neid allkirju ei ole kirjutanud R R.
7. Hageja leidis, et arvestades ekspertide seisukohti pole käesoleval juhul ekspertiisiaktiga võimalik tõsikindlalt tõendada, et kostja poleks käenduslepingut allkirjastanud kuna eksperdid selgitasid, et kuna vaidlustatud allkirjad on väga lühikesed ja väheinformatiivsed, siis pole ekspertiisi käigus kindla arvamuse andmine võimalik. Hageja palus kutsuda kohtuistungile ja kuulata üle Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi eksperdi H R.
8. 08.10.2019 toimus kohtuistung, kus kuulati üle ekspert H R. Tema kinnitusel ekspertiisi aktis ei ole antud kindlat arvamust, vaid on arvamus, et on viited, et vaidlustatud allkirju R Ri nimel ei ole kirjutanud R R. Ekspert selgitab, et arvamus on viiteline ja arvamuse skaalas on see aste number
9. See on viiteline, et ei ole tema kirjutatud. (tlk 138)
10. Ekspertiisiakti lisaks on arvamuste skaala (kehtiv alates 26.01.2015), mille kohaselt: „Aste 6: võimalik, et on erinevad kirjutajad. Esitatud materjalid võivad seada eksperdiuuringuteks mõned piirangud. Vaidlustatud võrdlusmaterjalil on mõned lahkuminekud. Kokkulangevusi esineb vähem. Tekstis/allkirjas esinevad lahkuminevad käekirjatunnused ei ole piisavad tugevama arvamuse andmiseks, kuid viitavad erinevatele kirjutajatele.“. 3
11. Hageja jäi oma seisukoha juurde, et ekspertiisiaktiga pole võimalik tõsikindlalt tõendada, et kostja poleks käenduslepingut allkirjastanud ning palus seetõttu tunnistajatena kutsuda kohtusse M M ja H P, sest mõlemad eelnimetatud tunnistajad viibisid koos kostjaga lepingute allkirjastamise juures ja saavad oma ütlustega tõendada, et lepingu allkirjastas kostja isiklikult.
12. Kostja taotles kostja ülekuulamist vande all.
13. 31.10.2019 toimunud kohtuistungil kuulati üle tunnistajad M M ja H P ning vande all kuulati ära ka kostja.
14. Tunnistaja M M on Xxxx ärikliendihaldur, kes tegeleb igapäevaselt äriklientidele kauba müümisega, lepingute vormistamisega. Tunnistaja ütluste kohaselt käis 27.10.2016 lepingut sõlmimas kostja. Kohtu küsimusele vastas tunnistaja, et müügilepingu sõlmis Xxxx poolt R R. Kohus viitas, et müügilepingus on kirjas, et selle allkirjastas A R. Seepeale tunnistaja kinnitas, et nad mõlemad olid kohal ja käenduslepingule andsid nad mõlemad allkirja. Samas kinnitas tunnistaja ka, et ta on teadlik, kes on R R ja kes on A R. „Ei ole tõenäoline, et ajasin R ja A sassi“, ütles tunnistaja.
15. Teisena tuli tunnistama H P, kes oli lepingu allkirjastamise ajal praktikal seal ja tunnistuste andmise hetkel töötas Xxxx AS-is. Tunnistaja ütles, et ta oli allkirjastamise juures, kuid lepingu allkirjastamist ta ei näinud.
16. Kostja taotlusel kuulas kohus kostja vande all üle. Kostja kinnitas, et jääb oma seisukoha juurde, et ta ei ole käenduslepingut allkirjastanud. Väitis, et esimest korda kuuleb, et vennaga koos on ta käinud allkirjastamisel. Kostja väitis, et 27.10.2016 ei olnud ta vennaga koos ja sellel lepingul ei ole tema allkiri.
17. Hageja peab oluliseks rõhutada, et kostja tegevus on vastuoluline ja eluliselt täiesti ebausutav. Kui kostja poleks Xxxx käenduslepingut sõlminud, siis oleks kostja kohe hagile vastu vaielnud, kuid esialgses kostja vastuses ei vaidlustanud kostja käenduslepingu sõlmimist, vaid tunnistas hoopis hageja ees osaliselt võlgnevuse olemasolu. Kostja vastuoluline käitumine ja hagi osaline õigeksvõtt 07.09.2018 kostja vastuses tõendab, et tegelikult on Xxxx ja kostja vahel 27.10.2016 käendusleping sõlmitud ja kostja vastupidised väited ei vasta tõele. Kostja on asunud hilisemates menetlusdokumentides esitama kunstlikult otsitud vastuväiteid hageja nõudele lootuses seeläbi enda kohustuste täitmisest vabaneda.
18. Kohus leiab, et hagimenetluses määravad pooled menetluse käigu. See tähendab muuhulgas ka seda, et kostjal on õigus oma seisukohti menetluse jooksul muuta. See, et ta 07.09.2018 kostja vastuses võttis hagi osaliselt õigeks ja ei vaielnud vastu käenduslepingu sõlmimise faktile, ei tähenda, et ta ei võiks menetluse jooksul oma seisukohti muuta ning vastuväidete keset suunata asjaoludele, millele ta esialgses vastuses tähelepanu ei pööranud.
19. Kohtu hinnangul tuleneb ekspertiisiaktis ja eksperdi 08.10.2019 kohtuistungil antud ütlustest, et suure tõenäosusega ei ole kostja käenduslepingut allkirjastanud. Kostja kinnitas vande all, et ta ei ole vaidlusalust käenduslepingut allkirjastanud. Tunnistajate M M ja H P ütlused ei lükanud kohtu hinnangul ümber ekspertiisi ja kostja vande all antud ütlusi. Seega hinnates 4 tõendeid kogumis ei saa tõsikindlalt väita, et käenduslepingu on allkirjastanud kostja. Järelikult ei saa kostja olla vastutav käenduslepingus toodud kohustuste täitmise eest.
20. Kuna tõendatud pole, et käenduslepingu on allkirjastanud kostja, siis ei hakka kohus hindama seda, kas arved on allkirjastanud kostja ning kas kaubad saadi kätte ja kelle poolt.
21. Tulenevalt eelpoolöeldust jätab kohus hagi rahuldamata. Ülejäänud menetluses esitatud väited ja otsuses viitamata tõendid ei oma tähtsust ning kohus jätab need käsitlemata kuna kohus jätab hagi rahuldamata. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi kuulub rahuldamata jätmisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 174

lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus ei määra antud hetkel kindlaks menetluskulude suurust tulenevalt kohtupraktikast, mille kohaselt peab maakohus menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus muutub. Eeltoodust tulenevalt on leitud, et menetluskulude suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /Digitaalselt allkirjastatud/ Hannes Olev Kohtunik 5