Obsah (8)

§ 115§ 127§ 77§ 218§ 101§ 221§ 220§ 217

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 25. november 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-17

) § 217 lg-le 2 ja lg 2 p-le 1, § 218 lg-le 1, § 115 lg-le 1 ja §-le

2. Kostjad vaidlesid hagile vastu. Müügilepingu p 2.2.2 kohaselt kinnitasid hagejad, et nad on tutvunud elamu dokumentatsiooniga. Seega pidid hagejad olema teadlikud, et elamu kohta on olemas nii vastuvõtuakt kui ka kasutusluba. Koos nimetatud dokumentidega anti hagejatele üle ka
3. detsembri 2015 korstnapühkimise akt, mille kohaselt visuaalsel vaatlusel kütteseadmetele märkusi ei olnud ja kütmine oli lubatud. Elamu puhul on tegemist õiguslikul alusel ehitatud ehitisega, mida kasutatakse ehitisele ettenähtud kasutusotstarbe kohaselt. Ehitusluba väljastati juunis 1987, seega kehtivad tolleaegsed tuleohutusnõuded. Elamu vastuvõtuakt on olemas ja siis ei nõutud eraldi projekti. Vastuvõtukomisjonis oli ka Päästeameti esindaja. Elamu ei oleks saanud kasutusluba, kui see ei oleks vastanud nõuetele. MAAKOHTU LAHEND
4. Viru Maakohus rahuldas
5. juuni 2019 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjatelt hagejate kasuks välja kahjuhüvitise 1981 eurot. Menetluskuludest jäi 50% hagejate ja 50% kostjate kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus kindlaks eraldi määrusega pärast otsuse jõustumist. Maakohtu põhjenduste kohaselt on vaidlus selles, kas ehitise puhul oli järgitud projekteerimise, ehitamise ja vastuvõtmise ajal kehtinud nõudeid. Ekspertiisiakti kohaselt toimus individuaalelamute (sh ridaelamud) projekteerimine ja projektide kinnitamine ENSV Riikliku Ehituskomitee määruse kohaselt NSVL-i ehitusnormide ja –reeglite alusel. Planeerimis- ja ehitusseadus võeti vastu Riigikogu poolt
6. juunil 1995 ning kuulutati välja Vabariigi Presidendi
7. juuli 1995 otsusega nr
8. Vabariigi Valitsuse määrus nr 41 «Ehitusloa taotlemisel ehitusprojektile esitatavad nõuded» jõustus
9. veebruaril
10. Kuni selle ajani kehtis EV Ehitusministeeriumi
11. novembri 1991 määrus nr 1 «Normatiivdokumentide rakendamine ehitiste projekteerimisel», mille kohaselt tuli valdkondades, kus on olemas endise Eesti NSV projekteerimise normdokumendid või Eesti Vabariigi Ehitusministeeriumi poolt kehtestatud normdokumendid, rakendada projekteerimisel Eesti territooriumile neid dokumente. Valdkondades, kus nimetatud normdokumente pole, tuli rakendada kuni Eesti Vabariigi omade 3 vastavate dokumentide normdokumente. kehtestamiseni NSVL-s 1 jaanuari 1991 seisuga kehtinud Ekspertiisakti kohaselt toimus elamu projekteerimine ENSV Riiklik Ehituskomitee määruse nr 18 kohaselt, mille kohaselt ehitati individuaalelamuid projektide järgi, mis on koostatud tööprojekti vähendatud mahus. Individuaalelamu tööprojekti maht oli määratud ehitusnormis SNiP 1.02.01-
12. Individuaalelamute ehitusprojektide sisu ja vormistus vastas üldjoontes praegusel ajal ehitusloa taotlemiseks koostatud eelprojekti staadiumis ehitusprojekti sisule ja vormistusele. Individuaalelamute ehitusloa kohasele ehitusprojektile lisaks tehnosüsteemide (elektrisüsteem, veevarustus ja kanalisatsioon, küttesüsteem) projektide koostamine ei olnud ajavahemikul 1987 kuni 1996 kohustuslik ning seega saa selliseid projekte ka eksisteerida. Ekspert on viidanud ehitusseaduse (EhS) §-le 8, samuti ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) § 28 lg-le 5 ja siseministri
13. märtsi 2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 55 lg-le
14. Ekspert on leidnud, et EhSRS § 28 ja määruse nr 17 § 55 on omavahel vastuolus. EhSRS § 28 kohaselt hinnatakse ehitise ohustust ehitise ehitamise ajal kehtinud nõuete kohaselt. Elamu ehitamise tegelik aeg ei ole teada, kasutusluba on väljastatud
15. detsembril
16. Määruse kohaselt hinnatakse ehitise ohustust ehitise ehitusloa esitamise ajal kehtinud nõuete kohaselt. Maakohus leidis, et nii ehitise ehitamise kui vastuvõtmise ajal ei olnud küttesüsteemi projekt kohustuslik. Maakohus viitas

§ 115lg-le 1, § 208 lg-le 1, § 217 lg-tele 1 ja 2, § 218 lg-tele 1 ja 2.

Ekspertiisiakti kohaselt ei vastanud elamu

1. augusti 2017 seisuga kehtinud tuleohutusnõuetele osaliselt. Korstnapühkija-meister A. Leemets keelas
2. augusti 2017 aktiga hagejatel elamu küttesüsteemide kasutamise. Samale seisukohale asus ka paikvaatlust teinud Päästeameti inspektor. Lisaks tegi Päästeamet
3. augustil 2017 hagejatele ettekirjutuse, millega peatas elamu küttesüsteemide (katel ja saunaahi) kasutamise seniks, kuni kvalifitseeritud spetsialist lubab neid kasutada. Maakohus tuvastas, et elamu ei vastanud võõrandamise ajal tuleohutusnõuetele, mistõttu ei olnud küttesüsteeme lubatud kasutada. Maakohtu hinnangul võib seda pidada puuduseks. Maakohus viitas müügilepingu p-le 2.1.
4. Järgnevalt hindas maakohus seda, kas kostjad pidid puudustest teadma ja kas puudustest teavitamata jätmisega rikkusid nad müügilepingut.
5. detsembri 2015 korstnapühkimise akti kohaselt visuaalsel vaatlusel kütteseadmetele märkusi ei olnud ja kütmine oli lubatud. Ekspert on aga märkinud, et elamu ei vastanud osaliselt ehitusloa väljastamise ajal (
6. juunil 1987) kehtinud tuleohutusnõuetele. Samas on ekspert märkinud, et dokumentidest ei selgu, millal korsten tapeediga kaeti, seega ei ole võimalik anda hinnangut, kas korsten vastas selle nõude osas
7. juuni 1987 tuleohutusnõuetele. Eksperdi täiendava vastuse kohaselt ei ole
8. septembri 2017 korstnapühkimise aktis selgitatud, millistele asjaoludele tuginedes on esitatud väide, et saunakerist ei kasutata ning hinnang, et keskkütte katla kasutamine on lubatud. Maakohus leidis, et elamu oli juba ehitusloa väljastamise ajal osaliselt tuleohutusnõuetega vastuolus. Puuduse iseloomu ja tekkimise aega arvestades oleks kostjad pidanud teadma selle olemasolust. Ekspert on märkinud, et paikvaatluse ja esitatud dokumentide alusel saab hinnata, et mitte ükski Euro Property
9. septembri 2017 hinnapakkumises esitatud ehitustöödest ei ole seotud elamu kehtivate tuleohutuse nõuetega vastavusse viimisega ja hädavajalike töödega küttesüsteemidele kasutusloa saamiseks. Siiski leidis maakohus, et põhjendatud on Euro Property OÜ
10. detsembri 2018 hinnapakkumises nimetatud materjalid ja teostatavad tööd osaliselt põhjendatuks lugeda. Ei ole kahtlust, et hagejatel on tekkinud küttesüsteemi nõuetele mittevastavuse tõttu kulutusi ja 4 kulutuste tekkimine on põhjuslikus seoses elamu lepingule mittevastavuse ja kostjate lepingu rikkumisega. Maakohus leidis, et toreduslikud kulutused, mida ei ole põhjendatud mõista kostjatelt välja, on kulud dekoratiivkivile, dekoratiivkivi liimisegule, lava jaoks kasutatavale puitmaterjalile, leiliruumi lammutusele ja ehitusele (kokku 2034 eurot). Tegemist on kulutustega, mis ei ole vajalikud või mille tekkimine ei ole põhjuslikus seoses kostjate lepingu rikkumisega, s.o asjaoluga, et elamu küttesüsteem ei vasta nõuetele. Muud kulud luges maakohus põhjendatuks ja mõistis kostjatelt hagejate kasuks välja 1981 eurot. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
11. Hagejad paluvad apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata ning teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjatelt solidaarselt hagejate kasuks välja täiendav kahjuhüvitis 2034 eurot. Hagejad paluvad tühistada maakohtu otsuse ka menetluskulude jaotuse osas ja jätta menetluskulud kostjate kanda. Menetluskulud ringkonnakohtus paluvad hagejad jätta kostjate kanda. Apellatsioonkaebuse esitatud väidete kohaselt on põhjendatud hagejate nõue, et ostetud elamus oleks võimalik kasutada nii küttesüsteemi kui leiliruumi. Hagejad viitavad

§ 127lg-le 1.

Maakohus hindas toreduslikeks elamu

1. korrusel asuva leiliruumi renoveerimiseks vajalikud tööd.
2. korruse pildimaterjalist nähtub, et ka leiliruumis oli korstnajalg kaetud laudisega ning lisaks fibo kergploki müüriga. Laudise ja müüritise vahe oli ilmselt soojustamise eesmärgil kogu seina ulatuses kaetud isoveri 50 mm paksuse klaasvillaga. Ekspertiisiaktist lähtuvalt kehtib kogu korstna pinnale vaadeldavuse nõue. Selleks tuli ka leiliruumis kogu laudis eemaldada. Selleks tuli omakorda lammutada ka enamus lavast. Lisaks olid laudise hoidmiseks seinale paigaldatud kinnistusprussid, mille kaugus suitsutorust ei vastanud samuti nõuetele. Seega tuli ka need eemaldada. Samuti tuleb leiliruumi kasutusele võtmiseks eemaldada kogu fibo kergplokist müür, kuna suitsutoru ühenduvus korstnasse ei vasta eksperdi hinnangul nõuetele. Hagejad selgitavad, et dekoratiivkivi on kaubandusvõrgus kasutatav nimetus lihtsale tellisplaadile, mis kantakse spetsiaalse kuumuskindla liimiga seguga korstnajalale. Nn dekoratiivkivi hinnaklass nii toote kui paigalduse osas jääb samasse suurusjärku enamlevinud keraamiliste plaatide hinna ja nende paigaldamise maksumusega.
3. Kostjad vaidlevad hagejate apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
4. Kostjad paluvad apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus täielikult ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud paluvad kostjad jätta hagejate kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt on kostjad kogu menetluse ajal juhtinud tähelepanu määrusele nr
5. Määruse nr 17 § 55 sätestab nõuded olemasolevatele ja ehitatavatele ehitistele. Kuna elamu puhul on tegemist õiguslikul alusel ehitatud ehitisega, mida kasutatakse ehitisele ettenähtud kasutusotstarbe kohaselt, ei tule sellele kohaldada praegusel ajal kehtivad tuleohutusnõuded, vaid
6. juunil 1987 kehtinud tuleohutusnõudeid. Maakohus ei ole märkinud, miks ta seda kostjate vastuväidet ei ole arvestanud. Jääb ebaselgeks, kuidas on maakohus jõudnud järeldusele, et arvestades puuduse iseloomu ning tekkimise aega, oleksid kostjad pidanud teadma selle olemasolust. Kostjad on esitanud
7. mai 1996 ehitise vastuvõtuakti. Vastuvõtukomisjoni koosseisu on kuulunud Päästeameti inspektor. Ekspert on viidanud, et nii korstnapühkija
8. augusti 2017 aktis kui ka Päästeameti ettekirjutuses on eksitud terminitega „samuti on seinad ja laed põlemistunnustega“. Paikvaatluse kohaselt ei ole leiliruumi lae ja seina puidust voodrilaudis mitte põlenud, vaid tumenenud kõrge kuumuse 5 tagajärjel. Sellest tulenevalt ei saa neid akte pidada usaldusväärseteks. Sellele vaatamata on maakohus tuginenud just nendele aktidele. Samas on maakohus jätnud tähelepanuta
9. detsembri 2015 korstnapühkimise akti. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta asus eksperdiga vastupidisele seisukohale. Ekspert on korduvalt rõhutanud, et saunaruumis teostatavad tööd ei ole vajalikud küttesüsteemi kasutamiseks loa saamiseks ning leiliruumi viimistlemine ja korstna suitsulõõride osa pindade katmine ei ole vajalik kulutus küttesüsteemi nõuetekohaseks muutmiseks.
10. Hagejad vaidlevad kostjate apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostjate kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu
12. juuni 2019 otsus tuleb osaliselt tühistada TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel hagi rahuldamise ulatuses osas ning välja mõista kostjatelt hagejate kasuks kahjuhüvitis 1272 eurot. Samuti tuleb muuta menetluskulude jaotust. Muus osas tuleb jätta Viru Maakohtu
13. juuni 2019 otsus muutmata. Hagejate apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning kostjate apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
14. Asja materjalide kohaselt sõlmisid kostjad müüjatena ja hagejad ostjatena
15. detsembril 2015 kinnistu, asukohaga XXXX linn, müügi- ja asjaõiguslepingu (I kd tl 16-30). Lepingu p 5.
16. kohaselt anti valdus kinnistule hagejale 28.12.
17. Hagejad tellisid augustis 2017 küttesüsteemi puhastamiseks ja kontrollimiseks korstnapühkimise teenuse. Korstnapühkija vormistas 23.08.2017 korstnapühkimise akti, mille kohaselt on kütteseadmete kasutamine keelatud (I kd tl 35). Päästeameti Ida päästekeskuse poolt vormistati 25.08.2017 paikvaatluse protokoll (I kd tl 3645), millest nähtuvalt I ja II korrusel oli korstnajalg kaetud tapeediga ning III korrusel laudadega; saunakeris ja selle kujad (kerise kaugus põlevmaterjalist) ei vasta nõuetele; lael ja seintel on kuumakahjustused. Päästeamet tegi 25.08.2017 hagejatele ettekirjutuse, mille kohaselt peatas küttesüsteemide (katel ja saunaahi) kasutamise seni, kuni on tõendatud kvalifitseeritud spetsialisti (korstnapühkija või eksperdi) poolt kasutamise lubatavus. Hagejad esitasid kostjate vastu hagi kahju hüvitamiseks summas 4815 eurot seoses sellega, et kostjad müüsid neile lepingutingimustele mittevastava kinnisasja. Hilisemas menetluses on hagejad täpsustanud nõude suurust ning nõudnud kahju hüvitamist summas 4 015 eurot.
18. Kahju hüvitamist saab hageja nõuda

§ 115

lg 1 ja § 128 lg 3 alusel, tegemist on puuduste kõrvaldamise kui kohustuse täitmise asemel esitatava kahju hüvitamise nõudega. Sellise nõude võib

§ 115

lg 2 järgi esitada üldjuhul alles pärast täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumist. Hageja on andnud kostjale täiendava tähtaja elamul esinevate puuduste kõrvaldamiseks (I kd 139-141), kuid kostja on asunud seisukohale, et tegemist ei ole asja lepingutingimustele mittevastavusega ning keeldunud puuduste kõrvaldamisest (I kd tl 143-144).

1. Võlausaldaja võib lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt mh Riigikohtu
2. septembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-10015, p 20):     võlgnik on lepingut rikkunud (

§ 115

lg 1); võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (

§ 115

lg 1); võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (

§ 127

lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2); 6   kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (

§ 127

lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

Müügilepingu rikkumiseks on muu hulgas see, kui müüdud ese ei vasta lepingutingimustele (st on puudusega), mh ei ole vähemalt keskmise kvaliteediga (

§ 77lg 1, § 217).

Müüja vastutab müüdud asja puuduse eest eelkõige siis, kui on täidetud järgmised tingimused (vt mh Riigikohtu 30. septembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15, p 21):      puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (

§ 218

lg 1); puudus ei tulenenud ostjast (

§ 101

lg 3); ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (

§ 218

lg 4); sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda (

§ 221

lg 2); ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama, v.a kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav (

§ 220

lg 3), puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu (

§ 221

lg 1 p 1) või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale (

§ 221lg 1 p 2).

Lähtudes eeltoodust tuleb asja lahendades otsustada elamu võimalike puuduste üle

§ 217

lg 2 p 2 ja § 77 lg 1 alusel, s.o tuleb kindlaks teha, kas elamu vastab selle kasutamisotstarbele, st sobib elamiseks ja on vähemalt keskmise kvaliteediga.

1. Hagejate väitel ei vastanud kinnisasi lepingutingimustele seetõttu, et küttesüsteem (katel ja saunaahi) ei olnud nõuetekohane. Kostjate vastuväite kohaselt vastab asi lepingutingimustele, sest elamule tuleb kohaldada mitte praegusel ajal kehtivad tuleohutusnõuded, vaid
2. juunil 1987 kehtinud tuleohutusnõudeid ning nendele elamu vastas, sest ehitis on
3. mail 1996 vastu võetud ning vastuvõtukomisjoni koosseisu kuulus ka Päästeameti inspektor. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et asja vastavust lepingutingimustele tuleb hinnata lepingu sõlmimise hetkel. Seega ei ole asjakohane kostjate viide sellele, et elamu vastas
4. juunil 1987 kehtinud tuleohutusnõuetele ning kuna ehitis on
5. mail 1996 vastu võetud ning vastuvõtukomisjoni koosseisu kuulus ka Päästeameti inspektor, siis ei saa olla tegemist puudustega ehitisega. Asjaolu, kas asi vastab lepingutingimustele või mitte, hinnatakse siiski müügilepingu sõlmise hetkel ning juhul, kui hagejad soovisid kinnistu müümisel tugineda
6. juunil 1987 kehtinud tuleohutusnõuetele, siis oleks tulnud seda selgesõnaliselt ka lepingus märkida. Elamu kasutamine elamiseks eeldab selle mõistlikku soojaks kütmise võimalust. Elamu, mille küttesüsteemi kasutamine on peatatud Päästeamet ettekirjutuse alusel seni, kuni on tõendatud kvalifitseeritud spetsialisti (korstnapühkija või eksperdi) poolt selle kasutamise lubatavus, ei saa olla vähemalt keskmise kvaliteediga

§ 77lg 1 teise lause mõttes.

Teistsugusele seisukohale ei anna alust asuda 18.12.2015 koostatud korstnapühkija Aivar Seki akt (I kd tl 173), mille kohaselt visuaalsel vaatlusel kütteseadmetele märkusi ei olnud. Akt oli koostatud vahetult enne notariaalse kinnistu müügilepingu sõlmimist 28.12.2015 ning akti alusel saab väita, et kostjad ei olnud teadlikud küttesüsteemi mittevastavusest tuleohutuse nõuetele, kuid see ei vabasta neid vastutusest puuduste eest asjas.

1. Hagejate kirjas kostjatele on elamu puudustena, mille kõrvaldamiseks nad tähtaja andisid (I kd 139-141), märgitud, et kõigil kolmel korrusel on korstnajalg kaetud (tapeet, laudis), mistõttu ei ole suitsulõõrid vaadeldavad ja puhastatavad; saunakeris ja selle kujad ei vasta nõuetele; prussid 7 toetuvad vastu korstnajalga. Puuduste märkimisel on hageja aluseks võtnud korstnapühkija Agu Leemetsa 23.08.2017 korstnapühkimise akti, Päästeameti Ida päästekeskuse 25.08.2017 paikvaatluse protokoll ja Päästeameti 25.08.2017 ettekirjutuse. Puuduste kõrvaldamiseks vajalike tööde (ja materjalide) maksumuse kohta (s.o kahju hüvitise suuruse kohta) esitas hageja kostjale nõude Euro Propety OÜ
2. septembri 2017 hinnapakkumise (II kd tl 110-111) alusel. Asjas oleva ekspertarvamuse vahekokkuvõtte kohaselt elamu küttesüsteemid moodustavad puuhalgudega köetav keskküttekatel, küttetorustikud ja radiaatorid, sauna keris ja korsten (II kd tl 80). Samuti on aktis märgitud, et väited korstnapühkija Agu Leemetsa korstnapühkimise aktides on eksitavad, kuna 23.08.2017 akti kohaselt on kütteseadmete kasutamine keelatud, kuid 28.09.2017 aktis on märgitud, et saunakerist ei kasuta, keskkütte katla kasutamine lubatud.
3. Vastavalt ekspertarvamusele on vajalikud ehitustööd ehitise vastavusse viimiseks kehtivate tuleohutuse nõuetega järgmised:    esimese ja teise korruse raudbetoonist vahelae peal oleva põranda saepurust täidise eemaldamine 100 mm ulatuses ja asendamine süttivmaterjalist mittepõleva isolatsiooniga; eluruumides olevate korstnapindade katmine mittepõlevast materjalist kattega (müürisegu, krohvi või pahtliga) suitsulõõride osas laiusega 750 mm; kolmanda korruse lae avamine ümber korstna ja laetalade (pennide) isoleerimine mittepõleva materjaliga. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud ehitustööd on käsitletavad elamu puudustena, mis välistavad elamu vastavuse selle kasutamisotstarbele, st puudused küttesüsteemis välistavad antud juhul elamu keskmise kvaliteedi. Samas hagejate väidetud puudused leiliruumis ei ole sellised elamu puudused, mis välistavad elamu kasutamise vastavalt kasutamisotstarbele ning seetõttu kostjad nende eest ei vastuta. Lisaks on ekspertarvamuses märgitud, et olemasolev keris vastab nõuetele ning selle paiknemise põlevmaterjalide suhtes on võimalik ohutusnõuetega vastavusse viia ühe- või kahekordse kaitseekraani paigaldamisega (II kd tl 83). Ebaõige on hagejate seisukoht, et ekspertiisiaktist lähtuvalt kehtib kogu korstna pinnale vaadeldavuse nõue. Ekspert on vahekokkuvõttes asunud seisukohale, et kahest küljest jälgitavuse nõue on esitatud ainult šahtidesse paigutatud korstnatele (II kd tl 73).
4. Eksperdi poolt esile toodud elamu puudused olid olemas enne kinnistu üleandmist hagejatele (

§ 218lg 1).

Kostjad ei ole esitanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et puudused oleks tulenenud hagejatest kui ostjatest (

§ 101lg 3).

Asjas ei ole tuvastatav, et hagejad teadsid lepingu sõlmimise ajal puudustest või pidid seda teadma (

§ 218lg 4).

Tegemist on spetsiifiliste tuleohutuse nõuetega ning ehitise vastavust või mittevastavust kehtivate tuleohutuse nõuetega hindab spetsialist ja hagejad ei ole vastava ala spetsialistid. Hagejad teatasid kostjatele elamu puudustest õigel ajal ning selles osas ei ole ka vaidlust.

1. Ringkonnakohus leiab, et kostjad on müünud hagejatele lepingu tingimustele mittevastava (s.o puudustega) asja (asja puudused märgitud käesoleva otsuse p-s 14). Kuivõrd hagejad on nõudnud eelnevalt asja parandamist, kuid kostjad seda ei teinud, siis on hagejatel tulenevalt kostjate poolsest lepingurikkumisest kahju hüvitamise nõue. Hagejad on nõudnud esialgselt kostjatelt Euro Propety OÜ
2. septembri 2017 hinnapakkumise alusel kahjuhüvitisena 4815 eurot. Menetluse kestel on hagejad oma nõude suurust täpsustanud ning esitanud Euro Propety OÜ
3. detsembri 2018 hinnapakkumise, mille kohaselt on vajalike tööde maksumus 4015 eurot. 8 Euro Propety OÜ
4. septembri 2017 hinnapakkumise osas on ekspert asunud seisukohale, et mitte ükski hinnapakkumises esitatud ehitustöödest ei ole seotud ehitise kehtivate tuleohutuse nõuetega vastavusse viimisega ja hädavajalike töödega küttesüsteemidele kasutusloa saamiseks (II kd tl 91). Seega hindab ringkonnakohus kahjuhüvitise suuruse kindlakstegemisel Euro Propety OÜ
5. detsembri 2018 hinnapakkumist.
6. Euro Propety OÜ
7. detsembri 2018 hinnapakkumist (II kd tl 166-167) nähtuvalt on leiliruumis kasutatavate materjalide maksumus 933 eurot ja eluruumides 224 eurot; teostatavate tööde maksumus kokku on 2858 eurot. Ringkonnakohus leiab, et arvestades ekspertarvamuses tuvastatud puudusi, ei ole puudustega seotud kuludeks kulud leiliruumis kasutatavale materjalile summas 933 eurot. Põhjendatud on kulud kasutatavale materjalile eluruumide osas summas 224 eurot. Teostatavate tööde loetelust on seostatav puuduste kõrvaldamisega põrandate lahti lõikamine 320 eurot; MDF plaadi, tapeedi ning laudise eemaldamine korstnajalalt 123 eurot; korstna jala viimistlemine 245 eurot;
8. korruse lae ümber ehitamine 320 eurot; transport 40 eurot (pooles ulatuses), kokku on teostatavate tööde maksumus 1048 eurot. Kokku on kostjad kohustatud hüvitama hagejatele seoses lepingu rikkumisega kahju summas 1272 eurot (materjal 224 eurot + teostatavate tööde maksumus 1048 eurot).
9. Kuna hagejate apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja kostjate apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis jätab ringkonnakohus menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Arvestades hagi rahuldamise ulatust (hagi nõue 4815 eurot, rahuldatakse 1272 eurot) jäävad menetluskulud maakohtus 26% ulatuses solidaarselt hagejate kanda ja 74% ulatuses solidaarselt kostjate kanda. Antud juhul ei ole maakohus menetluskulusid kindlaks määranud ning tulenevalt TsMS § 174 lg-st 4 ei määra ka ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks Viivi Tomson 9