Obsah (7)

§ 238§ 396§ 4§ 173§ 162§ 177§ 445

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei ja avaliku etoimiku kaudu 30. jaanu

sätete ja põhimõtetega. Hageja ei saanud aru, millal lõppes eelmenetlus ning tähtaeg avalduste, taotluste, tõendite ja vastuväidete esitamiseks. Hageja leiab, et kohus oleks pidanud suunama pooli kompromissile. Kostjate vastuväited

1. Kostjad on seisukohal, et hageja ei ole täitnud kohtu poolt kinnitatud ja jõustunud kokkulepet. Hageja on tasunud kostjatele elatist perioodil 01.12.2015 kuni 01.12.2018 nii sularahas kui ülekandena kokku summas 2 895 eurot. Hageja kohustus tasuda vastavalt kohtu poolt kinnitatud kokkuleppele oli perioodil 01.12.2015 kuni 01.12.2018 summas 2 7200 eurot (36 kuud x 200 eurot). Seega on jätnud hageja tasumata kohtu poolt kinnitatud elatise summas 4 305 eurot. Kostjad ei ole arvestanud täitemenetluse aluseks oleva võlgnevuse sisse hageja poolset kohustust tuua lastele igakuiselt vajalikke esemeid ja kaupu 65 euro väärtuses. Seda kohustust täitis hageja kohe pärast kompromissi sõlmimist paaril korral ja siis oligi kõik. Alates kompromissi sõlmimisest on jätnud hageja oma kohustuse täitmata ka lastele toodava vajalike esemete näol. Hageja lubadus tasuda laste lasteaiaga seotud kulud, on käesolevaks hetkeks täidetud. Kompromissi sõlmimisel olid mõlemad lapsed lasteaias, nüüdseks käib seal ainult üks laps. Seega on vähenenud ka hageja kohustus tasuda teise lapse eest lasteaia maksu. Tartu Maakohtus toimunud istungil ei leppinud pooled kokku kulutuste jagamist seoses laste isa ja laste vahelise suhtlusega. Seega laste transpordikulude katmine ei laiene käesolevas menetluses olevale vaidlusele.
2. Pooled ei ole kunagi kokku leppinud selles, et hageja tasub elatist kahele lapsele kokku 100 eurot seoses kulude jagamisega. Ka hageja väide, et kokkulepe toimis 3 aastat on vale, sest sellist kokkulepet ei ole olnudki. Kostjate esindaja on aastate jooksul korduvalt tuletanud hagejale meelde, et kokkuleppe alusel tasumisele kuuluv elatis on maksmata. Hageja teatas küll, et seoses tervisega oli ta haiguslehel ja palus mõistvat suhtumist ning lubadust, et võlg saab tasutud. Kostjate esindaja oli tõesti heauskselt nõus vastu tulema ja nõustus, et elatise võlgnevus tasutakse hageja poolt hiljem, kuid kindlasti ei olnud nõus elatisest täielikult loobuma. Nimetatud kokkulepet ei ole muudetud ei kohtus ega ka poolte vahel, ei suusõnaliselt ega ka kirjalikult. Kostjad paluvad jätta esitatud hagiavaldus täies ulatuses rahuldamata.
3. Kostjad ei ole vaidlustanud väidet, et hageja on transportinud lapsi enda juurde ja tagasi, sest seda on ka hageja teinud, kuid mitte ainult hageja. Laste transportimine toimub lähtuvalt vanemate võimalustest ja kokkulepetest: kord toob ja viib lapsed hageja, siis jälle toob kostjate seaduslik esindaja oma transpordiga lapsed hageja juurde ning hageja toob lapsed oma transpordiga koju. Hageja väide, et lapsed viibivad 2,5 nädalavahetusel ühes kuus on vale ja hageja poolt tõendamata.
4. Hageja oma vastuses on märkinud, et eelduslikult kannavad laste ja lahuselava vanema suhtlemisega kaasnevad kulud vanemad võrdsetes osades. Seda kohustust on täitnud mõlemad vanemad kuni siiani. Hageja ei ole tõendanud, et tema on kandnud üksi kõik laste transpordiga seonduvad kulutused.
5. Kostjad leiavad vastuväite osas, et kohus on andnud menetlusosalistele piisava aja omapoolsete tõendite ja vastuväidete esitamiseks ja ei ole rikkunud menetlusõiguslikke norme. Menetlusosalistel oli kogu eelmenetluse ajal õigus ja võimalus esitada täiendavaid tõendeid ja taotlusi ka ilma kohtu poolt antud võimaluseta. Hageja seda aga teinud ei ole. Hageja poolt esitatud täiendavad tõendid ei ole asjakohased, sest hageja ei ole esitanud nõuet Tartu Maakohtu Jõgeva Kohtumaja jõustunud kohtuotsuse muutmiseks ega lastega suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Kohtuotsuse põhjendused
6. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel esitatakse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu.
7. Pooled ei vaidle selle üle, et 29.12.2015 kohtumäärusega on kinnitatud elatise nõudes kompromiss, nad ei vaidle ka selle üle, et hageja peab tasuma laste lasteaiaga seotud arved ja ostma lastele igakuiselt vajalikke esemeid ja kaupu 65 euro väärtuses ning vaidlus puudub võla arvestuse üle. Pooled vaidlevad selle üle, kas poolte vahel on kokkulepe ülalpidamiskohustuse täitmiseks muul viisil kui kohtulahendis märgitud igakuise elatise 3 maksmisega ning kas rahaliselt kostjatele makstav elatis on kaetud osaliselt laste ja isa suhtlusega seoses tekkinud transpordikuludega.
8. TMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt on täitedokumendiks jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas. Kohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest nähtub, et hagejale on saadetud täiteasjas xxxx täitmisteade, mille kohaselt on täitedokumendiks Tartu Maakohtu 29.12.2015 kohtumäärus tsiviilasjas 2-15-13557 ning nõude sisuks perioodi 01.12.2015-01.12.2018 tekkinud elatise võlgnevus 4305 eurot (tlk 9). Nimetatud kohtumääruse punkti 2.2 kohaselt tasub J M (isikukood xxxx) alates 01.12.2015.a lastele elatist rahas järgnevalt: J M ülalpidamiseks 100 eurot kuus ja L M ülalpidamiseks 100 eurot kuus lapse täisealiseks saamiseni või täisealiseks saanuna põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21aastaseks saamiseni (tlk 7).
9. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 100 lg 3 sätestab, et vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Olukorras, kus hagejalt on kohtulahendiga välja mõistetud elatis alaealise lapse kasuks, ei ole välistatud poolte kokkuleppel ülalpidamiskohustuse täitmine muul viisil kui kohtulahendis märgitud igakuise elatise maksmisega.
10. Hageja on tuginenud tsiviilasjas 2-15-13557 kohtuistungil kohtu poolt antud selgitusele, et mõlemad lapsevanemad peavad kandma kulu selleks, et lapsed saaksid isaga kohtuda. Kohtulik kompromiss on pärast kompromissi kinnitamise määruse jõustumist pooltele siduv määruse resolutsioonis märgitud tingimustel. Kohtulahendist ei nähtu, et pooled oleks reguleerinud kulutuste jagamist seoses isa ja laste vahelise suhtlusega. Kohtuistungil antud selgitused ei ole kompromissi osaks. Hageja väide, et pooltel oli kokkulepe, et hageja tasub kahe lapse peale kokku 100 eurot, on paljasõnaline. Vastupidi, hageja lisatud tõenditest nähtub, et elatisvõlgnevuse tõttu takerdusid suhtlemiskorra läbirääkimised (tlk 18-19). 10.12.2018 e-kirjas on kostjate esindaja esile toonud, et poolte vahel ei ole mingeid täiendavaid suusõnalisi kokkuleppeid elatise vähem tasumise või mitte maksmise küsimuses (tlk 20). Kostjad eitavad igasuguse muu kokkuleppe olemasolu ka hagile esitatud vastuväites (tlk 41-44). Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, millest saaks järeldada, et poolte vahel on kokku lepitud ülalpidamiskohustuse täitmine muul viisil kui kohtumääruses, st et ühe lapse kohta tuleb tasuda igakuist elatist 100 eurot, kokku kahe lapse kohta 200 eurot. 14.

§ 238

lg 1 kohaselt kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune. Kostjad ei ole vaidlustanud, et isa suhtleb lastega ega eita hageja väidet, et ta on kostjaid hageja juurde ja sealt tagasi sõidutanud ning hageja on sellega seotud kulusid kandnud, mistõttu puudub vajadus seda asjaolu tõendada tunnistajate ütluste või kirjalike tunnistustega. Elatise eesmärk on katta laste esmavajadusi, eelkõige toidu, eluaseme, tervishoiu, riiete ja jalanõude kulusid. Laste transpordikulud laste ja lahusoleva vanema suhtluse tagamiseks ei kuulu kohtu hinnangul laste esmavajaduste hulka. Poolte omavahelisel kokkuleppel või kohtulahendis, saab sellega küll arvestada, kuid kohus jõudis poolte seisukohtasid ja tõendeid hinnates seisukohale, et vastavasisuline kokkulepe poolte vahel puudub ja see ei sisaldu ka 29.12.2015 kohtulahendis 2-15-13557. Seega ei saa lugeda hageja transpordikuludega kaetuks osaliselt või täielikult elatise maksmise kohustust ja hagi tuleb jätta rahuldamata. 4 15. Kohus leiab, et vastuväide kohtu tegevusele ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Hageja on oma seisukohad ja tõendid saanud esitada hagiavalduses. Lisaks on kohus

§ 396

alusel küsinud hagejalt hagi vastuse kohta kirjalikku arvamust andes selleks mõistliku tähtaja. Samuti on vastaspool saanud menetluse kestel esitada hagile vastuse ning hageja arvamusele oma seisukoha.

-st ei tulene, et kohus peaks andma pooltele veel täiendavalt aega seisukohtade ja tõendite esitamiseks.

§ 4

tuleneb, et kohus suunab pooled kompromissile kui see on kohtu hinnangul mõistlik. Kohtu hinnangul on see mõistlik, kui üks pooltest või mõlemad pooled on avaldanud valmisolekut ja tahet lahendada asi kompromissiga. Käesoleval juhul ei ole kohus kindlaks teinud pooltel tahet kompromissi sõlmimiseks. Eelnev ei välista pooltel pidada omavahel või esindajate kaudu läbirääkimisi kompromissi sõlmimiseks ja selle esitamiseks kohtule kinnitamiseks. Menetluskulude jaotus 16.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb menetluskulud jätta hageja kanda, kuivõrd kohus on jätnud hagi rahuldamata ning sellega teinud otsuse hageja kahjuks. 17.

§ 177

lg 1 p 1 ja 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kas kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kostjate menetluskuluks on nõupidamine kliendiga, hagiavaldusega tutvumine ja hagiavaldusele vastuse koostamine ajamahuga kokku 6 tundi summas 720 eurot ning menetluskulude väljamõistmise taotluse esitamine ajamahuga 0,5 tundi summas 60 eurot, kokku 780 eurot ilma käibemaksuta. Hageja toob esile, et menetluskulude nimekiri ei ole piisavalt detailne, esindaja ajakulu ei ole täies ulatuses põhjendatud ja menetluskulude nimekirja koostamise ja esitamise puhul ei ole tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga. 18. Kostjate esindaja tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta) ei ületa keskmisi turuhindasid ja on kohtu hinnangul mõistlik. Kohus ei nõustu hageja vastuväitega, et menetluskulude nimekiri ei ole piisavalt detailne. Kuna menetluskulude nimekirjast on näha tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg, siis on kohtul võimalik hinnata kulude põhjendatust ja vajalikkust. Asjaolu, et esindaja on ka kohtueelses menetluses esindanud esindatavat ei tähenda, et nõupidamine kliendiga on põhjendamatu. Kohus leiab, et ühegi kohtuasja sisuga ei saa enne hagiavaldusega tutvumist põhjalikult kursis olla, kuna hageja toob alles hagiavalduses esile faktilised asjaolud, millele ta tugineb ja määrab ka vaidluse eseme. Arvestades menetlustoimingute sisu ja mahtu leiab kohus, et ajakulu 6 tundi on põhjendatud ja vajalik. Kohus nõustub hagejaga, et menetluskulude avalduse koostamisele kulunud ajakulu ei ole põhjendatud, kuna see ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja seda saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata (vt ka Riigikohtu lahend 3-2-177-14 p 12, 3-2-1-4-15 p 13). Tulenevalt eeltoodust on põhjendatud ja vajalik esindajakulu 720 eurot (6*120), mis tuleb hagejalt kostjate kasuks välja mõista. 19.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostjad esitasid avalduse kooskõlas

§ 177

lg 4.

§ 445

lõike 1 alusel võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Hagejal tuleb tasuda väljamõistetud menetluskulud kostjate seadusliku esindaja L Ri pangakontole nr xxxx. 5 Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 6