MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk. Einar Vene ja Tanel Saar
- märts 2020, Tartu 3-20-273 M.M. esialgse õiguskaitse taotlus helistamise piiramise keelamiseks M.M. määruskaebus Tartu Halduskohtu
- veebruari
- a määruse Kirjalik menetlus Kaebaja M.M. Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON
- Jätta määruskaebus rahuldamata Tartu Halduskohtu
- veebruari 2020 määrus muutmata.
- Määruse avaldamisel asendada taotleja nimi initsiaalidega. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- M.M.esitas Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles soovis Viru Vanglas helistamise piiramise keelamist vangistusseaduse (VangS) § 28 lg-s 3 nimetatud isikutele. Taotluse kohaselt kohasel ei võtnud vanglaametnik
- veebruaril 2020 õhtuse loenduse ajal vastu taotlust helistamiseks
- veebruaril
- Vanglaametnik vastas taotlejale, et loendus on lõppenud, kuid taotleja arvates ei olnud loendus selleks ajaks veel lõppenud, kuna vanglaametnik seisis kambri juures. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on hädavajalik, kuna vastasel juhul ei saa taotleja enam helistada ja kirjutada.
- veebruari
- a määrusega Tartu Halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Halduskohus pidas võimalikuks vaadata esialgse õiguskaitse taotlus sisuliselt läbi vaatamata sellele, et esitatud taotlusest ja sellele lisatud materjalidest ei olnud üheselt tuvastatav vaide esitamine Viru Vanglale. Halduskohus leidis, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, kuna taotlusest ei ilmne, et kaebajal oleks helistamise taotlus vangla tegevuse tõttu jäänud korduvalt esitamata. Ühest intsidendist ei järeldu, et taotlejal võivad tulevikus tekkida probleemid helistamistaotluste üleandmisega loenduse ajal, aga samuti piirangud helistamisega VangS § 28 lg-s 3 nimetatud isikutele.
- Taotleja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles leiab, et tal siiski esineb esialgse õiguskaitse vajadus ning taotletud meetme rakendamata jätmise korral ei ole talle tagatud võimalus helistada. Kuigi vangla on varemgi jätnud taotluse vastu võtmata, on siiski võimaldatud advokaadile helistada. Kui nõustuda halduskohtuga, siis on aga VangS § 28 lg-s 3 nimetatud isikutele helistamise piiramine lubatav. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT MÄÄRUSKAEBUSE OSAS
- Ringkonnakohus on kontrollinud määruskaebuse esitamise lubatavust, tähtaega ning määruskaebuse esitatavatele nõuetele vastavust ning võtab määruskaebuse menetlusse. Halduskohtu määrus vaidlustatud osas puudutab üksnes kaebaja õigusi, mistõttu ei pea ringkonnakohus põhjendatuks kaasata määruskaebuse lahendamisele vastustajat ega anda talle võimalust määruskaebuse kohta seisukoha esitamiseks.
- Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
- Erineval halduskohtust leiab taotleja, et tal esineb esialgse õiguskaitse vajadus. Ringkonnakohus taotlejaga ei nõustu. Esialgse õiguskaitse vajaduse kindlakstegemiseks tuleb hinnata, kas meetme kohaldamata jätmise korral taotleja õiguste kaitse vaidemenetluse või hilisema võimaliku kohtumenetluse tulemusena raskendatud või isegi võimatu (HKMS § 249 lg 1 ls 1). Keelatud on kirjavahetuse ja telefoni kasutamise piiramine suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga või advokaadist esindajaga. Käesolevas asjas ei ole aga taotleja selgitanud, millist kahjulikku tagajärge ta soovib vältida esialgse õiguskaitse kohaldamise kaudu. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole esialgse õiguskaitse vajaduse jaatamiseks piisav taotleja abstraktne tõdemus, et kui vangla jätkab taotluses kirjeldatud praktikat helistamise taotluse vastuvõtmisel ja helistamise mittevõimaldamisel, siis on kaebajal takistatud suhtlemine riigiasutuste ja advokaadiga. Isegi, kui vastustaja on taotluses kirjeldatud intsidendi käigu
- ja
- veebruaril 2020 käitunud õigusvastaselt, ei ilmne sellest, et vangla kavatseb kaebaja õigusi ka tulevikus rikkuda. Kaebaja on ise viidanud vangistusseaduse § 28 lg 3 ls-s 2 sätestatud põhimõttele, et keelatud on kirjavahetuse ja telefoni kasutamise piiramine suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga või advokaadist esindajaga. Olukorras, kus kaebaja õigusi kaitsev põhimõte tuleneb otsesõnu seadusest ja on seega vanglale teada, ei paku sama põhimõtte kordamine kohtumääruses kaebajale täiendavat võimalust oma õiguste kaitseks. Taotleja esialgse õiguskaitse vajadus oleks seega seostatav eelkõige konkreetse telefonikõne või kõnedega, mida kaebaja vajab ning mille kohta saab ta selgitada, kellele ja millal ta helistada soovib, samuti milline on kahjulik tagajärg taotleja jaoks, kui tal ei õnnestu telefoni kasutada. Samuti tuleb esialgse õiguskaitse vajaduse põhjendamiseks selgitada, miks taotleja leiab, et helistamise õigusvastane takistamine vangla poolt on tõenäoline, muu hulgas, miks ei ole taotlejal võimalik esitada helistamise taotlust ajaliselt varem, selliselt, et taotluse vastuvõtmiseks takistusi ei esine. Käesolevas asjas ei ole taotleja märkinud, kellele ta soovis helistada, milline on ärajäänud kõne kahjulik mõju ega sedagi, kellele tal kindlasti on vaja tulevikus helistada, milline oleks kõne ärajäämise kahjulik tagajärg või, miks ta ise ei saa oma käitumist muuta selliselt, et helistamise võimalus oleks tagatud Viru Vangla kodukorra järgi. Nendel asjaoludel on halduskohus põhjendatult leidnud, et taotlejal ei ole esialgse õiguskaitse vajadust ja taotlus tuli seega jätta rahuldamata.
- Vastavalt taotleja soovile tuleb HKMS § 175 lg 3 alusel määruse avaldamisel asendada taotleja nimi initsiaalidega. (allkirjastatud digitaalselt) 2