Obsah (12)
§ 423§ 424§ 168§ 150§ 667§ 651§ 456§ 466§ 4§ 371§ 666§ 696KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin Määruse tegemise aeg ja koht 5. märts 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-17128 Tsiviilasi Global Real Estate Holding OÜ hag
) § 424 alusel hagi tagasivõtmiseks. Hageja palus riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 p 4 alusel tagastada temale hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 300 eurot arvelduskontole nr EE064204278610781204. MAAKOHTU MÄÄRUS Maakohus jättis 25. novembri 2019. a määrusega (vaidlustatud määrus) hagi
§ 423lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda.
Maakohus selgitas, et
§ 424
lg 1 alusel võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kuna maakohus ei olnud praeguses asjas eelmenetlust lõpetanud, võis hageja hagi ilma kostja nõusolekuta tagasi võtta. Menetluskulud jättis maakohus
§ 168lg 4 alusel hageja kanda.
Kostjal menetluskulud puuduvad, kuivõrd kohtul ei olnud õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kostja pole esitanud menetluses ühtegi dokumenti. Maakohus leidis, et hagi esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot ei kuulu hagejale
§ 150
lg 1 p 3 alusel tagastamisele, kuivõrd hageja võttis juba menetlusse võetud hagi tagasi. Maakohus võttis hagi menetlusse
- novembri
- a määrusega. Seega oli kohus teinud juba toimingu, mille tegemiseks riigilõiv tasuti. RLS läbivaks põhimõtteks on lõivu tagastamine, kui avaldus, mille eest lõiv tasuti, jääb sisuliselt lahendamata (RLS § 3, § 15 lg 1 p-d 4, 5 ja 6). RLS § 15 lg 1 p 4 näeb ette, et riigilõiv tagastatakse kogu ulatuses, kui isik võtab toimingu tegemise taotluse tagasi enne toimingu läbivaatamist. MÄÄRUSKAEBUS Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tervikuna tühistada ning määruskaebusega seotud menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja palub vastu võtta hagist loobumine, lõpetada asjas menetlus ning jätta menetluskulud
§ 168lg 5 alusel kostja kanda.
Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista pool riigilõivust, st 150 eurot ning kulud õigusabile summas 500 eurot. Hageja palub kohtul tagastada temale
§ 150lg 2 p 1 alusel pool tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot.
Hageja esitas
- novembril 2019 kell 17.45 e-toimiku kaudu taotluse hagi tagasivõtmiseks ja riigilõivu tagastamiseks. Taotluse esitamise hetkel e-toimikus hagi menetlusse võtmise määrust ei olnud. E-toimikus oli üksnes hagiavaldus koos lisadega. Kuivõrd maakohus ei olnud
- novembriks 2019 pooltele hagi menetlusse võtmisest teatanud, siis lähtus hageja sellest, et hagi ei olnud veel kohtumenetluses. Hageja esindajale tuli
- novembril 2019 e-kirjaga teade vastuvõtmist vajava dokumendi kohta. E-kirjas oli märgitud: „Dokumendi info Menetlusse võtmise määrus nr. 2-19-17128/2, 15.11.
- Koostaja: AP.“ Hageja tutvus e-toimikus hagi menetlusse võtmise määrusega
- novembril 2019 ning selgus, et menetlusse võtmise määrus oli digitaalselt allkirjastatud
- novembril
- Seega oli maakohus pooltele menetlusse võtmise määruse nähtavaks teinud ajal, mil hageja oli juba hagi tagasivõtmise ja riigilõivu tagastamise taotluse esitanud. Hageja võttis
- novembril 2019 hagi tagasi vaid põhjusel, et ta ei olnud hagi menetlusse võtmisest teadlik. Kui hageja oleks hagi menetlusse võtmisest olnud teadlik, siis ei oleks ta hagi tagasivõtmise taotlust esitanud, vaid hageja oleks hagist
§ 168
lg 5 kohaselt loobunud ja taotlenud poole riigilõivu tagastamist
§ 150lg 2 p 1 alusel.
MENETLUSE EDASINE KÄIK Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja määras kostjale tähtaja sellele vastamiseks. Maakohus tegi rahvastikuregistrisse päringu, millest selgus, et kostja on surnud (surma kuupäev 18. detsember 2019). 2
(4)Hageja esitas
- veebruaril 2020 kohtule taotluse, milles märkis, et palub tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega jätta hagi läbi vaatamata ja tagastada hagejale riigilõiv täies ulatuses. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Hageja esitas
- veebruaril 2020 teatise, milles selgitas, et vaidlustab maakohtu määruse üksnes riigilõivu tagastamata jätmise osas. Hageja palub tagastada temale hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 300 eurot (tl 37). RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja maakohtu määrus tuleb riigilõivu tagastamata jätmise osas tühistada. Ringkonnakohus teeb selles osas
§ 667lg 2 ja § 659 alusel uue määruse.
Ringkonnakohus kontrollib
§ 651lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määrust osas, mille peale edasi on kaevatud.
Hageja on menetluse käigus määruskaebuses esitatud nõuet täpsustanud. Hageja esitas 25. veebruaril 2020 teatise, milles selgitas, et vaidlustab maakohtu määruse üksnes riigilõivu tagastamata jätmise osas. Seega vaidlustab hageja maakohtu määruse resolutsiooni p 3 osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks. Muus osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud ning selles osas on maakohtu määrus
§ 456lg 4 teise lause kohaselt jõustunud.
Kohtute infosüsteemi salvestatud menetlusse võtmise määrus on digitaalselt allkirjastatud
- novembril
- Mh kannab pabertoimikusse lisatud menetlusse võtmise määruse väljatrükk
- novembri 2019 kuupäeva (tl 16-17). Kohtute infosüsteemist nähtub aga, et maakohus saatis digitaalselt allkirjastatud hagi menetlusse võtmise määruse välja alles
- novembril
- Hageja esitas avalduse hagi tagasivõtmiseks ja riigilõivu tagastamiseks
- novembril
- Seega tegi maakohus hagejale hagi menetlusse võtmise määruse teatavaks alles pärast seda kui hageja oli esitanud taotluse hagi tagasivõtmiseks ning hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Mh ei nähtu pabertoimikust ega Kohtute infosüsteemist, et maakohus oleks menetlusse võtmise määrust pooltele mõnel teisel viisil varem edastanud.
§ 466
lg 3 teise lause kohaselt jõustus hagi menetlusse võtmise määrus hageja suhtes talle määruse teatavakstegemisest. Seega jõustus see hageja suhtes 20. novembril 2019.
üldpõhimõtte kohaselt määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise (
§ 4lg 2).
Kuigi
§ 371
ei sätesta otseselt hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusena seda, et hageja on avaldanud enne hagi menetlusse võtmist soovi hagi tagasi võtta, tuleneb ringkonnakohtu hinnangul eeltoodud üldpõhimõttest, et sellises olukorras, ei ole maakohtul alust vastu hageja soovi hagi menetleda ning hagi tuleks jätta menetlusse võtmata. Kuivõrd maakohus ei olnud pooltele
- novembriks 2019 hagi menetlusse võtmisest teatanud, siis lähtus hageja õigustatult sellest, et maakohus ei olnud taotluse esitamise ajaks hagi menetlusse võtnud. See, et maakohus saatis varem allkirjastatud kuid seni jõustumata hagi menetlusse võtmise määruse välja pärast
- novembri 2019 taotluse esitamist, ei tohiks menetlusosalist negatiivselt mõjutada. Hageja võis taotluse esitamisel eeldada, et
§ 150
lg 1 p 2 kohaselt tagastatakse talle tasutud riigilõiv, kuna avaldust ei võeta menetlusse. Eeltoodud põhjendustel tuleb hagejale
§ 150
lg 1 p 2 alusel tagastada riigilõiv summas 300 eurot.
§ 666
lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
§ 150lg 1 p 5 järgi on avaldajal õigus taotleda määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist. 3
(4)
§ 696
lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse peale ei saa esitada määruskaebust (
§ 150lg 8). / allkirjastatud digitaalselt / Vahur-Peeter Liin 4
(4)