← Eesti

2-19-8728/10

Obsah (8)§ 187§ 317§ 646§ 656§ 306§ 307§ 322§ 173

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Margo Klaar, Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 06.01.2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-87

) § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise 1

(4)taotluse.

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus

  1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja, apellant) esitas XX (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 1955,53 eurot, intressi 312,93 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja viivised 1442,36 eurot ja viivise 0,084877% alates 08.06.2019 kuni põhinõude tasumiseni. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda ja kostjalt välja mõista riigilõivu 350 eurot ja õigusabikulud 420 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid Bigbank AS ja kostja lepingu, mille kohaselt võimaldas laenuandja kostjale laenusumma 2017,26 euro kasutamist kostja jooksvate vajaduste finantseerimiseks. Kostja kohustus laenu tagastama igakuiste maksetega alates 15.06.2016 kuni 15.05.
  2. Kostja võlgnevust ei tasunud. 27.11.2017 loovutas laenuandja oma nõude kostja vastu hagejale. Edasine menetluse käik
  3. Maakohus võttis 20.06.2019 määrusega hagi menetlusse. Maakohus määras 07.10.2019 määrusega kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamise avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

§ 317lg 1 p 1 alusel.

  1. Kostja hagile vastust ei esitanud. Maakohtu otsuse põhjendused
  2. Maakohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja Bigbank AS-i ja kostja vahel sõlmitud järelmaksulepingust nr 1612655/96tl tuleneva võlgnevuse summas 3740,82 eurot, s.h põhinõude 1955,53 eurot, intressi 312,93 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja 07.06.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1442,36 eurot. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise 0,084877% põhinõudelt summas 1955,53 eurot päevas alates 08.06.2019 kuni põhinõude kohase täitmiseni. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 410 eurot. Maakohus määras, et kostja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (410 eurolt) kuulub tasumisele viivis menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maakohus märkis hageja menetluskulude osas järgmist. Hageja on esitanud hagiavalduses taotluse tasutud riigilõivu 350 euro ja õigusabikulu 420 euro, kokku 770 euro väljamõistmiseks. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 350 eurot. Maakohus leidis, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Maakohus pidas lepingulise esindaja kulu põhjendatuks 60 euro ulatuses. Maakohus märkis, et arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel tsiviilasja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. maakohus märkis, et hageja kasuks tuleb välja mõista menetluskulude jaotuse alusel riigilõiv 350 eurot ja lepingulise esindaja kulud 60 eurot, kokku 410 eurot. 2

(4)Apellatsioonkaebus
  1. Apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse osas, millega hageja õigusabikulud jäeti välja mõistmata ja saata asi tühistatud osas esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, tehes uue otsuse, millega rahuldada hageja õigusabikulude nõue täies ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja õigusabikulu 3,5 tundi on mõistlik ja põhjendatud. Kostja hageja nõudele, sh menetluskuludele vastu ei vaielnud. Maakohus ei hinnanud hageja õigusabiteenuse mahu ega maksumuse põhjendatust. Ringkonnakohtu seisukoht
  2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb võtta ringkonnakohtu menetlusse. Ringkonnakohus lahendab asja

§ 646

alusel üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kuna menetlusnormide oluline rikkumine esimese astme kohtus toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. 7.

§ 656

lg 1 p 2 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus on tehtud otsus isiku suhtes, keda ei kutsutud kohtusse seaduse kohaselt. Kohtusse kutsumisena viidatud sätte tähenduses tuleb mõista kostjale vähemalt hagimaterajalide kättetoimetamist (

§ 306lg 5).

Menetlusdokumendi kättetoimetamine on dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda (

§ 306lg 1 esimene lause).

Kättetoimetamise puhul peab menetlusdokumendi üleandmine toimuma seaduses sätestatud vormis ja olema ettenähtud vormis dokumenteeritud (

§ 306

lg 2).

§ 307

lg 1 kohaselt on menetlusdokument kätte toimetatud alates dokumendi või selle kinnitatud ärakirja või väljatrüki üleandmisest saajale, kui seaduses ei ole ettenähtud teisiti. Käesoleval juhul ei ole maakohus eeltoodut järginud. Maakohus toimetas hagi menetlusse võtmise määruse koos hagimaterjaliga kostjale kätte

§ 317lg 1 p 1 alusel avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei võinud antud juhul sellisel viisil menetlusdokumente kostjale kätte toimetada.

§ 317

lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul

6. osas sätestatud viisil. Kohtudokumentide avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded ei ole optimaalne viis anda füüsilisest isikust menetlusosalisele teada temale saadetud dokumentidest, mistõttu võib menetlusdokumendi avalikult kätte toimetada alles siis, kui kõik teised võimalikud kätteandmise viisid ei ole tulemust andnud. Sealjuures peab kohus tegema kõik mõistlikult võimaliku, et kostja aadress välja selgitada ja hagi kätte toimetada (RKTKm nr 2-10-57660, p 14; RKTKm nr 3-2-2-1-10, p 9; RKTKm nr 3-2-1-7-09, p-d 10-11; RKTKm nr 3-2-2-3-14, p 7). Kostjale hagimaterjalide kättetoimetamiseks on kasutatud avalikku kättetoimetamist (

§ 317

). Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus kasutanud eelnevalt kõiki mõistlikke võimalusi hagiavalduse kättetoimetamiseks. Maksu- ja Tolliameti infosüsteemist nähtub, et kostja töötab OÜ-s Y. Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtub, et asjas nr 2-19-8732 on maakohus 3

(4)kostjale menetlusdokumendid kätte toimetanud tööandja kaudu. Kui kohtule on kohtute infosüsteemi (KIS) kaudu teada, et kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud tööandja kaudu, siis pidi maakohus ka praeguses asjas tööandja kaudu kostjale materjalid edastama. Kui kohtule on mõne avaliku registri pidaja või teise ametiasutuse kaudu teada isik, kes on teinud kostjale väljamakseid (nt tööandja), siis on mõistlik ja võimalik pöörduda kostja elukoha teadasaamiseks väljamaksed teinud isiku poole (RKTKm nr 3-2-2-7-09, p 11). Praegusel juhul maakohus viimasele tööandjale päringut kostja asukoha kohta ei teinud ega

§ 322lg 2 alusel menetlusdokumente kätte ei toimetanud.

Seega ei kasutanud maakohus talle teadaolevate andmete alusel ära kõiki mõistlikke võimalusi hagimaterjalide kättetoimetamiseks. Seetõttu ei olnud alust kohaldada

§ 317lg-t 1.

8.

§ 656

lg 4 sätestab, et kui menetlusõiguse normi rikkumine puudutab lahendi seda osa, mille peale ei kaevatud, siis otsustab ringkonnakohus, kas otsuse see osa tühistada. Arvestades asjaolu, et käesoleval juhul maakohus kostjat üldse menetlusse ei kaasanud ja kostja ei ole saanud oma õigusi ega huve tsiviilkohtumenetluses kaitsta, on ringkonnakohtu hinnangul tegemist sedavõrd olulise menetlusnormi rikkumisega, millega kaasneb kogu kohtuotsuse tühistamine.

  1. Kuna maakohtu otsus tuleb tervikuna tühistada ja asi saata tagasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu, ei anna ringkonnakohus hinnangut apellatsioonkaebuse väidetele selle kohta, kas ja millises ulatuses on hageja õigusabikulude kostjalt väljamõistmine põhjendatud.
  2. Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus otsustatakse

§ 173

lg 3 teise lause kohaselt asja uuel läbivaatamisel esimese astme kohtus sõltuvalt asja tulemusest. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.