← Eesti

2-17-8142/49

Obsah (12)§ 657§ 654§ 693§ 652§ 457§ 442§ 162§ 171§ 175§ 174§ 177§ 178

KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek Parrest Otsuse teatavaks tegemise aeg 27. september 2019,

§ 657lg 1 p 2¹ alusel muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi.

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

§ 654

lg 2² alusel esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 10. Ringkonnakohtu otsuse tühistamise ja asja uueks lahendamiseks saatmise korral jätkub menetlus ringkonnakohtus seisundis, milles see oli enne asja läbivaatamise lõpetamist. Ringkonnakohus teeb uuesti menetlustoimingud, mis Riigikohtu otsuse kohaselt on ebaseaduslikud (

§ 693lg 1).

Riigikohus on samas asjas tehtud otsuses leidnud, et dividendi väljamaksmise otsus on käsitatav äriühingust võlgniku tehinguga, mida saab TMS § 187 jj järgi täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul võtta seisukoht kostjate apellatsioonkaebuse väidete kohta, mh hinnata TMS § 187 lg 1 ja § 188 lg 1 kohaldamise eeldusena seda, kas vaidlusaluse dividendiotsusega kahjustati teadlikult sissenõudja huve. Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud (

§ 693lg 2).

  1. Kolleegium märgib, et kostjad kordavad apellatsioonkaebuses ja
  2. juuni
  3. a seisukohas esimese astme menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Maakohus on neid kostjate väiteid otsuses piisava põhjalikkusega käsitlenud, millega ringkonnakohus nõustub (

§ 654lg 6).

12. Sissenõudja võib TMS § 187 lg 2 järgi tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Apellatsioonimenetluses ei ole vaidluse all hageja nõude eeldustena järgmised asjaolud: 6

(9)   hagejal on võlgniku vastu sissenõutav nõue ja selle rahuldamist võlgniku vara arvel õigustav täitedokument (TMS § 187 lg 2); hagi esitamise seisuga ei ole sissenõude pööramisega võlgniku varale kaasnenud nõude täielikku rahuldamist (TMS § 187 lg 2); vaidlusalune tehing on tehtud kolme aasta jooksul enne seda, kui sissenõudja on esitanud hagi tehingu kehtetuks tunnistamiseks (TMS § 188 lg 1).
  1. Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled selle üle, kas vaidlusaluse tehinguga on kahjustatud sissenõudja huve. Maakohus analüüsis huvide kahjustamist otsuse p-des 11–19, mh kas tegemist on majanduslikult ebamõistliku tehingu tegemisega. Samuti hindas maakohus kostja II majanduslikku seisu ning tehingu tegemise aega (ca kuu aega enne Riigikohtu
  2. jaanuari
  3. a otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-141-14 tegemist, mis tõi kostjale II kaasa rahalise kohustuse hageja ees). Samuti leidis maakohus, et dividendiotsus võib võlausaldaja huve kahjustada ka juhul, kui ei ole rikutud ÄS §-s 157 sätestatut. Viidates varasemale kohtupraktikale leidis maakohus, et oluline ei ole, et võlausaldajate huvide kahjustamine oleks olnud tehingu tegemise põhiliseks eesmärgiks, võlausaldajate huvid on teadlikult kahjustatud ka siis, kui tehingust tulenev negatiivne mõju võlausaldajate huvidele pidi olema võlgnikule tehingu sõlmimise ajal äratuntav (vt Riigikohtu
  4. mai
  5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-12, p 10;
  6. jaanuari
  7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-13, p 45). Kostja I on kostja II lähikondne TMS § 188 lg 3 ja PankrS § 117 lg 2 p-de 1 ja 2 mõttes (juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liige ja osanik), mistõttu saab eeldada, et kostja I teadis sissenõudja huvide kahjustamisest tehingu tegemise ajal. Eeltoodust tulenevalt maakohus leidis, et tehinguga kostjad teadlikult kahjustasid hageja huve (TMS § 187 lg 1 esimene lause ja § 188 lg 1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega. Ringkonnakohus võtab

§ 652

lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse lahendamisel aluseks maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud, välja arvatud juhul, kui asjaolu tuvastamine on vaidlustatud apellatsioonkaebusega ning asjaolu tuvastamisel on oluliselt rikutud menetlusõiguse norme. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole eeltooduga seonduvate asjaolude tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse norme ning on nendele asjaoludele õigusliku hinnangu andmisel õigesti kohaldanud materiaalõigust.

  1. Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled selle üle, kas kohus peab asja lahendamisel arvestama kostja nõuetega hageja vastu, mida menetletakse tsiviilasjas nr 2-15-
  2. Maakohus leidis, et ei saa selle asja lahendamisel asuda hindama tsiviilasjas nr 2-15-12148 esitatud nõude edukust, mistõttu ei tule arvestada kostja II väidetavat nõuet kostja II vara hulka ega võtta seda aluseks asja lahendamisel (maakohtu otsuse p 21). Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et kostja II tsiviilasjas nr 2-15-12148 esitatud nõue hageja vastu ei välista praeguses asjas hageja nõude maksmapanekut, kuid muudab maakohtu otsuse p-s 21 toodud põhjendusi. Kostjad on seisukohal, et kostjal II on vara, mille arvelt hageja kohustust täita, mistõttu ei ole TMS § 187 lg-st 2 tulenev eeldus täidetud. Kostja II vara ja kohustuste nimekirja kohaselt, seisuga
  3. märts
  4. a, on kostjal II nõue hageja vastu summas 1 250 000 eurot (I kd, tl 47). Kostja II on maakohtule esitanud hageja vastu hagi, milles nõuab kahju 1 250 000 euro hüvitamist ja viivist 305 481,16 eurot (I kd, tl-d 94–98). Kostja II nõue tuleneb
  5. augusti
  6. a Baltic Ferry Tickets OÜ (BFT) osade kirjalikust müügilepingust, mille tühisusest tuleneb ka hageja nõue kostja II vastu, mida ta ei ole saanud täitemenetluses kostja II vara arvelt rahuldatud. Ringkonnakohtu
  7. septembri
  8. a kohtuistungil selgitas kostja II esindaja, et hagejalt nõutakse hüvitist mitte osade eest vaid osade väärtuse vähendamise eest ning nõutakse väärtuste vahe hüvitist, sest BFT osadel puudub väärtus (II kd, tl 150 pöördel). Samuti heidetakse ette, et 7

(9)maakohus pole arvestanud, et kostjal II on BFT osade väljaandmise nõudeõigus. Kolleegium märgib, et kostja II väited on vastuolulised. Ühelt poolt väidab kostja II, et kostja II varana tuleb arvestada BFT osade väärtusega, teisalt aga, et osad on väärtusetud, mistõttu nõutakse kahju hüvitamist. Siinjuures märgib kolleegium, et kostja II ei ole hagejalt BFT osasid tagasi nõudnud ning need ei ole varana kajastatud ka kostja II varade ja kohustuste nimekirjas. Omandit ei saa kostjale II peale sundida. Lisaks ei ole Tallinna Ringkonnakohtu
  1. juuni
  2. a tsiviilasja nr 2-13-8736 otsuses kohaldatud VÕS § 1034 lg-t 3, sest hageja väljendas tahet tagastada kostjale II tühise tehingu alusel omandatud BFT osad ning ringkonnakohus leidis, et kostja II ei saa väita, et osad on hävinenud ja nõuda osade hariliku väärtuse hüvitamist VÕS § 1032 lg 2 või § 1035 lg 4 alusel (vt I kd tl 9 pöördel). Selles osas on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik (

§ 457lg 1).

  1. Seega on kostja II tsiviilasjas nr 2-15-12148 maksma pannud kahju hüvitamise nõude, et asetada kostja II olukorda, milles kostja II oleks olnud, kui BFT osade müügileping oleks kehtinud. Kolleegium leiab, et kostja II kahju hüvitamise nõude osas käimasolev kohtumenetlus ei välista vaidlusaluse tehingu tagasivõitmise nõude eelduste olemasolu. Täitemenetluse käigus on kohtutäitur pööranud kostja II varale sissenõude, kuid vaatamata sellele ei ole kaasnenud nõude täielikku rahuldamist. Näiteks kui kostja II arvab, et tal on vara (nt varaline õigus), millele kohtutäitur ei ole sissenõuet pööranud, kuid mis viiks hageja nõude rahuldamiseni, siis saab kohtutäituri täitetoimingu tegemisest keeldumist täitemenetluses vaidlustada (TMS § 217). Praeguses asjas omab tähtsust see, et senine sissenõude pööramine kostja II varale ei ole tulemusi andnud, mistõttu kostjate väited vara olemasolu kohta on põhjendamatud.
  2. Kostjad on välja toonud asjaolu, et hageja näol on tegemist investeerimisühinguga, kes on mh spetsialiseerunud aktsiate ja osade omandamisele ja müümisele, mistõttu on põhjendamatu nõuda kostjalt II, et ta pidi ette nägema BFT osade müügilepingu vormipuudust. Kolleegium leiab, et eeltoodud asjaolu ei välista hageja nõudeõigust. See ei välistanud müügilepingu tühisuse tuvastamist ning hagejal on jõustunud kohtulahend, millega on kostjalt II tühise tehingu alusel saadu hageja kasuks välja mõistetud.
  3. Maakohus tagas hagi
  4. mai
  5. a määrusega (I kd, tl-d 72–73 pöördel). Maakohtu otsuses ei ole võetud seisukohta hagi tagamise jätkuvuse või tühistamise kohta (

§ 442lg 5).

Selle puuduse saab ringkonnakohus kõrvalda, täiendades maakohtu otsuse resolutsiooni otsustusega jätta kohtuotsuse täitmise tagamiseks määrusega rakendatud hagi tagamise abinõu kehtima. 18. Kuigi kostjad vaidlustasid ringkonnakohtu otsuse tervikuna, ei ole nad menetluskulude jaotuse vaidlustamiseks argumente esitanud. Kolleegium ei näe põhjust maakohtus kantud kulude jaotust

§ 162lg-le 1 ja § 165 lg-le 1 tuginedes muuta.

19. Kuna kolleegium jätab kostjate apellatsioonkaebuse rahuldamata, jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud

§ 171lg 1 ja § 165 lg 1 alusel võrdsetes osades kostjate kanda.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

§ 175lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja

  1. oktoobri
  2. a menetluskulude nimekirja kohaselt on apellatsioonimenetlusega seotud kuludeks lepingulise esindaja kulud 975 eurot (käibemaksuta), sh kulus esindajal toimingutele 7 tundi ja 30 min tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuta) (II kd, tl-d 96–97). Sellele lisandub
  3. oktoobri
  4. a kohtuistungi ajakulu 50 min tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuta). Hageja
  5. märtsi
  6. a menetluskulude nimekirja kohaselt on kassatsioonimenetlusega seotud kuludeks lepingulise esindaja kulud 1625 eurot (käibemaksuta), sh kulus esindajal toimingutele 12 tundi ja 30 min (II kd, tl-d 121 ja pöördel). 8

(9)Hageja
  1. septembri
  2. a menetluskulude nimekirja kohaselt on apellatsioonimenetlusega seotud kuludeks lepingulise esindaja kulud 1592,50 eurot (käibemaksuta), sh kulus esindajal toimingutele 12 tundi 15 min tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuta) (II kd, tl-d 147 ja pöördel). Sellele lisandub
  3. septembri
  4. a kohtuistungi ajakulu 1 tund ja 10 min tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuta).
  5. Kolleegiumi hinnangul on hageja esimeses menetluskulude nimekirjas kirjeldatud toimingud vajalikud ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu arvestades võis vandeadvokaadil sellega tutvumisele, kliendiga konsulteerimisele ning vastuse koostamisele kuluda kokku 7 tundi ja 30 min (975 eurot). Samuti on põhjendatud kohtuistungi ajakulu 50 min (108,33 eurot). Kolleegium ei pea täies ulatuses põhjendatuks hageja kassatsioonimenetlusega seotud lepingulise esindaja kulusid. Vajalikeks ja põhjendatud toiminguteks saab pidada: kohtuotsusega tutvumine, kliendiga nõupidamine, kassatsioonkaebusega tutvumine ja vastuse koostamine, kokku 4 tundi (520 eurot). Kassatsioonkaebuses ja selle vastuses on pooled korranud oma varasemates menetlusdokumentides esitatud seisukohti õiguslikust ja faktilisest küljest, mistõttu ei ole hageja esindaja poolt märgitud ajakulu põhjendatud. Samuti on ülepaisutatud ajakulu kliendiga suhtlemiseks ja Riigikohtu määruse ja kirjadega tutvumiseks (II kd, tl-d 113–115). Kolleegium ei pea täies ulatuses põhjendatuks hageja apellatsioonimenetlusega seotud lepingulise esindaja kulusid, mis kaasnesid asja uuel läbivaatamisel. Pooled on korranud oma varasemates menetlusdokumentides esitatud seisukohti ning hageja esindaja ajakulu dokumentide koostamiseks ja kliendiga nõupidamiseks on ülepaisutatud. Hageja on tulenevalt ringkonnakohtu nõudekirjast koostanud ühe menetlusdokumendi, mille põhjendatud ajakuluks saab lugeda 3 tundi ja kohtuistungiks ettevalmistamiseks 1 tund. Sellele lisandub kohtuistungi ajakulu 1 tund ja 10 min, kokku 5 tundi ja 10 min (671,68 eurot). Eelnevat arvestades loeb kolleegium hageja lepingulise esindaja toimingute põhjendatud ajakuluks kokku 17 tundi ja 30 min, s.o 2275 eurot. Hageja ei taotle menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga (

§ 174lg 10).

21. Hageja esindaja tunnihind 130 eurot (käibemaksuta) on praeguse vaidluse puhul põhjendatud tasumäär. Hageja lepingulise esindaja põhjendatud tasu kokku on 2275 eurot ja see tuleb võrdsetes osades kostjatelt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjatel

§ 177

lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. 22. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur, Margo Klaar, Indrek Parrest 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.