Obsah (5)

§ 102§ 1§ 31§ 23§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 23. jaanuar 2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-17953 Tsiviilasi K T avaldus J P

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

1. Määrata ajutise pankrotihalduri Kalle Mõtsnik tasuks 504 eurot, millele lisandub käibemaks 108 eurot, kokku 612 eurot.
2. Kinnitada ajutise pankrotihalduri Kalle Mõtsnik tehtud kulutused summas 28 eurot, millele lisandub käibemaks summas 5,6 eurot, kokku 33,6 eurot.
3. Ajutise halduri tasu ja kulutused mõista välja pankrotivara arvelt. Väljamakse teostada OÜ Pankrotihalduribüroo Mägi & Partnerid arvelduskontole nr EE
5. Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud ja võlgniku avaldus Avaldaja K T esitas 18.11.2019 kohtule avalduse J P (isikukood: xxxx) pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt suri J P 13.06.2019 ning J P pärijateks on võrdsetes mõttelistes osades tema lapsed K T, K P, M P, M N ja M-L N. Harju Maakohus määras ajutiseks pankrotihalduriks Kalle Mõtsnik’u. Ajutise halduri aruanne Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, mis sisaldab muuhulgas järgmist: Notar Robert Kimmel on koostanud ja välja andnud pärimistunnistuse, mille kohaselt J P´i (isikukood xxxx, surnud xxxx) pärijateks on võrdsetes mõttelistes osades tema lapsed K T, K P, M P, M N ja M-L N. Kohtutäitur Kaja Lilloja koostatud pärandvara inventuuri akti kohaselt on pärandaja asjade ja õiguste väärtuseks 3 222,8 eurot, kohustusi on summas 15 755,01 eurot. Pärijad otsustasid esitada avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. J P sündis xxxx xxxx. Pärandaja oli lahutatud. Pärandaja abikaasaks alates 22.07.1977 kuni 26.11.2007 oli L P (isikukood xxxx). Abielu lõppes lahutusega. Abikaasade varalistes suhetes kehtis abielu ajal perekonnaseadusest tulenev abikaasade varaühisus, puuduvad andmed ühisvara jagamise kohta. Pärandvara nimekirja kohaselt on pärandvaraks arvelduskontod AS-s Swedbank (saldo 19,2 eurot) ja AS-s SEB Pank (saldo 0,2 eurot) ning AS-s Swedbank pensionikonto (saldo 2 503,4 eurot). Pärandvara nimekirjas on ka sõidukid xxxx (ehitusaasta xxxx, väärtus 100 eurot), xxxx (ehitusaaasta 1985, väärtus 100 eurot), haagis xxxx, (ehitusaasta xxxx, väärtus 500 eurot), millised on omandatud pärandaja ja L P (isikukood xxxx) abielu kestel ja milliste asukohad ei ole inventuuri tegijal teada, kusjuures liikluskindlustuse leping on ainult viimasel. Pärandaja on õppelaenu käendajaks, laenu jääk 1 629,13 eurot. Kohtutäitur Elin Vilippuse nõue (sissenõudja Aktiva Finants OÜ) on 234,7 eurot, kohtutäitur Kristiina Feinmanni nõue (sissenõudja Salva Kindlustuse AS) on 13 884,23 eurot, maksuvõlad 6,95 eurot. Matusekulud moodustavad 2000 eurot ja täituritasu 42 eurot. Muu vara olemasolu ega vara tagasivõitmise või -nõudmise võimalusi ei ole haldurile teada. Kuna võlgnikul on vara inventuuri andmetel ainult umbes 3 222 eurot, aga kohustusi 15 755 eurot ja ta on surnud, siis on ajutine haldur arvamusel, et võlgniku pärandvara on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Seejuures on inventuuri aktis varana näidatud sõidukid, milliste asukoht on teadmata ja millised liikluskindlustust ei oma, ehitatud on nad aga üle 30 aasta tagasi, mistõttu reaalselt olemasoleva vara tegelik väärtus võib olla inventuuri aktis näidatust oluliselt väiksem. Kuna 3 sõidukit on soetatud võlgniku abielu kestel, siis vara jagamise korral jääb pool nende väärtusest abikaasale. Tulenevalt eeltoodust tuleb välja kuulutada J P´i pärandvara pankrot. Võlgnik suri raske 2 haiguse tagajärjel. Maksejõuetuse tekke põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga, maksejõuetuse tekke põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada J P pärandvara pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Kalle Mõtsnik’u.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pärandvara pankrot.

§ 31lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Ajutise halduri aruande kohaselt on pärandvaras võlgade suuruseks 15 755 eurot, kuid vara vaid 3 222 eurot.

§ 31lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu Pank

S § 22 lg 5 mõttes. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 504 eurot, millele lisandub käibemaks 108 eurot, kokku 612 eurot ning kinnitada tehtud kulutused summas 28 eurot, millele lisandub käibemaks summas 5,6 eurot, kokku 33,6 eurot.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (

§ 23

lg 3).

§ 23

lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus leiab, et arvestades eeltoodut ning ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri töötasuks 504 eurot, millele lisandub käibemaks 108 eurot, kokku 612 eurot ning kinnitada tehtud kulutused summas 28 eurot, millele lisandub käibemaks summas 5,6 eurot, kokku 33,6 eurot.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.

§ 23

lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 3